Obsah (9)

§ 404§ 275§ 274§ 199§ 263§ 64§ 65§ 68§ 56

1-13-5943 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-4871 (13230101820) Kohtukoosseis Kohtu

§ 404

;

§ 275

,

§ 274

lg 1;

§ 199

lg 2 p 9;

§ 263p 1, 2 järgi lühimenetluses.

Marika Kreutzberg Süüdistatav Julia Bašlõkova, isikukood 48809250266, elukoht: XXX, asukoht vanglas; Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkend – KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 15.10.2012.a. – 16.10.2012.a., 24.02.2013.a. – 25.02.2013.a., tõkendina kohaldatud vahistamist 25.02.2013.a. Kriminaalasi Varem kriminaalkorras karistatud, sh viimati: - 18.05.2011 Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9 – 25 lg 2, § 157² järgi vangistusega 2 aastat, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud, karistus kantud, vabanes 21.08.2012 - 31.08.2012 Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi vangistusega 45 päeva, Kr

MS § 328 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva, karistus kantud, vabanes 29.09.

1. Kaitsja Väärteokorras karistatud korduvalt. Leelo Viil RESOLUTSIOON
2. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 404

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 275

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu. 3. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 274

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 4.

§ 64

lg 1 alusel mõista Julia Bašlõkovale liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 6.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus, s.o.

Harju Maakohtu 31.08.2012.a. otsusega mõistetud karistus 30 (kolmkümmend) päeva vangistust kaetuks raskemaga, s.o käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega 6 (kuus) kuud, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud, millest on reaalselt ära kantud 1 (üks) kuu. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 (viis) kuud. 7. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 8. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 263

p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 9.

§ 64

lg 1 alusel mõista Julia Bašlõkovale liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskema suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu. 10. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 11.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o 15.10.2012.a. – 16.10.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 12.

65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva, Harju Maakohtu 30.09.2013.a. otsusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 (viie) kuu võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 1 (üks) aastat 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva. 13.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja ärakandmist isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 24.02.2013.a.

1. Julia Bašlõkova suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Julia Bašlõkova menetluskuludes, millised koosnevad: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 384 eurot (kolmsada kaheksakümmend neli eurot); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Julia Bašlõkovalt välja mõista menetluskuludest 400 (nelisada) eurot.
3. Menetluskulud summas 464.45 eurot (nelisada kuuskümmend neli eurot ja nelikümmend viis senti) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
4. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Julia Bašlõkova, 1-13-5943, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. AS OG Elektra tsiviilhagid rahuldada. Julia Bašlõkovalt välja mõista kannatanu AS OG Elektra kasuks kokku 127.20 eurot (sada kakskümmend seitse eurot ja kakskümmend senti), milline summa tuleb kanda AS OG Elektra arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pankis.
8. Asitõendid: - 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; - Jope, müts, kinnas, käekott, kosmeetikatarbed, 5 pastakat, 7 süstalt, poolik suitsupakk, plastikpudel, mündid 19 senti, ehted, kruvikeeraja, ID-kaart, Sampo panga pangakaart, kliendikaardid, vabastamisõiend, 2 fotot, märkmik, tikutoos, mis asuvad PP asitõendite hoidlas, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanik Julia Bašlõkovale; - Tabletid, mis asuvad PP asitõendite hoidlas, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 29.10.2013.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
10. Esitatud süüdistus ja poolte seisukohad Käesolevas kriminaalasjas on Julia Bašlõkova’le süüdistus esitatud selles, et tema, 21.08.2011 kella 15.55 paiku olles kinnipeetav XXX asuvas vanglas II üksuse teise korruse kambris nr 438 süütas põlema voodimadratsi, millega põhjustas ohu vanglas viibinud kinnipeetavate ning vanglaametnike elule ja tervisele. Tulekahjuga kaasnenud suitsu tõttu evakueeriti II üksuse teise korruse kambrites olnud kinnipeetavad ning kambris nr 417 kinnipeetud XXX vajas ka meditsiinilist abi väga halva enesetunde ning ägeda peavalu tõttu. Sel moel Julia Bašlõkova süüdates võõra asja millega põhjustas ohu inimeste elule ja tervisele pani toime

§ 404järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 05.10.2011 kella 22.30 paiku asuvas vanglas kartserihoone II korruse koridoris solvas oma teenistuskohustusi täitnud valvurit XXX, kes teostas tema suhtes läbiotsimist, sõnadega : “Mida sa käperdad mind, kuradi lits”. Sel moel Julia Bašlõkova solvates võimuesindajat või avalikku korda kaitsvat muud isikut seoses tema ametikohustuste täitmisega pani toime

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 05.10.2011 kella 22.30 paiku asuvas vanglas kartserihoone II korruse koridoris lõi jalaga vasaku reie piirkonda oma teenistuskohustusi täitnud valvurit XXX põhjustades talle füüsilist valu ja turse reie piirkonnas. Sel moel Julia Bašlõkova kasutades vägivalda võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega pani toime

