järgi liitkaristusega 7 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistusega (vabanes karistuse kandmiselt 04.01.2012.a.) kindel elukoht puudub, kahtlustatavana kinni peetud 18.11.2012.a. Kaitsja Rein Kiviloo Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
p. 1,3,4 ja
3 üldmenetlus 12230116360 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Leonid Rubanjak
Õigeks mõista Leonid Rubanjak
Süüdi mõista Leonid Rubanjak
lg 2 p 3 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks eluaegne vangistus.
Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Välja mõista Leonid Rubanjakilt XXXkasuks varaline kahju 244.42 eurot (a/arve nr. XXXXXXXXXX) Välja mõista Leonid Rubanjakilt XXXkasuks mittevaraline kahju 3000 eurot (a/arve nr. XXXXXXXXXX). Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Leonid Rubanjakilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu –1593.60 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 2,5 palga alammäära – 800 eurot 3) KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel surnute ekspertiiside maksumused kokku 546 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 4560 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja-psühholoogilise kompleksekspertiisi maksumus 382.50 eurot, kokku ekspertiiside eest 5488.50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgitusse märkida: „nimi, kriminaalasja kohtunumber 1-13-3731 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda kriminaalmenetluse kulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta L.Rubanjaki suhtes tehtud isiku ekspertiisiakti maksumus 61 eurot riigi kanda. Asitõendid: Kriminaalasja juures asuvad: 1)kirves koos sinise-valge-punaseruudulise kangatükiga - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2)CD-plaat kõnesalvestusega – KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad: 1) XXX riided ja muud esemed: 2-paari sokke, aluspüksid, dressipüksid, päevasärk, suurendusklaas, kõrvaklapid, Zen kõnekaardi ümbris, euro kalkulaatortabel - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada 2) XXX rahakott koos kirjadega XXX nimele - KrMS § 126 lg 2 p 2 anda üle XXX õele XXX, elukoht XXX1-13; 3) XXX riided: Nike botased, villased sokid, dressipüksid, teksapüksid, päevasärk, kapuutsiga džemper, villane müts - KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitada; 4) L. Rubanjaki riided: sinisetriibuline päevasärk, üks paar valgeid sokke, Puma spordijalatsid, punane jope, fliis Dawson City, pikkade varrukatega kapuutsiga spordipluus, sall, must villane müts - KrMS § 126 lg 2 p 2 alusel tagastada L.Rubanjakile; 5) sündmuskohalt kaasa võetud must T-särk, rohelist värvi jope, tumesinine dressipluus koos sellelt võetud proovidega, Adidase spordijalatsid, jalatsijälg tõmmiskilel, 2 sinise-punasevalgetriibulist kangatükki, tänavalt leitud mobiiltelefoni ZEN kõnekaardiga, tapetute XXX ja XXX küünte lõiked ja L.Rubanjaki küünte lõiked – KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud 2 süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Leonid Rubanjakki süüdistatakse selles, et tema oktoobrikuus 2012.a. täpselt kindlakstegemata päeval valdaja OÜ Pasiphae tahte vastaselt ja seega ebaseaduslikult tungis koos XXXja XXX sisse Tallinnas Reisijate tn 9 asuvasse hoonesse selle välisukse lukustuse kõrvaldamise teel ja jäi alates sellest ajast sinnasamasse hoonesse elama, millise käitumisega pani L.Rubanjak toime omavolilise sissetungimise grupi poolt ehk
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo; olles varem tapmise toime pannud – teda karistati Harju MK 15.02.2005.a. otsusega
järgi ehk tahtliku tapmise eest ehk olles
Tallinnas Reisijate 9 majas II korrusel asuvas ja ebaseadusliku sissetungimise järel elamiseks kohandatud toas tappis lamavas asendis olnud XXX(s XXX.a.) ja XXX(s XXX.a.) ehk pani tapmise toime kahe inimese suhtes, lüües mõlemat kirvega, nii kirve teraga kui kirvesilmaga, pea piirkonda, millega põhjustas XXXvähemalt 4 löögiga pea lahtise raie- ja tömptrauma ehk koljuluude hulgikillustunud lahtise murru oimu-kukla-kiirupiirkonnas vasakul, peaaju osalise lömastuse, pehmekelmealused verevalumid mõlema suurajupoolkera pinnal ja väikeajul, raiehaavad, põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid peas vasakul ja verevalumid kõõlustanul vasakul, milline trauma tüsistus peaajutursega, samuti põhjustas XXXvähemalt 12 löögiga pea lahtise raie- ja tömptrauma ehk koljuluude