3-08-987 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukoosseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-08-987 Haldusasi A.Bi kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korralduse nr 83 „Kasutusloa väljastamata jätmine“ tühistamiseks (väljaarvatud väljaarvatud korralduse p 1 osas) Menetlusosalised kaebuse esitaja A.B, vastustaja esindaja Jaanus Silm Narva-Jõesuu Linnavalitsus,, esindajad esindaja Kalle Kekki ja Veronika Stepanova Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON: Rahuldada A.Bi kaebus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 3-08-987
- A.B esitas 19.05.2008 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korralduse nr 83 ja 14.04.2008 korralduse nr 78 tühistamiseks. Kaebaja vaidlustas Tartu Maakohtus Narva – Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korraldust nr 83 „Kasutusloa väljastamata jätmine“ Narva-Jõesuus Vabaduse 35 asuvatele rajatistele ja ehitisregistrist kustutamine“. Kuna haldusaktiga tühistati varasem Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korralduse nr 78, siis toob 21.02.2008 haldusakti täielik tühistamine kaasa olukorra, kus justkui jääks kehtima Narva- Jõesuu Linnavalitsuse korraldus nr 78, mis ei ole seadusega kooskõlas ega rajane õigetel faktilistel alustel. Õigusselguse huvides leiab kaebaja, et oleks otstarbekas taotleda mõlema haldusakti nii Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korralduste nr 83 ja 78 täielikku tühistamist. Kaebaja viitab HMS § 51 lg 1, mis sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusmenetluse täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isikuõiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 7 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on NarvaJõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korraldus nr 83 ja 14.04.2008 korraldus nr 78 haldusaktid, mida on võimalik vastavalt HMS-le halduskohtus vaidlustada, sest nad rikkuvad otseselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Asjaoludest nähtuvalt omandas kaebaja 07.12.2006 Viru tööpiirkonna kohtutäituri Kristel Maalmani vahendusel rajatised, mis asuvad Vabaduse tänav 35 Narva-Jõesuus. Vara müügiaktide kohaselt olid kaebaja poolt omandatud rajatisteks Narva-Jõesuu linnas Vabaduse 35 asuv tantsuväljak (kood 220453126), spordiväljak (kood 22045312) ja asfaldiväljak (kood 220453128). Antud juhul on ostetud vara akti alusel üle antud kaebajale ja kaebaja on tasunud vara ostuhinna, mistõttu tulenevalt TsMS § 98 lg 1, § 101 lg 6 ja lg 7 on kaebajal tekkinud omand Narva-Jõesuu linnas Vabaduse 35 asuvale tantsuväljakule. 21.12.2006 esitas kaebuse esitaja vastustajale avalduse, milles taotles maa erastamist ostetud ehitiste juurde. Nimetatud avaldus on siiani läbi vaatamata jäetud ja haldusorgan ei ole selle avalduse osas vastavat haldusakti väljastanud ega teinud ka muid menetlustoiminguid. 12.03.2008 esitas kaebaja vastustajale kasutusloa taotluse rajatisele asukohaga Vabaduse 35 Narva-Jõesuu. 14.04.2008 korraldusega nr 78 jättis vastustaja kasutamisloa välja andmata. Eelnimetatud korraldusest sai kaebaja teada pärast seda, kui oli saanud kätte vastustaja 21.04.2008 korralduse nr 83, mis sisaldas viidet Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 14.04.2008 korraldusele nr