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, varem süstemaatiliselt varguseid toime pannud isikuna, ajavahemikul 01.10.2012 kuni 02.12.2012 elades XXX asuva sotsiaalmaja toas nr 5 võttis ära toanaabrile XXX kuuluvad esemed: sulejope väärtusega 40 eurot, talvejope väärtusega 10 eurot, meeste jope väärtusega 10 eurot, meeste jope väärtusega 3 eurot, naiste jope väärtusega 5 eurot, triikraua Philips väärtusega 15 eurot, mütsi väärtusega 5 eurot, sviitri väärtusega 3 eurot, jaki väärtusega 5 eurot, ilma varalise väärtuseta villased asjad, 5 paari aluspükse väärtusega 4 eurot, lina väärtusega 2 eurot, 2 meeste alussärki väärtusega 6 eurot, paari kingi väärtusega 3 eurot, näokreemi väärtusega 1.20 eurot, silmapliiatsi väärtusega 2 eurot, kaanega panni väärtusega 5 eurot, sularaha summas 20 eurot, kokku XXX kuuluvaid esemeid väärtusega 139.20 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 15.10.2012 kella 17.45 paiku Tallinnas, Viru väljak 4 asuvas kaupluses Tiimari võttis varguse eesmärgil 11 pakendit erinevate kleepsudega, kokku Tiimari Baltic AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 17.57 eurot, pani need endale riiete alla ning väljus kauplusest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 09.01.2013 kella 10.30 paiku Maardus, Nurga 3 asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad, võttis varguse eesmärgil 10 tahvlit šokolaadi Kalev maksumusega 1.98 eurot tahvel, kogumaksumusega 19.80 eurot ja 23 pakki võid Farmi maksumusega 1.64 eurot pakk, kogumaksumusega 37.72 eurot , kokku AS-le OG Elektra kuuluvat kaupa maksumusega 57.52 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 24.02.2013 kella 09.05 paiku Tallinnas, Pinna 21 asuvas kaupluses Grossi toidukaubad võttis varguse eesmärgil 12 pudelit juuksepalsamit Elvital maksumusega 3.82 eurot pudel, kogumaksumusega 45.84 eurot ja 8 pudelit šampooni maksumusega 2.98 eurot pudel, kogumaksumusega 23.84 eurot, kokku ASle OG Elektra kuuluvat kaupa maksumusega 69.68 eurot, pani need endale kotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel Julia Bašlõkova võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 15.01.2013 kella 11.00 paiku Maardus, Nurga 3 asuvas Maardu Kaubanduskeskuses, olles kinni peetud seoses Grossi Toidukaupade kauplusest 09.01.2013 toimepandud vargusega, osutas vastupanu teda kinnipidanud turvatöötajale ning appi tulnud kaupluse müüjale XXX , lüües viimast korduvalt jalaga vastu jalgu ning käes olnud süstlaga õlavarre piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu. Sel moel Julia Bašlõkova rikkudes rahu ja avalikku korda kasutades vägivalda ja hakates vastu avalikku korda kaitsvale isikule pani toime

§ 263p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

1. Kaitsja Leelo Viil on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud. 1.
2. Süüdistatava Julia Bašlõkova selgitas kohtuistungil, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end kõigis episoodides süüdi. On nõus asja lahendamisega lühimenetluses, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. AS OG Elektra tsiviilhagi võtab õigeks.
3. Kohus uuris järgmiseid kirjalikke tõendeid: 21.08.2011 episood: sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd, tl 3 – 8); tunnistaja XXX ütlused (III kd tl 9 – 10); tunnistaja XXX ütlused (III kd, tl 11 – 13); tunnistaja XXX ’e ütlused (III kd, tl 14 – 15); vangla tõend (III kd, tl 16); tunnistaja XXX ütlused, milles kirjeldatakse olukorda vanglas tulekahju ajal (III kd, tl 17 – 19); tunnistaja XXX ütlused, milles kirjeldatakse olukorda vanglas põlengu ajal (III kd, tl 20 – 22); häirekeskuse väljakutse protokoll-arvestuskaart, millest nähtub päästetööde aeg ja ulatus (III kd, tl 25); tunnistaja XXX ütlused, milles kirjeldatakse päästetöid põlengu ajal ja selle likvideerimist (III kd, tl 26 – 28); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused, milles ta ei tunnista end kuriteo toimepanemises süüdi (III kd, tl 73 – 76); väljavõte vangla sisekorra eeskirjast, mille § 8² punkti 3 alusel ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid (III kd, tl 124). 05.10.2011 episood: kannatanu XXX ütlused (III kd, tl 39 – 40); koopia Järelevalveosakonna valvuri ametijuhendist (III kd, tl 41 – 55); tõend, mille kohaselt pöördus kannatanu vangla meditsiiniosakonda, kus fikseeriti kannatanu reiel löögi piirkonnas turse (III kd, tl 56); tunnistaja XXX ütlused (III kd, tl 57 – 58); tunnistaja XXX ütlused (III kd, tl 59 – 60); tunnistaja XXX ütlused (III kd, tl 63); füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokoll (III kd, tl 66 – 67); läbiotsimise akt leitud esemete kohta (III kd, tl 69); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused (III kd, tl 73 – 76); 01.
4. – 12.12.2012 episood: kannatanu XXX avaldus ja kannatanuna antud ütlused (I kd, tl 78 – 79, 83 – 88, 104 – 107); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi (I kd tl 98 – 102, 152 – 156); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 108 – 112); Harju Maakohtu 31.08.2012 otsus koos süüdistusaktiga samas kriminaalasjas (I kd, tl 134 – 135, 150 – 151). 15.10.2012 episood: Tiimari Baltic AS avaldus (I kd, tl 115); õigusvastase teo toimepanemise akt (I kd, tl 116); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 117); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused (I kd, tl 121 – 123, 152 – 156). 09.01.2013 episood: AS OG Elektra avaldus, millest nähtub kuriteo toimepanemise aeg, koht ja tekitatud varaline kahju (I kd, tl 43); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 46 – 51) ; Asitõendi, CD-l asuva turvakaamera salvestuse vaatlusprotokoll, milles on fikseeritud kahtlustatava tegevus müügisaalis (I kd, tl 53 – 57); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi (I kd tl 59 – 63, 152 – 156); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 65 – 69). 15.01.2013 episood: kannatanu XXX ütlused (II kd, tl 5 – 10, 25 – 29); isiku läbivaatuse protokoll (II kd tl 12 – 13, 15 – 16); tunnistaja XXX ütlused (II kd, tl 17 – 22); leiu vastuvõtmise akt (II kd, tl 31); asitõendite - jope, mütsi, kinda, käekoti, kosmeetikatarvete, pastakate, süstalde, pooliku suitsupaki, plastikpudeli, müntide, tablettide, ehete, kruvikeeraja, ID-kaardi, Sampo panga pangakaardi, kliendikaartide, vabastamisõiendi, 2 foto, märkmiku, tikutoosi - vaatlusprotokoll (II kd, tl 33 – 39); tunnistaja XXX ütlused (II kd, tl 43 – 48); asitõendi, CD-l asuva turvakaamera salvestuse vaatlusprotokoll (II k, tl 53 – 54); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused (II kd, 57 – 62). 24.02.2013 episood: AS OG Elektra avaldus, millest nähtub kuriteo toimepanemise aeg, koht ja tekitatud varaline kahju (I kd, tl 3); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 5 – 6); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused (I kd, tl 20 – 24, 152 – 156); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 31 – 35).
5. Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 3.
6. Julia Bašlõkovale on esitatud süüdistus selles, et tema 21.08.2011 kella 15:55 paiku olles kinnipeetav asuvas vanglas II üksuse teise korruse kambris nr 438 süütas põlema voodimadratsi, millega põhjustas ohu Tallinna Vanglas viibinud kinnipeetavate ning vanglaametnike elule ja tervisele. Nimetatud tegu on kvalifitseeritav

§ 404

järgi.