hulgikillustunud lahtise murru kukla-oimu-kiiru-otsmikupiirkonnas vasakul, peaaju osalise lömastuse, pehmekelmealused verevalumid mõlema suurajupoolkera piirkonnas, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid peas vasakul ja verevalumid kõõlustanul vasakul, milline trauma tüsistus peaajutursega, ehk põhjustas oma kirjeldatud käitumisega mõlema ohvri surma sündmuskohal. Tervisekahjustuste ulatuslikkust, paiknemist ja kannatanute vastupanu puudumist arvestades põhjustas L.Rubanjak mõlemale ohvrile nendest oluliselt noorema ja jõulisema mehena teadlikult suurt valutunnet, tekitades ohvritele põhjendamatult jõhkraid vigastusi, mis ei olnud tapmise kui sellise toimepanemiseks vajalikud, millega ta väljendas põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes ehk Leonid Rubanjak pani mõlema ohvri tapmise toime ka julmal ja piinaval viisil ehk pani toime
Otsuse põhjendus Tallinnas Reisijate 9 asuvasse hoonesse ebaseaduslik sissetungimine
lg 2 p 3 järgi Leonid Rubanjak ei tunnistanud end süüdi omavolilises sissetungimises. Kohus leiab, et süüdistatava süü on tõendatud eelkõige ta enda ütlustega. Leonid Rubanjak tunnistas, et umbes 5.-7. novembri paiku 2012.a näitas XXXtalle maja nr 9 Reisijate tänaval, teatas, et majja saaks sisse ka akna kaudu, kuid seejärel võttis ta kirve ja lõhkus ukseluku. Nädal hiljem jäid mõlemad mehed sinna elama, 4-5 päeva hiljem tuli Reisijate 9 elama ka XXX. Süüdistatav kinnitas, et XXXlõhkus ukseluku. Ta ei tea, kelle maja see oli, kuid XXX kavatses leida maja omaniku ja küsida seal elamiseks luba. L. Rubanjak kinnitas, et läks majja XXX kutsel, ta leiab, et XXX sissemurdmine majja kirve abil oli ebaseaduslik. Ristküsitluse vältel tunnistas, et ka tema sisenemine majja ei olnud seaduslik. L.Rubanjaki süü on tõendatud lisaks ta enda ütlustele veel kannatanu OÜ Pasiphae juhatuse liikme XXX ütlustega, et Reisijate 9 Tallinnas kuulub OÜ-le Pasiphae ja 2012.a. ei olnud kellelegi antud luba hoones elamiseks. Hoonel on kaks ust, mis olid lukustatud, esimese korruse akendel on trellid, ühe akna klaas on katki ja kinni kaetud. Kannatanu esindaja andis ütlusi, et peale 18.11.2012.a. oli näha, et puust ukse suhtes oli kasutatud vägivalda, lukk oli lõhutud, väliselt ei paistnud midagi välja, kuid ukse lukusüdamik oli tagasi lükatud. Samuti nägi ta toas, kus edasised sündmused toimusid, mööbli- ja riietusesemeid, mis ei kuulunud ettevõttele. 3 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega kinnitab süüdistatava ja kannatanu esindaja ütluste õigsust majja tungimise viisi osas (ukse lukuaugus lukk, mis ei ole ukse tasapinnaga kohakuti, vaid asub seespool, ukse lukusüdamik ulatub ukse pinnast välja kõrgemale), teise korruse ruumis erinevad riietus-ja mööbliesemed.
lg 2 p 3 kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine, mis on toime pandud grupis. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Kohus leiab, et kuriteo kvalifikatsioon on õige, kuna luba Reisijate 9 hoonesse elamiseks ei ole hoone omanikult küsitud ja seda, et hoone oli süüdistatav L.Rubanjakile ja käesolevas kriminaalasjas ohvritele XXX ja XXX võõras tõendab kinnistusraamatu elektrooniline väljatrükk, millest nähtub, et Tallinnas Reisijate 9 asuva hoone omanik on OÜ Pasiphae. Valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikku sissetungimist kinnitas ka kannatanu OÜ Pasiphae juhatuse liige XXX, kes tunnistas, et ettevõte ei ole andnud kellelegi luba Reisijate 9 elamiseks, sündmuskohal viibides avastas, et puuukse luku südamik oli lõhutud, tagasi lükatud ja hoonesse oli toodud võõraid esemeid. Kuna L.Rubanjaki ütluste kohaselt XXXlõhkus kirvega ukseluku südamiku hoonesse sissepääsemiseks, siis pidi süüdistatav mõistma, et XXX puudus õigus siseneda ja see hoone oli talle ka võõras. Vastasel juhul ei oleks pidanud ukselukku lõhkuma. Ukse lukusüdamiku lõhkumise teel hoonesse sisenemine oli valdaja tahte vastane. L.Rubanjakil ei olnud alust arvata, et XXX tegevus vastab seadusele või ühiskonnas aktsepteeritavatele normidele. Asjaolu, et L.Rubanjaki ja XXX poolt hoonesse tungimine oli ebaseaduslik ja valdaja tahte vastane, väljendub lisaks asjaolule, et süüdistataval ja XXX ei olnud õigust siseneda, ka teoviis- sissemurdmine. Sissetungimine toimus ukse lukusüdamiku lõhkumise teel. Kohus teeb süüdistusse täpsustuse selles, et esimest korda sisenedes Reisijate 9 hoonesse ei olnud L.Rubanjakiga ja XXX kaasas XXX. Viimane ühines L.Rubanjaki