- 21.04.2008 korraldusega otsustas Narva-Jõesuu Linnavalitsus tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 14.04.2008 korralduse nr 78 ja jätta välja andmata kasutusluba rajatistele, mis asuvad Vabaduse 35 Narva-Jõesuus. Sama korralduse punktiga 3 otsustati kustutada ehitusregistrist spordiväljak (kood 220453127), asfaldiväljak (kood 220453128), tantsuväljak (kood 220453126). Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud korraldustega rikkus Narva-Jõesuu Linnavalitsus head haldustava ja HMS-s haldusaktile sätestatud nõudeid. Samuti põhinevad mõlemad haldusaktid ebaõigetel faktilistel asjaoludel, mistõttu tuleb vastavad haldusaktid tühistada. Käesoleva kohtuvaidluse objektiks on reaalselt eksisteeriva rajatise omandiõiguse küsimus kuna füüsiliselt eksisteerivad 3 rajatist milliseid kumbki pool peab enda omandiks. Sisuliselt ei tunnista Narva-Jõesuu Linnavalitsus kaebaja omandit ja pärast kaebuse esitajalt info saamist ehitiste omandiõiguse kohta (16.12.2006 avalduse esitamine maa erastamiseks, on linnavalitsuse poolt ehitisregistrisse tehtud kanded samade rajatiste kohta, andes neile ehitisregistri koodid, nimetused ja aadressid). Seega on tekkinud olukord, kus ühtedel ja samadel rajatistel on kaks aadressi, erinevad nimetused 2 3-08-987 registris ja erinevad ehituskoodid. Vaidlustatud korralduse motiivide kohaselt tuvastati haldusorgani poolt 10.04.2008 toimunud ülevaatuse käigus, et kaebuse esitaja omandis olevast kolmest rajatisest puudub antud aadressil kaks rajatist (asfaldiväljak ja tantsuväljak) ning kaebuse esitajale kuuluv spordiplats eksisteerib, kuid on pooleldi lagunenud. Haldusorgani poolt väidetavalt läbiviidud vaatluse käigus tuvastati, et kaebuse esitajale kuuluva asfaldiväljaku kohal on Narva-Jõesuu linnale kuuluv vara registrijärgse nimetusega „tenniseväljak“ ning kaebuse esitajale kuuluval tantsuväljakul puudub aadress. Viidates HMS §-le 54 märgib kaebaja, et mõlemad haldusaktid on kaalutlusveaga. Haldusorgan on asunud omandiõiguse küsimuses seisukohale, et kaebaja ei ole vaidlusaluse vara omanikuks. Omandiõiguse tunnustamiseks esitas kaebaja 19.05.2008 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnustada tema omandiõigust rajatistele asukohaga Vabaduse 35 Narva-Jõesuu. Samuti on kaebaja haldusorganile esitanud vara omandamise alusdokumendid ja haldusorgani käsutuses on hooneregistri arhiivimaterjalid, millest nähtub nii vaidlusaluse rajatise kuju ja selle paiknemine looduses. Seega on haldusorgan teadlik kaebuse esitaja omandiõiguse tekkimise alusest ja omandiõiguse esemeks olevate rajatiste asukohast. Haldusorgan ei ole haldusaktides põhjendanud, millistele kaalutlustele ta tugineb leides, et vaidlusaluste rajatiste omand ei kuulu kaebuse esitajale. Haldusorgan ei ole järginud haldusaktides HKMS § 56 tulenevat põhjendamise kohustust. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud s.t sisaldama haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatavad haldusaktid on ilmselt puudulikult põhjendatud kuna nad ei sisalda haldusakti õiguslikku ja faktilist alust. Seega on nii 14.04.2008 korraldus nr 78 kui ka 21.04.2008 korraldus nr 83 põhjendamata. Samuti rajanevad nad ebaõigetel faktilistel alustel ja on kaalutlus- vigadega. Seega tuleb mõlemad haldusaktid tühistada. Kooskõlas HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesande täitmisel avalik-õiguslikkus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud isiku õigustele või kohustustele tekitamise, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Tulenevalt HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Antud juhul on haldusakti õiguslikuks aluseks märgitud Ehitusseaduse § 33 lg 4 ja § 34 lg 1, millede kohaselt kasutusluba ei väljastata, kui ehitis ei vasta kasutamisele taotletud otstarbeks ehitisele ettenähtud nõuetele. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja selle nõuetele vastavaks tunnistamist. Kohalik omavalitsus võib kaasata ehitise ülevaatuse tegemisele selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes annavad oma arvamuse. Antud juhul võib asuda seisukohale, et haldusorgan keeldus rajatistele kasutusluba väljastamast selletõttu, et ehitisele kasutusloa andmiseks teostatud ülevaatusel tehti kindlaks, et ehitis ei vasta kasutamiseks taotletud otstarbeks ettenähtud nõuetele. Vaatamata asjaolule, et kasutusloa andmisest keeldumise alused on vasturääkivad, saab asuda seisukohale, et haldusorgan on keeldunud rajatistele kasutusluba väljastamast põhjendusel, et ehitistele kasutusloa andmiseks teostatud ülevaatusel tuvastati asjaolu, et ehitis ei vasta kasutamise otstarbele. Kaebaja leiab, et vastustaja on haldusaktis kohaldanud ebaõiget õiguslikku alust kuna EHS §72 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama käesoleva seaduse §-is 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. Sama seaduse §-is 2 lg 3 kohaselt enne Planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitistele ettenähtud kasutamise otstarbele. EHS § 72 lg 2 3 3-08-987 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba muuhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõtmisprojekti ning tasudes riigilõivu. Kasutusloa taotluses esitatakse käesoleva seaduse § 36 lg 1 p 1-3 ning p 6,7,9 nimetatud andmed. Käesoleva § lg 2 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea kohalik omavalitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. Nimetatud ehitised on rajatud õiguslikul alusel enne Ehitusseaduse jõustumist, mistõttu on tegemist ehitistega, mis vastavad EhS § 72 lg 1 sätestatule ja mille suhtes tuleb kasutusloa taotlemisel rakendada EhS § 72 lg 2 ja lg 3 sätestatud erisusi. Vaidlustatud haldusakti väljaandmisel ei ole järgitud EhS § 72 sätestatut, mis on toonud kaasa õiguslikult ebaõige haldusakti. Kooskõlas EhS § 33 lg 3 kasutusluba väljastatakse juhul kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning sama § lg 4 kohaselt kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja selle nõuetele vastavaks tunnistamist. Haldusmenetluse käigus haldusorgan tuvastas, et kolmest rajatisest kahte ei eksisteeri ja üks on osaliselt lagunenud. Eeltoodu tähendab, et kahe rajatise puhul jäeti kasutamisluba väljastamata kuna nad tegelikult ei eksisteeri ja vaid ühel juhul, (spordiplats) saab diskuteerida selle üle, kas rajatis vastab oma näitajatelt seaduses sätestatud kasutusloa väljastamise nõuetele. Vaidlustatavatest haldusaktidest ei nähtu, millistele tingimustele asfaldiväljak ei vasta, mistõttu on selles osas haldusakt jäetud täiesti põhjendamata. Ehitusseaduse § 33 lg 10 alusel on majandus- ja kommunikatsiooni ministri määrusega nr 11 “ Ehituse ülevaatuse kord“ kehtestatud ehitisele ülevaatuse läbiviimise tingimused. Eelpoolmärgitud määruse § 4 lg 1 kohaselt toimub ehitise ülevaatus omaniku juuresolekul. Kaebuse esitajale kui ehitise omanikule ei ole teatatud ehitise ülevaatuse aega. Samuti ei ole temalt võetud seletusi ja talle ei võimaldatud osaleda antud menetluses, et esitada omapoolseid selgitusi ja põhistusi vaidlustatud rajatiste kohta. Kaebaja palub tühistada NarvaJõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korralduse nr 83 „Kasutusloa väljastamata jätmine Narva-Jõesuu Vabaduse 35 asuvatele rajatistele ja Ehitusregistrist kustutamine“ ja tühistada Narva-Jõesuu korraldus nr 78 „Kasutusloa väljastamata jätmine Narva – Jõesuu Vabaduse 35 asuvatele ehitistele“.
- 20.06.2008 esitas kaebaja esindaja kaebuse täpsustuse, milles märkis, et kaebaja täpsustatud nõudeks on tühistada Narva –Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korraldus nr 83 „Kasutusloa väljastamata jätmine Narva –Jõesuu Vabaduse 35 asuvatele rajatistele ja Ehitisregistrist kustutamine“ väljaarvatud korralduse p 1 osas.