§ 404

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on asja süütamine ja sellega ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Süüdistatava poolt Vanglale kuuluva voodimadratsi põlema panemine süüdistuses nimetatud ajal ja kohas on tõendatud: 1) süüdistatava Julia Bašlõkova ütlustega, mille kohaselt süttis madrats kambris hooletust suitsetamisest. Kambris polnud vett, seega ei saanud tulekahju kustutada; 2) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt oli 21.08.2011 kella 16 ajal tööl II üksuses Vanglas, kui kuulis raadiosaatjast, et II üksuse kambri nr 438 aknast tuleb suitsu. Läks koos vanemvalvur XXXolukorda kontrollima. Kambri juurde jõudes oli koridor poolenisti suitsu täis, sai käia vaid kummargil. Võtsid tulekustuti ning suunasid selle kambri WC uksele, mis põles. Sisse minna ei saanud, oli nii paksu suitsu täis. Siseneda sai vaid gaasimaskiga. Kambris põles WC uks ja madrats. Hakati kaasvange evakueerima. Julia Bašlõkova oli jalutusboksis. Kuulis, kuidas J. Bašlõkova karjus teistele kinnipeetavatele, et organiseeris endale pika jalutuskäigu; 3) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 2011 (ei mäleta täpset kuupäeva, kellaaega) tööl Vanglas, kui kuulis, et ühest kambrist tuleb suitsu. Jooksis koos valvur XXX sinna, sisenesid E2 hoonesse teise korruse koridori majandusuksest. Sinna jõudes oli koridor suitsu täis. Kambri juurde sai vaid kükakil liikudes. Kambri juurde jõudes oli uks juba lahti ja kõrval paar valvurit. X sisenes tulekustutiga kambrisse. Kambris põles narivoodi peal alumisel asemel miskit, oli näha leeke. Kambris oli suur kuumus, tossu paksult koridor täis, raske oli hingata koridoris. Põlenud kambri ümbruses olevad kambrid olid kõik tossu täis ning kambrid oli vaja evakueerida. Ühel kinnipeetaval hakkas tossust halb, viidi arsti juurde. Kustutamisel ja evakueerimisel tundis ohtu oma tervisele, sest hingas musta suitsu sisse; 4) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 2011 tööl Vanglas E2 hoones teisel korrusel koos valvur XXX , kui tundsid mingi hetk koridori peal kärsahaisu. Suits tuli kambrist nr 438, millest teavitasid korrapidajat. Kamber oli paksu musta tossu täis. Naissoost kinnipeetav oli kambris, kes toimetati kambrist jalutusboksi. Kambris põles madrats lahtise leegiga. Õhtul kodus käis pea ringi ning valutas, süda puperdas sisse hingatud vingust; 5) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli tööl Vanglas eelmisel aastal 2011, augustikuus, E2 hoone teisel korrusel. Tundsid koridori peal tugevat suitsulõhna. Üks naissoost kinnipeetavatest hakkas kambri nr 438 uksele koputama. Toiduluugi avamisel tuli kambrist tossu. Voodi peal põles miskit. Koridor oli lõpuks musta suitsu täis, käia sai vaid gaasimaskidega ja kükakil. Hakati teisi kinnipeetavaid evakueerima. Põlengust hakkasid silmad kipitama ja pea valutama; 6) sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on vaadeldud asuva Vangla II üksuse II korrusel asuvat kambrit nr 438. Vaatlusega on tuvastatud kambris nr 438 põlemisjäljed. Kapi ees põrandal põlenud poroloonmadratsi ja lina jäänused; 7) häirekeskuse väljakutse protokoll, millest nähtub, et 21.08.2011 kell 16:04:41 on tehtud väljakutse Vanglast aadressil XXX. Kahekorruselise maja II korrusel kambris põleb madrats, koridoris suits. Vajatakse abi ventileerimisel. 16:13 jõuti sündmuskohale ning 16:32 lõpetati päästetöö; 8) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 21.08.2011 Põhja-Eesti Päästekeskuses, kui said kella 16:04 paiku väljakutse Vanglasse. Kohale jõudes oli terve II korrus suitsu täis. Tuli oli alguse saanud kambris põlevast madratsist. Madratsi põlemisel tekib mürgine ja kibe suits. Põleng seadis ohtu nii vanglaametnikud kui ka kinnipeetavad. Ventileerisid koridori; 9) väljavõtte vangla sisekorra eeskirjaga § 82 punktiga 3, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Eelpool nimetatud tõenditega on ühtlasi tõendamist leidnud, et süütamise tagajärjel tekkis oht vanglaametnike ja kaaskinnipeetavate elule ja tervisele. XXX e on andnud ütlused, mille kohaselt 2011. aastal umbes juulikuus või augustikuus oli kambris nr 417 vahi all. Kamber täitus vinguga, hakkas halb. Olukord läks hullemaks, pähe lõi tugev valu ning ta viidi arsti juurde. Sel hetkel tundis ohtu oma elu ja tervisele, kuna ei teadnud, kuidas see tema tervisele mõjuda võib. Meditsiiniosakonnas viibis 30 min hapnikumaski all. Seega XXX ütlustest nähtub, et süütamise tagajärjel on oht teiste inimeste elule ja tervisele realiseerunud.

§ 404

näeb ette vastutuse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Suitsetades hooletult pidi ta võimalikuks pidama ja möönma kambri süttimist ning ka selle tagajärjel ohtu inimeste elule või tervisele. 3.2. Julia Bašlõkovale on esitatud süüdistus selles, et 05.10.2011.a. kella 22:30 paiku Vanglas solvas teenistuskohustusi täitnud valvurit XXX ebatsensuursete sõnadega, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 275

järgi.