ütluste kohaselt nendega mõni päev hiljem. Kuid kvalifikatsioon on ikkagi õige, sest ka kahekesi sissetungimine võõrasse hoonesse on kvalifitseeritav isikute grupis omavolilise sissetungimisena. Seega on süüdistatava ja kannatanu ütlustega, mida kinnitab ka kirjalik tõend, tõendamist leidnud, et L.Rubanjak koos XXX tungisid 2012.a. novembrikuus valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja hiljem asus sinna ka elama XXX. Subjektiivsete tunnuste poolest on kuritegu toime pandud kavatsetult. L. Rubanjak koos XXX seadsid eesmärgiks hoonesse sisenemise ja seal elamise. Eeltoodu alusel on Leonid Rubanjak pannud isikute grupis toime võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, milline on kvalifitseeritav
Mõrv
kella 02:43:28 on abonentnumbrilt XXX häirekeskusesse helistanud meesterahvas, kes nimetas end seal varem elanud X ehk XXX ja teatas Reisijate 9 Tallinnas teiselt korruselt kahe laiba leidmisest- ühe nimi oli XX ja teise nimi X. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga 18.11.2012.a. on tõendatud kahe tapetu leidmine Reisijate 9 hoone teise korruse nr 9 toast. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et toa uksest sisenedes vasakul lahtikäival diivanvoodil lebab halli habemega meesterahva surnukeha paremal küljel, näoga toa poole, mehe otsmik ning ninaalune kuni lõuani määrdunud verekahtlase määrdumisega. Mehel peas musta värvi kootud müts, mille eemaldamisel mehe pea vasakul poolel lahtine koljuvigastus, pea all oleval kokkukeeratud mantlil ja diivanil rohkelt punakaspruuni verekahtlast määrdumist. Diivanist edasi umbes 50 cm kaugusel punast värvi lahtitõmmatud asendis tugitoolvoodil asub teine meesterahva surnukeha, mehe pea parema 4 küljega ja kehaga toetub tugitoolvoodile, kõht vastu tugitoolvoodi pinda, põlved toetuvad põrandale. Laiba pea vasakul pool lahtine kolju vigastus. Laiba pea lähiümbruses ja voodi otsas põrandal rohkelt verd ja bioloogilisi koe tükikesi. Mehe teksapükste taskust leiti rahatasku, mille vahel ID kaart nr XXX XXX, X nimele. Toas diivanvoodi taga seinal, diivanvoodi ja tugitoolvoodi juures oleva ukse alumisel ja keskmisel plaadil kiirtena laialipaiskunud verekahtlased pritsmed igas suunas, verekahtlased pritsmed ulatuvad kuni laeni. Sama sündmuskohta on vaadeldud ka 20.11.2012.a., sel korral tuvastati erinevates kohtades verepritsmeid ja -kahtlasi määrdumisi. Tundmatu laiba isikutuvastamise õiendid tõendavad, et kannatanu XX Xtundis diivanvoodil leitud laibas ära oma venna XXX välimuse ja vasakul käel oleva tätoveeringu järgi. Seda kinnitas ka kannatanu XXX kohtus. Teises, lahtikäival tugitoolvoodil leitud mees, tuvastati XXX surnukehalt võetud sõrmejälgede abil, sest need olid varasemalt kantud riiklikku sõrmejälgede registrisse. Surnu ekspertiisiaktides nr 705 ja nr 706 on ekspert asunud seisukohale, et mõlemad tapetud nii XXX kui XXX surma põhjuseks on pea lahtine raie-ja tömptrauma ehk koljuluude hulgikillustunud lahtine murd, peaaju osaline lömastus. Ekspert on asunud arvamusele, et vigastused võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud kirvega, kusjuures arvesse võttes vigastuste iseloomu võisid nad olla tekitatud löökidest nii kirve teraga kui ka kirvesilmaga. Mõlema tapetu surnukehal esinenud vigastused põhjustavad eksperdi arvamuse kohaselt elaval inimesel eluohtlikku tervisekahjustuse. Tapetute surnukehadel ei tuvastatud kohtuarstliku lahangu käigus enesekaitsele viitavaid vigastusi, kõik laibal tuvastatud vigastused olid elupuhused. Ekspert leidis, et tapetute surm võis saabuda umbes 4-9 tundi enne laipade vaatlust 18.11.2012.a. kell 05.30 sündmuskohal. Ekspertiisiakti nr 705 kohaselt ekspert ei välistanud, et XXX oli vigastuste tekitamise ajal paremal küljel lamavas asendis, välisvaatlusel on tuvastanud, et surnukeha pea vasakul pool oli kokku vähemalt neli haava pikkusega 4x8cm, 4x2 cm, 1,5x3 cm, 0,5x3 cm. Esimese haava põhjas nähtavad fragmenteerunud koljuluud ja lömastunud ajukude. Toksikoloogiuuringul leiti XXX surnukeha verest 0,98 mg/g etanooli, 0,32 mg/g isopropanooli ja 0,12 mg/g atsetooni. Ekspertiisiakti nr 706 kohaselt on ekspert leidnud, et XXX vigastuste tekitamise ajal võis olla istuvas ja /või lamavas (paremal küljel ja / või kõhuli) asendis. Ekspert on välisvaatlusel tuvastanud, et surnukeha pea oli deformeerunud. Ekspert on kirjeldanud peas 12 haava pikkusega 7 cm, 4x3,5 cm, 4,5 cm, 1 cm, 3 cm, 3x1 cm, 3,5x1 cm, 1 cm, 1,5 