- 24.10.2011 esitas kaebaja esindaja Jaanus Silm Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse esitaja täiendavad seisukohad käesolevas haldusasjas, milles palus tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korralduse nr 83 „Kasutusloa väljastamata jätmine Narva-Jõesuu Vabaduse 35 asuvatele rajatistele Ehitisregistrist kustutamine“ väljaarvatud korralduse p 1 osas.
- Kaebaja täiendavatest seisukohtadest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-08-2000 on tuvastatud asjaolu, et looduses faktiliselt Aia, Pargi ja Vabaduse tänava nurgal asuvad rajatised kuuluvad A. B. Rajatised on omandatud õiguslikul alusel 07.12.2006 toimunud enampakkumisel. 12.03.2008 esitas kaebuse esitaja vastustajale taotluse kasutusloa saamiseks rajatistele asukohaga Vabaduse 35 Narva-Jõesuu. Narva-Jõesuu Linnavalitsus jättis oma korraldusega kaebuse esitaja taotluse rahuldamata. Vaidlustatud korralduse motiveerivas osas on viidatud ainult Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt 10.04.2008 teostatud ehitiste ülevaatusele, mis on võetud ka vaidlustatud korralduse andmise aluseks. Ülevaatuse käigus tehti kindlaks alljärgnev: 4 3-08-987 spordiplats (kood 2204531227) on pooleldi lagunenud, asfaldiväljak (kood 2253128) suurusega 17 rm kohal asub Narva-Jõesuu linna vara (kood 2203601617) registrisse kantud nimetusega tenniseväljak, tantsuväljak (kood 2205316). On selgunud, et 10.04.2008 ülevaatusel on faktilised asjaolud tuvastatud ebaõigesti ja ülevaatuse tulemusena koostatud akt ei vasta tegelikkusele, mistõttu on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korraldus nr 83 rajatud ebaõigetele motiividele ja asjaoludele ning ei ole õiguspärane. Ülevaatusel 10.04.2001 leidis linna poolt moodustatud komisjon, et kaebajale kuuluvat tantsuväljakut (kood 220453126) antud aadressil ei asu. Komisjoni järeldus on ümber lükatud tsiviilasjas nr 2-08-2000 läbiviidud paikvaatlusega ning kohtuotsuse resolutsiooniga. Viidatud tsiviilasjas leiti, et tantsuväljak eksisteerib faktiliselt looduses ja selle omanikuks on alates 07.12.2006 kaebaja. Asjaolu, et tantsuväljak on reaalselt olemas on tõendatud FIE Niina Kostina poolt 13.09.2011 teostatud ehitise inventeerimise ning 25.02.2008 OÜ Soleda poolt läbiviidud spordiplatside mõõdistus. Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et tantsuväljak (kood 22053126) on faktiliselt olemas ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse volikogu poolt 10.04.2008 tuvastatud asjaolu, et nimetatud aadressil tantsuväljakut ei ole, ei vasta tegelikkusele. 10.04.2008 toimunud ülevaatusel leidis linna poolt moodustatud komisjon, et A. B kuuluva asfaldiväljaku (kood 220453128) asemel on linnale kuuluv tenniseväljak. Komisjoni poolt esitatud järeldus, et asfaldiväljaku asemel paikneb linnale kuuluv tenniseväljak on ebaõige. Kolme looduses eksisteeriva ehitise paiknemine on korduvalt fikseeritud erinevate mõõtjate poolt. Asfaldiväljaku (kood 220453128) pindalaks on 24 rm (lisa 5). Linnale väidetavalt kuuluva tenniseväljaku (kood 22031617) pindala on aga 609 rm ning vastavalt Ehitisregistris sisalduvatele andmetele ja 25.02.2008 läbiviidud spordiplatside mõõdistamisele paikneb tenniseväljak tantsuplatsi ja asfaldiväljaku vahel (lisa 4 ja lisa 6), mitte ei ole kõige äärmine vasakpoolne ehitis. Kaebajale kuuluva asfaldiväljaku (kood 220453128) asemel on Ehitisregistris sisalduva info põhjal korvpalliväljak (kood 220316018) pindalaga 266 rm (lisa 7). On