§ 275

objektiivse koosseisu moodustav võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine või solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanu XXX ütluste kohaselt oli ta 05.10.2011 öises vahetuses kinnipeetavate sööklas. Kutsuti 22:30 paiku kartserisse, et otsida läbi naissoost kinnipeetav Julia Bašlõkova. Viimane korraldustele ei allunud ning hakkas karjuma talle vene keeles, et „Mida sa käperdad mind, kuradi lits!“. Saab vene keelest väga hästi aru. Naiskinnipeetava ütlemine solvas teda, sest tema täitis enda töökohustusi. Tundis end emotsionaalselt alandatuna. Edasistele korraldustele J. Bašlõkova samuti ei allunud ning karjus edasi ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Leidis kinnipeetava juurest peegli, mida kinnipeetaval olla ei tohi. Läbiotsimise akt kinnitab, et Julia Baslõkova läbiotsimise käigus 05.10.2011 leiti J. Baslõkova rinnahoidjast peegel. Nähtuvalt järelevalveosakonna valvuri ametijuhendi koopiast täitis kannatanu XXX talle ametijuhendist tulenevaid teenistusülesandeid ning asus teostama kinnipeetav J. Bašlõkova suhtes läbiotsimist tuvastamaks kinnipeetava juures keelatud esemete olemasolu. J. Baslõkova käitumist (s.o. vanglaametniku solvamist) kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt kinnitab, et Julia Bašlõkova solvas vene keeles ebatsensuursete sõnadega teenistuskohustusi täitvat XXX (täpne sõnakasutus nähtub tunnistaja ütlustest). Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova poolt kasutatud väljend ebatsensuurne, sõltumata nende kasutamise kohast. Kasutatud väljend on oma iseloomult selline, millise kasutamisest tsiviliseeritud ühiskonnas omavahelises tavasuhtlemises hoidutakse nende väljendite ebatsensuursuse tõttu. Seejuures annavad need väljendid oma sisu poolest edasi nende väljendite kasutaja üheselt mõistetavat halvustavat suhtumist isikusse, kellele need suunatud olid. Antud juhul siis teenistusülesandeid täitva valvuri XXX suhtes. Süüdistatav Julia Bašlõkova enda ütluste kohaselt ta süüd ei tunnista, ei ole vanglaametnikku solvanud. Füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokoll kinnitab, et J. Baslõkova käitus agressiivselt ja osutas vastupanu läbiotsimise ajal ning Julia Bašlõkva suhtes kasutati 05.10.2011 kell 22:35 ohjeldusmeetmena käeraudu. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes, millest nähtub venekeelsete ebatsensuursete sõnade kasutamine. Eelpool nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud Julia Bašlõkova poolt võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega, seega on Julia Bašlõkova tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 275järgi.

Kuivõrd J. Bašlõkova viibis kinnipidamisasutuses ja kandis temale kohtu poolt mõistetud karistust, teadis ta selgelt seda, et XXX on vanglaametnik ja võimuesindaja ning vastavalt sisekorrale peab ta vanglaametniku korraldusi täitma. Seega kasutades ebatsensuurseid väljendeid XXX suhtes, teadis ta, et kasutab neid väljendeid ametikohustuste täitmisel oleva võimuesindaja suhtes. Selliste väljendite valik ja kasutamine viitab sellele, et süüdistatava eesmärgiks oligi sellega näidata enda negatiivset ja halvustavat suhtumist eelkõige võimuesindajasse ja solvata vanglaametnikku kui konkreetset isikut. J. Baslõkova poolt väljendatu oli oma sisult solvav nii XXX suhtes kui ka võimu suhtes, mida XXX oma ametikohustuse täitmise tõttu esindas.

§ 275

näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses ametikohustuse täitmisega. Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis, seades eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teades või võimalikuks pidades selle saabumist. Süüdistatava tegu on kvalifitseeritud õigesti

§ 275järgi.

3.3. Julia Bašlõkovale on esitatud süüdistus selles, et 05.10.2011.a. kella 22:30 paiku Vanglas lõi teenistuskohustusi täitnud valvurit XXX reie piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja turse reie piirkonnas. J. Baslõkova tegu on kvalifitseeritav

§ 274

lg 1 järgi.

§ 274

objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistatav Julia Bašlõkova kannatanu XXX löömist ei tunnista. Kannatanu XXX ütluste kohaselt täitis ta 05.10.2011 teenistusülesandeid Vanglas. Oli 05.10.2011 öises vahetuses kinnipeetavate sööklas. Kutsuti 22:30 paiku kartserisse, et otsida läbi naissoost kinnipeetav Julia Bašlõkova. Viimane korraldustele ei allunud ning hakkas teda venekeelsete ebatsensuursete väljenditega solvama. Oli sunnitud kasutama tema suhtes füüsilist vägivalda, et saaks läbiotsimist teostada. Kutsus appi meesvalvurid, kes kinnipeetavat kinni hoidsid. Lähenes J. Bašlõkovale paremalt poolt, kui viimane teda parema jalaga vastu vasaku reie piirkonda lõi. Tundis tugevat valu. Üritas veel mitu korda lüüa, kuid löögid ei tabanud. J. Bašlõkova käitumine oli agressiivne. Läbiotsimise käigus leidis tema rinnahoidjast keelatud eseme, peegli. Keelatud eseme leidmist kinnitab ka läbiotsimise akt. XXX löömist Julia Bašlõkova poolt kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused, milles kinnitab, et nägi, kuidas kinnipeetav J. Bašlõkova valvur XXX lõi ühe korra jalaga reie piirkonda; tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt oli 2011 aasta lõpupoole tööl Vanglas, kui valvur XXX teostas läbiotsimist kinnipeetava Julia Bašlõkova suhtes. Viimane ei lasknud läbiotsimist teostada, ei allunud korraldustele. Läbiotsimise teostamiseks vääna tema koos XXX J. Baslõkova käed selja taha, surusid ta rinnaga vastu seina, et XXX saaks läbiotsimist teostada. Ilmselt siis, kui Ingrid tundis, et kinnipeetaval on rinnahoidja sees midagi, hakkas kinnipeetav jalaga vehkima. Ei tea täpselt, kuhu löök tabas; tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt meenub talle, et X ise rääkis, et kui ta hakkas Bašlõkovalt kartseris keelatud eset peeglit rinnahoidja vahelt ära võtma, oli Julia Bašlõkova teda jalaga löönud. Tõend kinnitab (tl 56), et XXX pöördus vangla meditsiiniosakonda, kus fikseeriti kannatu reiel löögi piirkonnas turse. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes ning tõendi õigsuses. J. Bašlõkova ütlused ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokoll kinnitab, et J. Baslõkova käitus agressiivselt ja osutas vastupanu läbiotsimise ajal ning Julia Bašlõkva suhtes kasutati 05.10.2011 kell 22:35 ohjeldusmeetmena käeraudu. Nähtuvalt järelevalveosakonna valvuri ametijuhendi koopiast täitis kannatanu XXX talle ametijuhendist tulenevaid teenistusülesandeid ning asus teostama kinnipeetav J. Bašlõkova suhtes läbiotsimist tuvastamaks kinnipeetava juures keelatud esemete olemasolu. Kuivõrd J. Bašlõkova viibis kinnipidamisasutuses ja kandis temale kohtu poolt mõistetud karistust, teadis ta selgelt seda, et XXX on vanglaametnik ja võimuesindaja ning vastavalt sisekorrale peab ta vanglaametniku korraldusi täitma. Seega lüües XXX reie piirkonda, teadis ta, et kasutab vägivalda ametikohustuste täitmisel oleva võimuesindaja suhtes.