cm. Toksikoloogiauuringul leiti XXX surnukeha verest 2,14 mg/g etanooli, 0,43 mg/g isopropanooli ja 0,35 mg/g atsetooni. Kahtlustatavana peeti kinni Leonid Rubanjak, kes on ennast süüdi tunnistanud ja ka kohtus kinnitas, et tema tappis ööl vastu 18.11.2012.a. nii XXX kui ka XXX. L. Rubanjak avaldas kohtus, et nad ööbisid kolmekesi Reisijate 9 hoones, seal tarvitasid koos alkoholi, ka odekolonni. Joomingute käigus oli kõik rahulik, omavahel ei olnud ütlemisi, vägivalda ei kasutatud üksteise suhtes, nad olid mehed, kes olid varem viibinud kinnipidamisasutustes, käinud prügikastides tuhnimas. Ööl vastu 18.11.2012.a. tarvitasid nad viina, odekolonni ja õlut. Ta tundis, et on purjus ja läks magama, korraga tundis, et teda pekstakse. Süüdistatava sõnade kohaselt peksmist alustas XXX. Teda löödi rusikatega, rohkem lõi XXX, kui palju ei oska öelda, kuid sai aru, et XXX oleks nagu öelnud, et teda tuleks tappa. Kindlasti löödi teda ühe korra pähe, kuid kahvliga torkamisest ta ei saanud aru. Süüdistatav selgitas, et ka XXX peksis teda, kuna nägi tema käsi. Süüdistatav selgitas, et ta ei osutanud vastupanu, sest kaotas vahepeal teadvuse, ärkas, jäi uuesti magama, kui teist korda ärkas, siis XXX istus ja XXX oli pikali. L.Rubanjaki sõnul „sõitis tal katus pealt“, ta haaras kirve akna juurest kapi tagant ja lõi sellega XXX ja seejärel ka XXX . Ta tunnistas, et lõi kirvega, kuna muidu ei oleks ta nendest jagu saanud. XXX lõi ta kukla piirkonda. Süüdistatava sõnul lõi ta kirvesilmaga, mitte teraga. Pähe lõi ta põhjusel, et mujale löömine oleks tekitanud ainult vigastusi, kuid pähe löömise korral ei oleks olnud enam 5 vastupanu. XXX lõi ta 3-4 korda, sest arvas, et peale esimest lööki ärkab veel mees ellu. XXX löömise kohta ei oska ta selgitust anda, talle tundus, et lõi XXX kaks korda kirvesilmaga. Löömise lõpetamisel oli täielik vaikus. Peale esimest lööki XXX korises, kuid XXX puhul ei olnud ühtegi liigutust ega heli. L.Rubanjak kinnitas kohtuistungil, et tal ei olnud plaani kellelegi kätte maksta, kõik juhtus spontaanselt. Süüdistatav selgitas, et ta ei armasta vägivalda ja püüdis teha nii, et inimesed ei piinleks ja kõik lõppeks kiiresti. Ta selgitas, et varasemalt mõlema ohvri poolt tema peksmine võis olla seotud ta töötamisega miilitsa abina ja Vanglas inspektorina. L. Rubanjak selgitas, et ta helistas politseisse XXX telefonilt, mille ta hiljem ära viskas. Samuti tunnistas ta, et võttis toast kaasa kirve, enda sõnul intuitiivselt ja viskas selle hiljem prügikonteinerisse. Kirves leiti L.Rubanjaki poolt osundatud kohas Tallinnas Kotzebue 7 korterelamu hoovipoolsel küljel olevast 500 l prügikonteinerist, millel silt olmeprügi. Asitõendi 18.11.2012.a vaatlusprotokolli, kohaselt oli kirves puitvarrega metallist peaga ja mähitud sinise-valgepunaseruudulise riidetüki sisse. Kirve puitvarre pikkus on umbes 32 cm, tera kaarja kujuga ning selle pikkus 9 cm. Kirve metallosal ja varre puitosal näha punakas-pruun verekahtlane määrdumine ning varre ja metalli ühenduskoha läheduses bioloogilise koe tükke. XXXkirvega löömist tõendab DNA ekspertiisiakti nr 12E-GE1281 eksperdiarvamus, millest nähtub, et prügikonteinerist leitud kirveteral kui ka –varrel olnud veri sisaldas XXX DNA-d. Lisaks sellele leiti ka XXX DNA-d sisaldavat verd süüdistatava L. Rubanjaki riietelt. Nii on sama ekspertiisiakti kohaselt ohvri DNA-d leitud L. Rubanjaki vasaku jala spordijalatsil „Puma“ erinevates kohtades; valge soki kannal; särgi esiosa keskosas, vasakul hõlmal ja seljapool vasakul varrukal õla osas; punase-sinise jope esiosa keskosas vasakpoolse hõlma lukukatte riidel; halli dressipluusi esiosa kaeluse alt, tasku vasakust nurgast ja vasaku varruka kätisel; punase – sinise jope luku katteriide sisemisel poolel; fliisi parema ja vasaku tasku äärel. Küll ei ole leitud XXXDNA-d ei kirve teralt ega L.Rubanjaki riietelt. Kohus nõustub selles osas prokuröri seletusega, miks ühe ohvri DNA-d ei tuvastatud. Kuna XXX oli siiski vähem vigastusi ( ainult 4 haava peas), ta oli lamavas asendis, müts peas ja seetõttu tema magamiskohast ei kandunud eemale verd suuremal hulgal. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud Leonid Rubanjaki poolt XXX ja L.XXX tapmine. Süüdistuses on kajastatud, et L.Rubanjak pani toime piinaval ja julmal viisil tapmise, tegi seda teist korda ja kahe inimese suhtes. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et L.Rubanjak tappis kirvega pähe lüües XXX ja XXX.