üheselt selge, et linna poolt moodustatud komisjon on ebaõigesti tuvastanud asjaolu, et kaebajale kuuluva asfaldiväljaku (kood 220453128) asemel on linnale kuuluv tenniseväljak. Tegelikkuses kaebajale kuuluva asfaldiväljaku (kood 220453128) asemel tenniseväljakut ei asu (lisa 8). Tsiviilasjas 208-2000 leidis tuvastamist asjaolu, et kohas, kus (kood 22031671) tenniseväljak asub on kaebajale kuuluv spordiväljak (kood 2204531217). VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastusest kaebusele nähtub, et vastustaja ei ole kaebusega nõus ja peab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korraldust nr 83 ja ja korraldust nr 78 seaduslikeks. Vastustaja märgib, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korralduste koopiad olid saadetud kaebajale posti teel lihtkirjaga 22.04.2008, korralduse koopia oli saadetud linnavalitsusele teadaolevale aadressile: Viru 24-68, Sillamäe
- Kaebuse esitaja ei esitanud linnavalitsusele teist aadressi dokumentide edastamiseks. Seega tegi Narva-Jõesuu Linnavalitsus vaidlustatava haldusakti kaebajale õigeaegselt teatavaks. Esitatud kaebuses kaebaja väidab, et 21.12.2006 esitas ta vastustajale avalduse maa erastamiseks tema poolt omandatud ehitiste juurde. Kaebaja märgib, et nimetatud avaldus on tänaseni läbi vaatamata ja haldusorgan ei ole antud avalduse osas vastavat haldusakti väljastanud ega muid menetlustoiminguid teinud. Vastustaja väidab, et eeltoodu ei vasta tõele. 21.12.2006 esitas kaebuse esitaja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse avalduse, milles palus talle kuuluvate Vabaduse tn 35 maa-alal asuvate väljakute ja sellega seotud Ehitisregistri 5 3-08-987 andmete küsimuse lahendamist. Selles avalduses ei käsitletud maa erastamise küsimust. 22.02.2007 saatis Narva-Jõesuu Linnavalitsus kaebajale esimese vastuse, milles teavitas linnavalitsust, et pikendab avalduse vastamise tähtaega kuni 21.03.
- Eeltoodu on vajalik seoses keerulises olukorras lahenduse leidmisega, milleks on vastustaja sunnitud tellima Vabaduse tn 35 asuvate väljakute dokumentide õigusliku analüüsi. 29.03.2007 saadeti kaebuse esitajale vastus, milles selgitati, et vastavalt tema poolt esitatud dokumentidele ja Ehitisregistri andmetele omandas kaebaja nimetatud aadressil kolm rajatist (tantsuväljaku, spordiväljaku, asfaldiväljaku) kohtutäituri poolt vara müügi akti nr 95/2006/47 alusel. Narva-Jõesuu Linnavalitsus palus kaebuse esitajat ja kohtutäiturit esitada omandatud vara asendiplaan selleks, et täpsustada millised rajatised olid tegelikult omandatud. Kaebaja asendiplaani ei esitanud ja linnavalitsus sai kohtutäiturilt teada, et kõnealloleva vara võõrandamise menetluse korraldamisel kohtutäitur ei tuvastanud vara omandiõigust tõendavate dokumentide olemasolu ja audentsust. Kohtutäitur viitas küll enampakkumise aktile (kohtutäitur Viljar Karja 21.02.2005), kuid ei kinnitanud, et ta sellest dokumendist lähtus. Ühtlasi jättis kohtutäitur tuvastamata, kas väljakud on tsiviilkäibe objektiks. Eeltoodud põhjustel ei saanud Narva-Jõesuu Linnavalitsus koheselt vastata kaebuse esitajale tema poolt omandatud vara asukohta ja kas kõneallolevad väljakud on tsiviilkäibe objektiks. 16.07.2007 koostati Bellum Õigusabi OÜ poolt õiguslik analüüs, mille alusel erapooletu jurist Silver Peepmaa tuli järeldusele, et Vabaduse tn 35 Narva-Jõesuu linnas asuvate väljakute puhul on tegemist rajatistega, mis ei ole püstitatud õiguslikul alusel. 