§ 274

lg 1 näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis, seades eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teades või võimalikuks pidades selle saabumist. Süüdistatava tegi on kvalifitseeritud õigesti

§ 274lg 1 järgi.

3.

1. 01.
2. – 12.12.2012 episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine J. Bašlõkova poolt on tõendatud: 1) süüdistatava J. Bašlõkova ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. Viskas kõik kahtlustuses nimetatud esemed minema, sest talle ei jätkunud toanaabri asjade kõrval ruumi; 2) kannatanu XXX avalduse ja kannatanu ütlustega, mille kohaselt elab XXX. Septembri lõpus 2012.a paigutati temaga ühte tuppa Julia Bašlõkova. Nägi naisterahva isiklike asjade hulgas ka talle kuuluvaid asju. Ajavahemikul 01.10.2012 – 12.12.2012 varastati tema toast alljärgnevad asjad: sulejope väärtusega 40 eurot, talvejope väärtusega 10 eurot, meeste jope väärtusega 10 eurot, meeste jope väärtusega 3 eurot, naiste jope väärtusega 5 eurot, triikraua Philips väärtusega 15 eurot, mütsi väärtusega 5 eurot, sviitri väärtusega 3 eurot, jaki väärtusega 5 eurot, ilma varalise väärtuseta villased asjad, 5 paari aluspükse väärtusega 4 eurot, lina väärtusega 2 eurot, 2 meeste alussärki väärtusega 6 eurot, paari kingi väärtusega 3 eurot, näokreemi väärtusega 1.20 eurot, silmapliiatsi väärtusega 2 eurot, kaanega panni väärtusega 5 eurot, kastrulid, kahvlid, 2 emailkruusi ja sularaha summas 20 eurot; 3) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt 2012.a suvel käis koos õe XXX Maardu kaupluses, kus õde ostis mantel-sulejope. Samuti ostis õde sealt kauplusest ka kampsuni, pluusi ja seeliku. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Julia Bašlõkova poolt võõraste vallasasjade äravõtmine. J. Bašlõkova objektiivsest käitumisest nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
3. 15.10.2012.a. episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine Julia Bašlõkova poolt on tõendamist leidnud: 1) süüdistatava J. Bašlõkova ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 15.10.2012 kella 17.45 paiku sisenes Viru Keskuses asuvasse Tiimari kauplusesse, kus pani pükste sisse 11 erinevat pakki kleepsudega. Möödus kassadest kauba eest tasumata. Peeti turvatöötaja poolt kinni; 2) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 15.11.2012 tööl turvatöötajana Viru Keskuses, kui sai kella 17:12 paiku valvekeskuselt teate, et Tiimaris on kahtlaselt käituv tütarlaps. Nägi, kuidas tütarlaps võttis mitu pakki kleepse ning sahmis midagi pükste kallal. Möödus kassadest, kauba eest ei tasunud. Pidas isiku kinni, kontrollimise käigus leidis 11 pakendit erinevate kleepsudega maksumusega 17.57 eurot; 3) Tiimari Baltic AS avaldusega, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele Julia Bašlõkova, kes 15.10.2012 kell 17:45 võttis kaasa ja väljus müügisaalist Tiimarile kuuluva kaubaga (11 pakki kleepsusid) kogumaksumusega 17.57 eurot; 4) õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt peeti 15.10.2012 kell 17:45 Viru Keskuses kinni tütarlaps, kes lahkus kauplusest Tiimari kauba eest tasumata. Õigusrikkujaks osutus Julia Bašlõkova. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Julia Bašlõkova poolt võõraste vallasasjade (erinevad kleepsud) äravõtmise katse. J. Bašlõkova objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi, võttis kleepsud, peitis püksi – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega on kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