p 1 järgi on kohtul alus kvalifitseerida tapmine juhul kui on tegemist tapmisega piinaval või julmal viisil. Kriminaalasjas on tuvastatud, et L.Rubanjak lõi XXX kirveteraga ja silmaga, millega põhjustas ohvrile 12. haavaga pea lahtise raie-ja tömptrauma, peaaju osalise lömastusega. Samuti on tuvastatud, et XXX põhjustas L.Rubanjak kirveteraga ja – silmaga lüües vähemalt 4 peahaava, mis vigastasid samuti koljut. Lüües elavaid isikuid kirvega korduvalt peapiirkonda, pidi süüdistatav mõistma, et põhjustab seeläbi tagajärjena inimeste surma. Samuti andis ta kohtus ütlusi, et lõi pähe põhjusel, et mujale lüües tekitaks see ainult vigastusi, kuid pähe löömisel ei teki enam vastupanu. Kohus nõustub kaitsjaga, et süüdistatava tegevuses puudub piinav viis. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Oluline on asjaolu, et tapmise puhul piinaval viisil ei teki koheselt teadvusekaotust, inimene peab tundma valu. Järelikult selleks, et tapmine oleks toime pandud piinaval viisil, peab olema selge, kas kannatanud olid löökide ajal teadvusel või mitte. Süüdistatav L.Rubanjak selgitas kohtus, et andis esimese hoobi mõlemale suure jõuga, et ei oleks vastupanu ja lisas, et ei soovinud kaaslaste piinlemist. Peale löömist oli vaikus, ainult XXX korises pärast esimest lööki. Eksperdiarvamuse kohaselt tekitati ohvritele pea lahtine trauma lühikest aega enne surma saabumist ja mõlemal laibal tuvastatud vigastused olid elupuhused. Kohus asub seisukohale, et ohvrite surm võis 6 saabuda juba pärast esimest lööki. Juhul kui ohvrid veel mitmete löökide tulemusena elu ei kaotanud, siis vähemalt esines neil teadvusekaotus. Seega ei saanud järgnevad kirvega löögid neile mingeid kannatusi või suurt valu tekitada. Igal juhul ei ole kohtul tõendeid selle kohta, et XXX ja XXX peale esimesi lööke oleksid olnud teadvusel ja tundnud pikemat aega suurt valu. Seega kohus leiab, et süüdistuses esitatud tapmine piinaval viisil ei ole tõendatud. jjjKorduv löömine kirvesilmaga ja - teraga pea piirkonda on kohtu arvates oma olemuselt julm teguviis. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatus inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Eksperdiarvamuse kohaselt oli XXX surnukeha peapiirkonnas 12 eluohtlikku haava ja XXX surnukeha peapiirkonnas vähemalt 4 haava. Süüdistatav küll eitas ütluste andmisel kirveteraga ohvrite löömist, kuid eksperdiarvamuste kohaselt võisid mõlemal tapetul tuvastatud vigastused olla tekitatud löökidest kirveteraga ja ka kirvesilmaga. Seda kinnitab eelkõige XXX välisvaatluse ajal tuvastatud asjaolu, et juuksed haavade piirkonnas oli kohati teravalt läbilõigatud. Samuti esinesid mõlema tapetu peas raiehaavad. Seega on eksperdiarvamustega tõendatud, et tapetutele tekitati haavad nii kirveteraga kui - silmaga. Julm viis on kannatanutele põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Selliste vigastuste tekitamine on tõendatud samuti eksperdiarvamustega, millede kohaselt XXX surnukeha välisvaatluse tulemusena oli pea deformeerunud ning XXX surnukehal tuvastati välisvaatlusega haava põhjas nähtavad fragmenteerunud koljuluud ja lömastunud ajukude. Eksperdiarvamuste kohaselt olid mõlema tapetu tervisekahjustused eluohtlikud. Lisaks ei tuvastatud kohtuarstliku lahangute käigus tapetute surnukehadel enesekaitsele viitavaid vigastusi. Tapetute vastupanu puudumist kinnitab ka süüdistatav, kelle ütluste kohaselt XXX istus voodi peal, nägu oli ära pööratud. XXX oli voodis pikali. Tapetud ei osanud kirvega lööke oodata. Lisaks ei osanud süüdistatav selgitada, miks lõi ta kirvega XXX. Süüdistatava löökide intensiivsust tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokollid, milledest nähtub, et verepritsmeid oli toa seintel ja isegi laes. Seega pidid olema süüdistatava löögid väga tugevad, kuna veri pritsis ka lakke. Süüdistatava julmus väljendub eelkõige löökide rohkuses, sest ohvrite tapmiseks oleks piisanud ka ühest või äärmisel juhul kahest löögist pähe, kuid süüdistatav lõi korduvalt, põhjustades pea deformeerumise ühel ohvril ja ajukoe lömastuse teisel tapetul. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-114-06 asunud seisukohale, et julm tapmisviis on kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Nimetatud Riigikohtu lahendis käsitleti kriminaalasja, kus süüdistatavad peksid kannatanut puukaikaga vastu pead, põhjustades eluohtlikke aju-kolju traumasid, mille tagajärjel kannatanu suri. Eeltoodu alusel leiab kohus, et L.Rubanjak mitte ainult ei soovinud kannatanute surma, vaid ka tegutses julmal viisil, millega pani toime kuriteo
Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et mõlemad ohvrid tapeti ühes ja samas kohas samaaegselt. Kui kaks või enam isikut tapetakse sama konflikti käigus, siis saab rääkida ühest jätkuvast käitumisaktist ja seega samaaegsest tapmisest. Seejuures kirjeldatud juhul
p 3-s sätestatud kuriteo subjektiivse külje realiseerimises peab tapjal olema tahtlus põhjustada kõigi ohvrite surm. Tapmiste üheaegsel toimepanemisel ei oma aga tähtsust, kas süüdistataval on kannatanute tapmiseks tahtlus samas vormis või kas tapmistel on sama motiiv. Süüdistatava L. Rubanjaki ütluste kohaselt oli tal soov tappa mõlemad isikud, esimesena lõi ta korduvalt kirvega pähe XXX ja seejärel XXX. Seega süüdistatav tappis samaaegselt kaks inimest. Seega on L. Rubanjaki tegu õigesti kvalifitseeritud
Kuna süüdistatav L. Rubanjak on varasemalt karistatud tahtliku tapmise eest, mida tõendab karistusregistri teatis koos jõustunud kohtuotsusega, millest nähtuvalt on L. Rubanjakki karistatud 15.02.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
ning kuna tema karistatus eelnimetatud kuriteo eest ei ole kustunud, siis on täidetud ka
7 Kohus leiab, et läbi L. Rubanjaki tegevuse objektiivse külje analüüsi saab asuda seisukohale, et süüdistatav tegutses kavatsetusega. Ka süüdistatava enda ütlustest tulenevalt oli tal eesmärk tappa mõlemad kannatanud, selleks kasutas kirvest, millega lõi mõlemale tapetule jõuliselt pea piirkonda ja seadis eesmärgiks, et ohvrid ei piinleks ega osutaks vastupanu. Kohtuistungil asus süüdistatav L. Rubanjak seisukohale, et ta võis lüüa kaaslasi kirvega põhjusel, et nad eelnevalt olid tema suhtes kasutanud vägivalda. L. Rubanjaki vigastusi tõendab isiku ekspertiisiakt nr 275, mille kohaselt tuvastati L. Rubanjakil turse ja palpatoorne valu vasakul pool näol, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas, limaskestavigastused vasakul pool suuesikus koos vasakpoolse I hamba osanihestusega, lisaks esinesid veel nahakriimustused vasaku õlaliigese tagapinnal ja kehatüvel, nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel ja vasakul reiel ning nahaalune verevalum ja 4 punktikujulist haava vasakul õlavarrel. Eksperdiarvamuse kohaselt võisid nimetatud vigastused olla tekitatud 17.11.kuni 18.11.2012.a löökidest kõva tömbi esemega, s.h käega/rusikaga, 4 punktikujulist haava võisid olla tekitatud kahvliga ja nahakriimustused võisid olla tekitatud kriimustamisest küüntega. Paremal küünarvarrel tuvastatud nahaalused verevalumid võisid olla tekitatud enesekaitse käigus löökide pareerimisel. Ekspert on oma arvamuses L. Rubanjaki teadvusekaotuse osas selgitanud, et tagantjärele ei ole võimalik objektiivsete meetoditega kindlaks teha teadvusekaotuse esinemist või mitteesinemist. Kuna L. Rubanjaki ütlusi ei ole võimalik ümber lükata ja tema vigastusi tõendab veel isiku ekspertiisiakt, siis tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavat siiski rünnati L. Rubanjaki poolt esitatud viisil. Kuid antud juhul ei saa kohaldamisele tulla tegutsemine hädakaitseseisundis, kuna enne kirve haaramist oli rünne ta suhtes juba lõppenud. XXX ja XXX olid oma asemetel. Kohus leiab, et L.Rubanjakil puudus igasugune vajadus haarata kirves ja lüüa oma kaaslasi. Seda enam, et oma ütlustes eitas L.Rubanjak ka kättemaksuks kirvega löömist. Seega oli rünne kui selline XXX ja XXX poolt lõppenud ja L.Rubanjaki suhtes ei tule hädakaitse, s.o õigusvastase tegevuse välistav asjaolu, kohaldamisele. Samuti ei ületanud ta hädakaitse piire, sest hädakaitset ei olnud. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et L.Rubanjak pani teo toime tugevas hingelise erutuse seisundis. Kohus nõustub, et L.Rubanjakki küll löödi sündmusele eelnevalt, kuid tuvastatud vigastused olid suhteliselt tühised ning tekitatud kätega ja rusikatega, mitte terariista või muu tugevast materjalist esemetega. Selline löömine ei saa kuidagi tekitada tugevat hingelise erutuvuse seisundit isikul, kes on varasemalt olnud karistatud tapmise eest ja kandnud ka vanglakaristust. Veelgi enam L.Rubanjaki enda ütluste kohaselt ärkas ta peale peksmist ja jäi uuesti magama ning alles seejärel üles tõustes, lõi kaaslasi kirvega. Seega kohus leiab, et nii pika aja peale ei saa isikul olla enam tugevat hingelise erutuse seisundit. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 6 kohaselt ei esinenud L.Rubanjakil inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal füsioloogilise afekti seisundit. Küll on aktis märgitud, et süüdistatav oli kinnipidamisel 18.11.2012.a. kell 05.19 alkoholijoobes, tema väljahingatavas õhus oli 1,50 mg/l kohta etanooli. Sama aktiga on tuvastatud, et L.Rubanjak ei põe vaimuhaigust, kuriteo toimepanemise ajal, vaatamata alkoholijoobele, oli võimeline oma tegude keelatusest aru saama ja oma käitumist vastavalt juhtima. Ta oli süüdivusseisundis. Tema individuaal-psühholoogiliseks iseärasusteks ja tahtelismoraalseteks omadusteks, mis mõjutasid tema tegevuse iseloomu, on iseloomulikud düssotsiaalsele isiksusele. Nimetatud isiksusele on omane käitumismuster (ühiskonnaelunormide eiramine, vähene empaatiavõime ja ükskõiksus inimsuhetes, kriitikavaegus oma tegude suhtes ning soovimatus oma eluviise muuta, emotsionaalne külmus, kalduvus konfliktsusele, agressiivsusele/vägivallale, alkoholi kuritarvitamine) on L.Rubanjakil välja kujunenud elu jooksul. Akti kohaselt on süüdistatav võimeline osalema kohtuistungil ja süüdimõistmisel kandma kohtulikku karistust. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava L.Rubanjaki tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. 8 Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas XXXvend XXXesitas süüdistatava vastu tsiviilhagi venna matusekulude osas, mida ei katnud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo poolt makstud kuriteoohvri riiklik hüvitis, s.o summas 244.42 eurot. EV Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise otsustamisel tuleb juhinduda võlaõigusseadusest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. L. Rubanjak on süüdi XXX venna tapmises, mistõttu tal tuleb tekitatud kahju hüvitada. Süüdistatav L. Rubanjak ei vaielnud hagile vastu. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb XXX tsiviilhagi summas 244.42 eurot rahuldada. XXX õde XXX esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 3000 eurot. VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. XXXtaotles mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 3000 eurot. Mittevaraline kahju seisnes selles, et lapsed jäid ilma armastatud onust ja vanaonust ning ta ei suuda venna surmast siiani üle saada. Kuigi kriminaalasjas ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaks XXX esitatud mittevaralise kahju nõude rahuldamist, ei vaielnud süüdistatav hagile vastu ja oli nõus mittevaralise kahju hüvitamisega ja ka summa suurusega. Juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu kuulub XXX tsiviilhagi summas 3000 eurot rahuldamisele. Karistuse mõistmine Leonid Rubanjaki süü on leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist mõlemas talle esitatud süüdistuses.
