3-13-1928/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1928 Haldusasi N Ki kaebus tööstaaži tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – N K Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus N Ki määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta N Ki määruskaebus rahuldamata ning Tallinna halduskohtu 16.09.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1928 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4,§ 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. N K esitas 16.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks (
5. kat. vineerija Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis 19741999). Tallinna Halduskohus tagastas 19.09.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1738 N. Ki kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohtu hinnangul puudus kaebajal õiguslik huvi kohtu korras pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. N. K esitas avalduse vanaduspensioni määramiseks Põhja Pensioniametile 10.08.
6. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 16.08.2012 otsusega nr 152065 määrati N. Kile vanaduspension alates 09.08.
7. Seega on kaebajale vanaduspension määratud. Seadus ei võimalda määrata soodustingimustel vanaduspensioni tagantjärele. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.10.2012 määrusega N. Ki määruskaebuse rahuldamata ja selgitas täiendavalt, et isegi kui kohus tuvastaks, et kaebaja oli hõivatud Vabariigi Valitsuse nimekirjas nr 2 loetletud tööga ja kaebajal oli soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutav tööstaaž, siis ei muudaks see kaebaja praegust olukorda mingilgi määral. Soodustingimustel vanaduspensionile siirdumine on seaduses sätestatud nõuete täitmisel isiku 3-13-1928 subjektiivne õigus, selle võimaluse kasutamine ei ole kohustuslik. Samuti ei realiseeru soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise korral tagajärjed automaatselt, vaid pensionile siirdumine eeldab õigustatud isiku enda tahteavaldust. Soodustingimustel vanaduspension määratakse pensioni taotlemise päevast. Pensioniametil puudub kohustus teavitada isikut soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse tekkimisest. Teavitamiskohustus puudub ka tööandjal, kes ei ole vanaduspensioni maksmiseks kohustatud isik. Kaebaja oleks pidanud ise tundma suuremat huvi vanaduspensioni saamise ja määramise võimaluste vastu ning vajaduse korral pöörduma täiendava teabe saamiseks pensioniameti poole. Halduskohtul puudub pädevus selgitada välja, kas kaebajat eksitati soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise küsimuses tööandja poolt, sest tegemist ei oleks haldusõigusliku vaidlusega. Tuvastamiskaebuse on halduskohus tagastanud õigustatult, sest soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamisel ei oleks kaebajale enam õiguslikke järelmeid. Riigikohus jättis 11.12.2012 N. Ki määruskaebuse menetlusse võtmata.
8. N. K esitas 16.09.2013 Tallinna Halduskohtule uuesti avalduse, milles palus tuvastada fakti, et ta on töötanud 36 aastat Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis.
9. Tallinna Halduskohus tagastas 16.09.2013 määrusega HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Määrusest nähtuvalt on kaebajale haldusasjas nr 3-12-1738 tehtud esimese ja teise astme kohtu määrustes ammendavalt selgitatud tema avalduse eduväljavaadete puudumist ja kohus jäi nende seisukohtade juurde, leides, et ei ole vaja neid põhjendusi määruses üle korrata. Ka juhul, kui kaebaja sooviks staaži tõendada tunnistajate ütlustega, ei kuulu avaldus läbivaatamisele halduskohtus. Alates 01.01.2013 reguleerib pensioniõigusliku staaži tõendamist riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §
10. RPKS § 27 lg 3 alusel on sotsiaalministri 27.12.2012 määrusega nr 59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“. Võrreldes 248 SE seletuskirja ja määruse nr 59 §-de 28 ja 29 pealkirju, ilmneb, et tunnistajad kuulab esmajärjekorras üle Sotsiaalkindlustusamet. Üksnes juhul, kui Sotsiaalkindlustusametis ei õnnestu dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega staaži tuvastada, on isikul õigus pöörduda staaži tuvastamise nõudega kohtusse. Säärane tõlgendus on kooskõlas ka määruse nr 59 seletuskirjaga, milles märgitakse: „Üheks määruse mõjuks on võimalus tõendada Sotsiaalkindlustusametis oma pensioniõiguslikku staaži ka tunnistajatega. Praegu toimub tunnistajate ülekuulamine kohtus. Muudatus tagab HMS-ga sätestatud uurimispõhimõtte rakendamise ka Sotsiaalkindlustusametis. Arvestades, et pensionitaotleja ei pea enam pensioniõigusliku staaži tõendamiseks pöörduma kohtusse, lüheneb tema jaoks pensioni määramise otsuse tegemise protsess. Samuti väheneb kohtute töökoormus. Samas ei võeta eelnõu kohaselt isikult võimalust pöörduda oma pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Näiteks, kui isikul tunnistajad puuduvad, võib isik pöörduda kohtu poole.” Seega on pensioniõigusliku staaži tuvastamine tunnistajate ütluste alusel antud Sotsiaalkindlustusameti pädevusse. Kui Sotsiaalkindlustusameti poolt pensioni määramise haldusmenetluses tehtav otsus on kaebaja suhtes negatiivne, saab ta selle otsuse vaidlustada halduskohtus. Kaebaja õiguste tõhus kaitse on võimalik haldusmenetluses ning kohtuasja algatamiseks puudub vajadus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. N. K esitas 04.10.2013 määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles leidis, et tal on ainult üks probleem. Kuigi kaebajal on tööstaaž 36 aastat, kinnitab firma, et ta on töötanud 3 aastat. Sotsiaalkindlustusamet palus pöörduda kohtusse. 2