4. 09.01.2013.a. episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine Julia Bašlõkova poolt on tõendamist leidnud: 1) süüdistatava J. Bašlõkova ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. Läks Maardus asuvasse Grossi toidukauplusesse, kus võttis mitu šokolaadi ja mitu pakki võid, pani need kotti. Kauba müüs Maardus turul; 2) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt on videosalvestuselt näha, et 09.01.2013 umbes kella 10:30 ajal varastas naisterahvas šokolaadi ja võid. Naisterahvas peeti 15.01.2013 kaubanduskeskuses, mille esimesel korrusel asub nende kauplus, kinni, kuid tal õnnestus põgeneda. AS-le OG Elektra on vargusega põhjustatud kahju summas 57.52 eurot, s.o. 10 tahvlit šokolaadi Kalev maksumusega 1.98 eurot tahvel, kogumaksumusega 19.80 eurot ja 23 pakki võid Farmi maksumusega 1.64 eurot pakk, kogumaksumusega 37.72 eurot; 3) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt töötab turvamehena „Nurga keskuses“ aadressil Nurga 3, Maardu. Videosalvestust vaadates avastas, et 09.01.2013.a. kell 10:30 sisenes Grossi kauplusesse naisterahvas, kes võttis šokolaaditahvleid, pani need endale kotti. Seejärel võttis veel mingisugust kaupa, pani kotti. Möödus kassadest kauba eest tasumata ja väljus kaubanduskeskusest. 15.01.2013 nägi, et sama naisterahvas sisenes kaubanduskeskusesse, pidas naisterahva kinni ning toimetas turvaruumi juures olevasse tööruumi, kust naisterahval õnnestus hiljem põgeneda. Naisterahvas oli Julia Bašlõkova, tal oli kaasas ID-kaart; 4) AS OG Elektra avaldusega, mille kohaselt 09.01.2012 kella 10:30 paiku varastas Julia Bašlõkova AS OG Elektra kaupluses Grossi toidukaubad (Nurga 3, Maardu) müügisaalist 10 tk šokolaadi Kalev kogumaksumusega 19.80 eurot ja „Farmi“ võid 23 tk kogumaksumusega 37.72 eurot. Kokku vargusega tekitatud kahju summas 57.52 eurot; 5) asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, milles on vaadeldud videosalvestust CD-plaadil, millest nähtub süüdistatava J. Bašlõkova liikumine kaupluses AS OG Elektra „Grossi toidukaubad“ aadressil Nurga 3, Maardu. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Julia Bašlõkova poolt võõraste vallasasjade (toidukaupade) äravõtmine. J. Bašlõkova objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi, peitis asjad kotti – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
5. 24.02.2013.a. episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine Julia Bašlõkova poolt on tõendamist leidnud: 1) süüdistatava J. Bašlõkova ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. Läks 24.02.2013 Grossi kauplusesse, võttis juuksepalsamid, ei tea, palju neid olla võis, pani endale kotti. Möödus kassadest kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni; 2) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 24.02.2013 tööl „Grossi“ kaupluses aadressil P.Pinna 21, Tallinn, kui pidas väljapääsu juures kassa taga kinni tütarlapse, kellel palus näidata käekoti sisu. Seal oli 12 juuksepalsamit, 8 šampooni, millest 4 pudelit ta prügikasti valas. Kauplusele tekitatud kogukahju summas 69.68 eurot; 3) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt 24.02.2013 kell 09:05 ajal püüdis naisterahvas varastada P. Pinna 21, Tallinn asuvast „Grossi“ toidukauplusest AS-ile OG Elektra kuuluvat kaupa: 8 šampooni üldmaksumusega 23.84 eurot ja 12 juuksepalsamit kogumaksumusega 45.84 eurot. Kauplusele tekitatud kogukahju summas 69.68 eurot. Naine möödus kassadest kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni; 4) AS OG Elektra avaldusega, mille kohaselt 24.02.2013 kella 09:05 paiku varastas naisterahvas AS OG Elektra kaupluse „Grossi Toidukaubad“ kauplusest aadressil P. Pinna 21, Tallinn 8 šampooni üldmaksumusega 23.84 eurot ja 12 juuksepalsamit kogumaksumusega 45.84 eurot. Kauplusele tekitatud kogukahju summas 69.68 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Julia Bašlõkova poolt võõraste vallasasjade (šampoonid ja palsamid) äravõtmise katse. J. Bašlõkova objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi, võttis palsamid, pani kotti – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega on kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
6. Julia Bašlõkovale on esitatud süüdistus selles, et 15.01.2013 kella 11:00 paiku Nurga 3 asuvas Maardu kaubanduskeskuses rikkus rahu ja avalikku korda kasutades vägivalda ja hakkas vastu avalikku korda kaitsvale isikule, pannes sellega toime