2001 aastal puudus õiguslik alus väljakute kandmiseks hooneregistri andmebaasi ja mistõttu vastustaja arvates on andmete Ehitisregistrisse kandmine õigustühine. 12.06.2007 pöördus kaebaja esindaja Toomas Moor NarvaJõesuu Linnavalitsusse taotlusega, milles palus teostada maa ostueesõigusega erastamise toimingud. 05.11.2007 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korralduse nr 326 alusel keelduti kaebajale eelpoolnimetatud aadressil maa eesostuõigusega erastamisest. Vastustaja andmetel maa ostueesõigusega erastamisest keeldumist kaebaja ei vaidlustanud. 12.03.2008 esitas kaebaja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kasutusloa taotluse kolme Vabaduse tn 35 asuva objekti aadressil: Vabaduse 35 spordiväljak (kood 220453127), asfaldiväljak (kood 20453128) ja tantsuväljak (kood 220453126). Narva-Jõesuu linnapea 09.04.2008 käskkirja nr 7 kohaselt moodustatud linnavalitsuse komisjon hindas nimetatud rajatiste seisukorda kohapeal ja koostas Vabaduse tn 35 asuvate objektide ülevaatuse akti, mille alusel võttis Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 14.04.2008 vastu korralduse nr 78, millega otsustati jätta välja andmata kasutusluba rajatisele asukohaga Vabaduse tn 35 Narva –Jõesuu. 21.04.2008 korralduse nr 83 p 1 tühistas Narva-Jõesuu Linnavalitsus ise oma korralduse nr 78, mistõttu puudub vajadus selle korralduse tühistamiseks veelkordselt kohtu poolt mida kaebaja taotleb oma kaebuse p
- Viimane korraldus ei muuda varem vastuvõetud otsust jätta välja andmata kasutusluba eelpoolnimetatud rajatiste osas vaid täiendati otsusega kustutada need Ehitisregistrist. Vastustaja märgib, et tulenevalt Maareformi seaduse §14 lg 2´, kui ehitis omandatakse pärast 1998 a vallasasjana siis on ehitise omandanud isikul õigus maad ostueesõigusega erastada MRS sätestatud alustele. Ehitise omandanud isikul tuleb maa ostuõigusega erastamise avaldus esitada kolme kuu jooksul ehitise omandamise päevast arvates, juhul kui kehtestatud tähtajaks seatakse omaniku kasuks hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Kaebuse esitaja omandas Vabaduse 35 asuvad väljakud 07.12.2006 sõlmitud vara müügi akti alusel. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse maakorraldaja oli teadlik asjaolust, et Vabaduse tn 35 nimetatud rajatiste eelmised omanikud ei ole maa erastamist taotlenud. Kaebaja esindaja teostas maaostueesõigusega erastamise toimingud 6 3-08-987 nimetatud maa erastamise osas jättes arvestamata RMSMSI § 14 lg 2´ sätestatud tähtaega. Eelnimetatud asjaolust tulenevalt ei ole kaebajal õigust Vabaduse tn 35 asuva ehitise omanikuna maa erastamisele. Kaebuse esitaja esitas Narva-Jõesuu Linnavalitsusele 12.03.2008 motiveeritud ja õigusaktidele vastava taotluse kasutusloa saamiseks kolmele objektidele, mis asuvad Vabaduse tn
- Vastustaja märgib, et Maareformi seaduse § 6 lg 3´kohaselt ei käsitleta ehitisena MRS tähenduses ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. 10.04.2008 teostatud paikvaatlusel mille viis läbi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse komisjon tuvastati, et Vabaduse tn 35 asuv spordiplats on pooleldi lagunenud, asfaldiväljaku suurusega 17,34 rm kohal on NarvaJõesuu linna vara, mis on registrisse kantud nimetuse all „tenniseväljak“ ja mille postiaadressiks on Vabaduse 31 b. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- 07.07.2011 jõustunud Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-20020 tunnustati kaebaja omandiõigust Narva-Jõesuu Vabaduse tn 35 asuvatele rajatistele: tantsuväljak (07.12.2007 vara müügi aktis märgitud kood 220453126), spordiväljak (kood 2204531279 ja asfaldiväljak (kood 220453128). Tsiviilasjas nr 2-08-20020 tuvastati, et looduses faktiliselt Pargi ja Vabaduse tänava nurgal asuvad rajatised kuuluvad A.B ning ta omandas need õiguslikul alusel 07.12.2006 toimunud enampakkumisel. Kaebaja esitas 12.03.2008 vastustajale taotluse kasutusloa saamiseks rajatistele, mis asuvad Vabaduse tn 35 Narva-Jõesuus, kuid Narva-Jõesuu Linnavalitsus jättis oma korraldustega kaebuse esitaja taotluse rahuldamata ning vaidlustatava korralduse motiveerivas osas viidati ainult Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt 10.04.2008 teostatud ehitiste ülevaatusele, mis oli võetud aluseks ka vaidlustatud korralduse andmisel. Käesolevaks ajaks on selgunud, et 10.04.2008 toimunud ülevaatusel tuvastati faktilised asjaolud ebaõigesti ning ülevaatuse tulemusena koostatud akt ei vasta tegelikkusele ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korraldus nr 83 põhineb ebaõigetele motiividele ja asjaoludele ning ei ole õiguspärane. 10.04.2008 toimunud ülevaatuse käigus leidis linna poolt moodustatud komisjon, et A.B kuuluv tantsuväljak koodiga 220453126 antud aadressil puudub. Eelnimetatud komisjoni poolt tehtud järeldus on lükatud ümber tsiviilasjas nr 2-08-20020 läbiviidud paikvaatlusega ning kohtuotsuse resolutsiooniga. nimetatud tsiviilasjas on tuvastatud, et tantsuväljak eksisteerib faktiliselt looduses ning tantsuväljaku omanikuks on alates 07.12.2006 A.B. Asjaolu, et tantsuväljak eksisteerib looduses on tõendatud FIE Niina Kostina poolt 13.09.2010 teostatud ehitiste inventariseerimise ning 25.02.2008 OÜ Soleda poolt läbiviidud spordiplatside mõõdistusega. Eeltoodu kinnitab, et tantsuväljak koodiga 22053126 faktiliselt eksisteerib ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse komisjoni poolt 10.04.2008 tuvastatud asjaolu, mille kohaselt antud aadressil ei ole tantsuväljakut, on ebaõige. Ülevaatuse käigus tuvastati, et spordiplats (kood 2204531279) on pooleldi lagunenud asfaldiväljak (kood 220453128) suurusega 174,348 m kohal asub Narva-Jõesuu linna vara koodiga 22316017, mis on registrisse kantud nimetusega tenniseväljak, tantsuväljak kood 220453126, asfaldikattega D-15m antud aadressil puudub. 10.04.2008 leidis linna poolt moodustatud komisjon, et kaebajale kuuluva asfaldiväljaku (kood 220454128) asemel on linnale kuuluv tenniseväljak. Komisjoni poolt esitatud järeldus, et asfaldiväljaku asemel paikneb linnale kuuluv tenniseväljak ei vasta tegelikkusele. Kolme looduses eksisteeriva ehitise paiknemine on korduvalt fikseeritud erinevate mõõdistajate poolt (Lisa 2, 3 ja 7 3-08-987 4). A.B kuuluv asfaldiväljak kood 220053128 on kaardil kõige äärmine vasakpoolne ehitis, asfaldiväljak kood 20453128 pindalaks on 244 rm, linnale väidetavalt kuuluva tenniseväljaku kood 220316017 pindala on 609 rm ning vastavalt ehitisregistris sisalduvatele andmetele ja 25.02.2008 spordiplatside mõõdistusele paikneb tenniseväljak tantsuplatsi ja asfaldiväljaku vahel (Lisa 4 ja 6), mitte ei ole aga kõige äärmine vasakpoolne ehitis. Kaebajale kuuluva asfaldiväljaku kood 220453128 asemel on ehitisregistris sisalduva info põhjal korvpalliväljak kood 220316018 pindalaga 266 rm. Eeltoodust saab järeldada, et vastustaja poolt moodustatud komisjon tuvastas ebaõigesti asjaolu, et kaebajale kuuluva asfaldiväljaku kood 220455128 asemel on linnale kuuluv tenniseväljak.