§ 263p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Osutatud õigusnorm sätestab vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ning vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Avaliku korra rikkumine

§ 263

mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Samuti on kohtupraktika kestvalt seisukohal, et lisaks avalikule kohale tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Nähtuvalt süüdistuses esitatud asjaoludest on J. Bašlõkova tegu toime pandud Maardus, Nurga 3 asuvas Maardu Kaubanduskeskuses. Kaubanduskeskus on kahtlemata avalik koht, kuhu on juurdepääs kolmandatel isikutel. Teo aset leidmist ja selle toimepanemist süüdistuses nimetatud kohas ning J. Bašlõkova poolt kinnitavad: 1) süüdistatava J. Bašlõkova ütlused, mille kohaselt tunnistab süüd. Tuli 15.01.2013 kauplusesse „Grossi Toidukaubad“ Maardu linnas aadressil Nurga 3. Teisel korrusel tuli tema juurde turvamees, kes palus tal tulla turvaruumi seoses 09.01.2013.a. varguse episoodiga. Turvaruumis hakkas turvamees dokumente täitma, otsustas põgeneda. Palus end viia tualetti, asjad jättis turvaruumi. Tualetist väljudes jooksis väljapääsu poole. Turvamees jooksis talle järgi. Tahtis turvameest süstlaga hirmutada, ei tahtnud süstlaga lüüa. Appi tuli müüja, keda juhuslikult süstlaga lõi. Õnnestus kauplusest põgeneda; 2) kannatanu XXX ütlused, mille kohaselt oli 15.01.2013 tööl Maardus Nurga 3 asuvas Grossi Toidukaupade poes. Kella 11 paiku pidas turvamees kinni narkomaani, kes nende poest varastanud oli. Ühel hetkel nägi, kuidas too narkomaan tormas mööda koridori ringi, turvamees järel. Jooksis turvamehele appi. Üritas teda paremast käest kinni hoida, narkomaan lõi teda vastu vasakut küünarvart korduvalt. Käes, millega isik teda lõi, oli süstlanõel. Tema asjadest hulgast avastasid ID-kaardi Julia Bašlõkova nimele. Foto järgi oli sama tütarlaps, kes teda ründas. Süstlaga õlga löömise tagajärjel tundis füüsilist valu, oli mures enda tervise pärast. Lisab tõendi vaktsineerimise kohta. Probleeme tervisega pole; 3) tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt pidas 15.01.2013.a. Nurga 3, Maardus asuvas kaubanduskeskuses kinni tütarlapse, keda kahtlustati 09.01.2013.a varguse episoodis „Grossi Toidukaupade“ kaupluses. Hakkasid dokumente vormistama. Mäletab, et tütarlapse eesnimi oli X. Tütarlaps tahtis tualetti minna. Jooksis tualetist välja kahe süstlaga. Sai tütarlapsel ühest käest kinni, lõi süstla minema. Talle tuli appi X, „Grossi Toidukaubad“ töötaja, kes mingi aeg karjus, et tütarlapsel on teine süstal, millega ta Irat torkas. Neile tuli appi ka XXX. Tütarlaps anti politseile üle; 4) tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt viibis 15.01.2013 tööl kaupluses „Grossi Toidukaubad“, on kaupluse juhataja. Kuulis lärmi ning sündmuskohale jõudes nägi, et Julia tahtis põgeneda, aga turvamees ja nende enda töötaja XXX hoidsid teda kinni. Nägi süstlaid. X ütles talle hiljem, et Julia torkas teda süstlaga; 5) leidude vastuvõtmise akt (koostatud 15.01.2013), milles loetletud esemed, mis esemete omanik J. Bašlõkova kauplusest põgenedes kauplusesse maha jättis; 6) asitõendi vaatlustprotokoll, milles on vaadeldud J. Bašlõkova käekotis olnud esemeid - jope, müts, kindad, käekott, kosmeetikatarbed, pastakad, süstlad, poolik suitsupakk, plastikpudel, mündid, tabletid, ehted, kruvikeeraja, ID-kaart J. Bašlõkova nimele, Sampo panga pangakaart, kliendikaardid, J. Bašlõkova vabastamisõiend, 2 fotot, märkmik, tikutoos; 7) asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub Julia Bašlõkova, kannatanu ning tunnistaja tegevus J. Bašlõkova põgenemisel. On näha, et turvamees tahab naisterahvast kinni pidada, kuid naisterahvas osutab vastupanu. Turvamees kommenteerib, et naisterahval on 2 süstalt. Üks naisterahvas tuleb appi. On näha, kuidas naisterahvas lööb kannatanut jalaga. Eelpool nimetatud tõenditega on ühtlasi tõendamist leidnud, et Julia Bašlõkova tegevus häiris nii kannatanu XXX kui ka tunnistaja XXX, kes ise vahetult sündmust nägid ning tajusid toimunu tagajärgi. XXX ja XXX olid juhuslikud, asjasse mittepuutuvad isikud, kelle rahu J. Bašlõkova enda tegevusega häiris. J. Bašlõkova poolt vägivalla kasutamine kannatanu Ira Jegorova suhtes on ühtlasi tõendatud isiku läbivaatuse protokolliga, mille kohaselt on kannatanu XXX tuvastatud vasakul poolsel õlal punetus. J. Bašlõkova enda tegevusega Maardu Kaubanduskeskuses (turvamehe eest põgenemine, turvamehe ja kannatanuga rüselemine, süstaldega vehklemine, kannatanu süstlaga torkamine) rikkus rahu ja avalikku korda, väljendades sellise käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, häirides nii isikute avalikku kindlustunnet kui ka õigusrahu ning tekitades neis hirmutunde. J. Bašlõkova oli teadlik, et tunnistaja Sergei Smirnov, kelle eest ta põgenes ning kellega rüseles, oli kaubanduskeskuse turvamees. Ta on ise seda ka enda poolt antud ütlustes tunnistanud. Seega oli J. Bašlõkova teadlik, et tunnistaja XXX oli avalikku korda kaitsev isik.

§ 263

p 1, 2 näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis, seades eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teades või võimalikuks pidades selle saabumist. Süüdistatava tegu on kvalifitseeritud õigesti

§ 263p 1, 2 järgi.

Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J. Bašlõkova on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt omastamise eesmärgil äravõetud esemed (vallasasjad) ei kuulunud süüdistatavale, seega olid nende jaoks võõrad. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle omaniku kestvat (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmist asjast ning hõivaja poolt asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist (

Komm 2009 § 199, komm 31.2). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Julia Bašlõkova karistusregistri teatisest (I kd, tl 9-13; 125-133; 140-148) ja kohtuotsustest (I kd, tl 134-135; 165 – 168; III kd, tl 90-91) nähtub, et J. Bašlõkova on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati J. Bašlõkovat 31.08.2012.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi vangistusega 45 päeva, Kr

MS § 328 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva, karistus kantud, vabanes 29.09.2012. Samuti on J. Bašlõkovat karistatud 18.05.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega

§ 199lg 2 p 9 – 25 lg 2, § 157² järgi vangistusega 2 aastat, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud, karistus kantud, vabanes 21.08.2012. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks kaks varguse episoodi ja kaks varguse katse episoodi viie kuu jooksul, seega on süüdistatav J. Bašlõkova puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. J. Bašlõkova tegevus kahes varguse ja kahes varguse katse episoodis tuleb kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 4. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 404

näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 275

näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.

§ 274

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Julia Bašlõkovat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on J. Bašlõkovat korduvalt kinnipidamisasutuses distsiplinaarkorras karistatud (distsiplinaarmenetluse protokollid, III kd, tl 96-98, 100-102, 104-105, 107-108, 110-111, 112-113, 114-115, 117-118, 120-122) nii vangla vara tahtliku rikkumise eest kui ka mitte allumise eest vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele ning agressiivse suhtlemise eest vanglateenistuse ametnikega. Nimetatu näitab J. Bašlõkova pahatahtlikku suhtumist vanglas kehtiva sisekorra suhtes ning vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Kohus hindab J. Bašlõkova süüd nendes tegudes keskmiseks (§ 404) ja keskmisest väiksemaks ( §275 ja 274 lg 1). J. Bašlõkoval karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Karistustena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras.