- 21.11.2011 esitas kaebaja kohtule oma täiendavad seisukohad haldusasjas nr 3-08-987 vastustaja 24.10.2010 seisukoha kohta. Kaebaja märgib, et vastustaja on käesolevas haldusasjas esitanud 24.10.2011 täiendava seisukoha, milles märgib, et jääb oma varasema seisukoha juurde. Vastustaja põhistab oma korraldust keelduda kasutuloa andmist ainult sellega, et Ehitisregistri andmetel on aadressil: Vabaduse 35, NarvaJõesuu asuv asfaldiväljak, spordiväljak ja tantsuväljak lammutatud rajatised. Järelikult ei lähtu Narva-Jõesuu linn tsiviilasjas 2-08-20020 tuvastatud asjaoludest ka looduses praktiliselt eksisteerivatest rajatistest ja nende seisukorrast ning tugineb teadlikult Ehitisregistris kaebaja enda poolt avaldatud ebaõigetele andmetele. Nimelt on vastustaja pärast Tartu Halduskohtu 27.06.2008 esmase õiguskaitse määrust, millega keelati vaidlusaluste ehitiste kustutamine Ehitisregistrist ning teinud omaalgatuslikult Ehitisregistrisse kandeid, milles on märkinud, et vaidlusalused ehitised on lammutatud. Eeltoodud arvesse võttes saab nõustuda kaebaja seisukohaga, et vastustaja loob ise kuntslikult tõendeid, millele ta hiljem tugineb. Kuna vastustaja on ise Ehitisregistri pidaja ja saab teha Ehitisregistrisse kandeid, siis palub kaebaja jätta vastustaja poolt 24.10.2011 esitatud Ehitisregistri väljavõtte tähelepanuta. 01.09.2011 pöördus kaebuse esitaja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poole ning palus väljastada talle kuuluvatele ehitistele kasutusload või alternatiivselt määrata tähtaeg ja tingimused rajatise korrastamiseks. Vastustaja keeldus sellest väites järjekordselt, et rajatised on Ehitisregistri andmeil lammutatud. 06.10.2011 pöördus kaebaja vastustaja poole selgituse saamiseks selle kohta, kas Narva-Jõesuu linn väites, et ehitised on lammutatud tugineb veel millelegi peale Ehitisregistri. 10.10.2011 vastas vastustaja kaebajale, et antud seisukoht vastab Ehitisregistri andmetele. Eeltoodu tähendab, et vastustaja eirab tahtlikult tsiviilasjas nr 2-08-20020 tuvastatud faktilisi asjaolusid ning looduses reaalselt eksisteerivat olukorda. Kaebaja esitas kohtule kohapeal teostatud fotomaterjali (Lisa 4), millest nähtub, et kõik kolm ehitist eksisteerivad reaalselt looduses ning on ka kasutuses (t.l . 151-153)
- Eeltoodut aluseks võttes tuleb tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.04.2008 korraldus nr 83 („Kasutusloa väljastamata jätmine Narva-Jõesuus, Vabaduse 35 asuvatele rajatistele ja Ehitisregistrist kustutamine“) väljaarvatud korralduse p 1 osas. Mare Krull Kohtunik 8