§ 275

ja 274 lg 1 järgi esitatud süüdistuste tehioludest nähtuv süü suurus võimaldab karistuse mõistmist miinimumi lähedases määras. Kohus ei nõustu prokuröri taotletud karistusega – kolm kuud vangistust

§ 404järgi.

Tegemist on teoga, mis ei ohusta mitte ainult süüdistatavat ennast, vaid paljusid kõrvalkambrites viibinud liikumisvabaduseta isikuid, kelle pääsemine ohtlikust olukorrast ei olnud nende endi võimuses. Taotletud sanktsiooni miinimumi lähedane karistus ei täida Bašlõkova suhtes eripreventiivseid eesmärke. Samuti ei oleks sellise karistusega täidetud üldpreventiivsed eesmärgid. Kinnipeetavatele tuleb anda selge signaal sellest, et kinnipidamisasutuses tulekahjude korraldamine ja teiste isikute elude ohtu seadmine ei ole aktsepteeritav.

§ 199

lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Eelnev vabaduskaotuslik karistus ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on nelja episoodiga, mis on toime pandud viie kuu jooksul. Kohus hindab J. Bašlõkova süüd varguste toimepanemisel keskmiseks. J. Bašlõkoval karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Karistusena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras.

§ 263

näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Julia Bašlõkovat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevas kriminaalasjas on menetlusesemeks kaheksa erinevat kuriteoepisoodi, millest kaks avaliku võimu teostamise vastased süüteod, üks üldohtlik süütegu.

§ 263on avaliku korra vastane süütegu.

Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes enda käitumisega väljendab ilmselget lugupidamatust ühiskonna vastu ja ühiskonnas kehtivate moraalinormide, tavade vastu. Kohus hindab J. Bašlõkova süüd keskmiseks. Teo toimepanemise asjaolud – teise isiku korduv löömine jalaga ning süstlaga ei võimalda süü suurusest tulenevalt piirduda prokuröri taotletud karistusega - 6 kuud vangistust. J. Bašlõkoval karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Karistusena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. 21.08.2011.a. episood ja 05.10.2011.a. episoodid on toime pandud enne J. Bašlõkova suhtes kohtuotsuse tegemist 31.08.2012.a., millist asjaolu tuleb arvestada karistuse mõistmisel. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 404

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 275

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 274

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista Julia Bašlõkovale liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus, s.o.

Harju Maakohtu 31.08.2012.a. otsusega mõistetud karistus 30 (kolmkümmend) päeva vangistust kaetuks raskemaga, s.o käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega 6 (kuus) kuud, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud, millest on reaalselt ära kantud 1 (üks) kuu. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 (viis) kuud. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada

§ 263

p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista Julia Bašlõkovale liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskema suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o 15.10.2012.a. – 16.10.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.

65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva, Harju Maakohtu 30.09.2013.a. otsusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 (viie) kuu võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 1 (üks) aastat 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja ärakandmist isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 24.02.2013.a.

1. Tsiviilhagid Kriminaalasjas on esitatud AS OG Elektra poolt alljärgnevad tsiviilhagid, mille kohaselt : - 24.02.2013 kella 09:05 paiku Grossi Toidukaubad kauplus aadressil P. Pinna tn 21, Tallinn möödus naisterahvas kassast, jättes tahtlikult tasumata kaupade eest summas 69.68 eurot; - 09.01.2013.a. umbes kella 10:30 paiku varastati aadressil Nurga 3, Maardu asuvast kauplusest Grossi Toidukaubad AS OG Elektrale kuuluvat kaupa summas 57.52 eurot – 10 šokolaadi „Kalev“ (ühe šokolaadi maksumus 1.98 eurot) ja 23 pakki koorevõid „Farmi“ (ühe paki maksumus 1.64 eurot. Julia Bašlõkova tunnistas tsiviilhagi võttes selle õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel tuleb AS OG Elektra tsiviilhagid rahuldada. Julia Bašlõkovalt välja mõista kannatanu AS OG Elektra kasuks kokku 127.20 eurot (sada kakskümmend seitse eurot ja kakskümmend senti), milline summa tuleb kanda AS OG Elektra arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas.
2. Asitõendid: Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega otsustab kohus alljärgnevat: - 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; Süüdistusaktis märgitud asitõenditega, millised asuvad asitõendite hoidlas, otsustab kohus alljärgnevat: - Jope, müts, kinnas, käekott, kosmeetikatarbed, 5 pastakat, 7 süstalt, poolik suitsupakk, plastikpudel, mündid 19 senti, ehted, kruvikeeraja, ID-kaart, Sampo panga pangakaart, kliendikaardid, vabastamisõiend, 2 fotot, märkmik, tikutoos, mis asuvad PP asitõendite hoidlas, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanik Julia Bašlõkovale; - Tabletid, mis asuvad PP asitõendite hoidlas, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
3. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et J. Bašlõkova menetluskuludes tuleb osa jätta riigi kanda. Nagu kinnitasid nii prokurör kui ka kaitsja, on süüdistatava käitumine käesolevaks ajaks oluliselt normaliseerunud. On reaalselt võimalik, et ta karistuse ärakandmise järel asub elama seaduskuulekat elu. Arvestatavalt suured menetluskulud ja sissetuleku puudumine vähendavad oluliselt tekkinud resotsialiseerumisväljavaateid. Seega on põhjendatud menetluskulude suuremas osas riigi kanda jätmine. Süüdistataval ei ole kinnipidamisasutusest vabanemisel võimalik menetluskulude täies mahus tasumine. Ka prokurör toetas menetluskulude osalisel riigi kanda jätmist. Eelnevast johtuvalt Julia Bašlõkova menetluskuludes, millised koosnevad: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 384 eurot (kolmsada kaheksakümmend neli eurot); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Julia Bašlõkovalt välja mõista menetluskuludest 400 (nelisada) eurot. Menetluskulud summas 464.45 eurot (nelisada kuuskümmend neli eurot ja nelikümmend viis senti) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Julia Bašlõkova, 1-13-5943, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“. Kohus juhindus KrMS § 306, § 311, § 312, § 313, § 315, § 238 sätetest. Ingrid Kullerkann kohtunik