Seega tuleb arvestada süü suurust, lisaks veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus pidas põhjendatuks Leonid Rubanjak süüdi mõista
lg 2 p 3 järgi, mille eest saab karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Nimetatud kuriteoepisoodis oli kohtu arvamuse kohaselt L.Rubanjaki süü väike. Kuna ei ole võimalik ümber lükata L.Rubanjaki väidet, et hoonesse sissetungimise ettepaneku tegi XXX ja ka ukseluku lõhkus XXX, siis sellest järeldub, et L.Rubanjak ei olnud toimepandud kuriteo initsiaatoriks. Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus võimalikuks, sest varem karistatud isikuna ning töö- ja elukohta mitteomavana tuleb isikule mõista rangem karistusliik. Prokurör pidas põhjendatuks taotleda nimetatud teo eest Leonid Rubanjakile 1 aasta vangistust ja kohus ei pea vajalikuks mõista rangemat karistust. Arvestades eeltoodud asjaolusid, võib karistus jääda sanktsiooni keskmisest määrast allapoole.
p 1, 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtul õigus isikule mõista karistuseks vangistus kaheksa- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus. Eluaegne vangistus on erakorraline karistus, mida peavad lisaks süü suurusele põhjendama üld-ja 9 eripreventiivsed asjaolud. Prokurör taotles L.Rubanjaki karistamist
Leonid Rubanjak mõrvas ühel ja samal päeval peaaegu olematu ajaperioodi jooksul kaks isikut. Toimepandud kuriteod olid oma olemuselt julmad, sest mõlemat meest löödi korduvalt pea piirkonda nii kirveteraga kui -silmaga. Löökide arv ja löögivahend viitavad otseselt sellele, et süüdistataval oli soov ja eesmärk ohvrid kindlasti tappa. Kohus leiab, et selline teguviis näitab süüdistatavat kui julma ja jõhkrat inimest, kellel puudub igasugune austus inimkeha ja ka inimhinge vastu. Isikule mõistetava karistamise aluseks on tema süü. Kohus leiab, et tema süü kahe inimese tapmises julmal viisil on väga suur. Kohus märgib, et mingit kaalukat põhjust tappa oma kaks kaaslast süüdistataval ei olnud. Prokurör arvestas Leonid Rubanjaki karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ühes süü tunnistamisega alates menetluse algstaadiumist ning süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Kohtul on kahtlus, kas süüdistatava kahetsus oli ikka siiras. L. Rubanjaki varasemas kohtuotsuses märgitu kohaselt on ta samuti puhtsüdamlikult oma tegu kahetsenud, kuid kinnipidamisasutusest vabanedes, juba 10 kuud hiljem pani L. Rubanjak toime analoogse kuriteo ja seekord kahe isiku suhtes. Seega tema teod on läinud raskemaks. Nõustudes prokuröriga on ka kohus seisukohal, et tapmine ei avaldanud L.Rubanjakile erilist emotsionaalset mõju. Seda näitab tema käitumine peale tapmist. Ta helistas peaaegu kohe pärast toimunut hädaabinumbrile, suutis selleks hetkeks välja mõelda valeversiooni ja ka esineda vale nime all, seejärel vabanes telefonist, eelnevalt oli ta vabanenud ka kirvest. Kohus nõustub, et L.Rubanjak tunnistas oma süüd ja aitas kaasa eeluurimisele, mis on karistust kergendav asjaolu, kuid see ei kaalu üles tema süü suurust. Karistust raskendava asjaoluna on
Kohtus on leidnud tõendamist, et enne lõi L.Rubanjak XXX ja seejärel XXX, kes lamas voodis. Kohus on seisukohal, et XXX magas, kuna sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et ta lamas ühel küljel, jope kuni lõunani peale tõmmatud ja ka vasak käsi oli jope all. Sellest saab järeldada, et ta peale pikali heitmist ei ole end liigutanud. Seega on tõendamist leidnud, et XXX magas ajal, mil L.Rubanjak teda kirvega lõi ja oli
Karistuse mõistmisel ei saa kohus jätta tähelepanuta asjaolu, et Leonid Rubanjakki on varem ühel korral karistatud isikuvastase kuriteo, s.o tapmise, toimepanemises ja karistatud reaalse vangistusega. Tartu Vanglast esitatud iseloomustus näitab üheselt, et L.Rubanjak on vägivaldne inimene. Aastatel 2009 kuni 2010 on teda kuuel korral karistatud distsipliini rikkumiste eest, mis on toime pandud vanglaametnike ja kaaskinnipeetavate suhtes. Teda oli karistatud neljal korral kartserisse paigutamisega ja ühel korral lukustatud kambrisse paigutamisega. Samuti oli ta vanglas läbinud kaks sotsiaalprogrammi:“12 sammu“ ja „Viha juhtimine“. L.Rubanjaki järgnevad teod on näidanud, et nimetatud programmide läbimine ei ole talle mõju avaldanud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise ekspertiisi käigus on L.Rubanjakil tuvastatud alkoholisõltuvus ja düssotsiaalne isiksushäire, mida iseloomustab püsiv vastutustundetu hoiak, kalduvus konfliktsusele ja agressiivsusele ning sotsiaalsete normide eiramine. Samuti on ta ekspertiisi käigus avaldanud, et ta ei kahetse oma tegu ja ohvritele oligi parem, kui nad on surnud. Varem kriminaalkorras raske isikuvastase kuriteo eest karistatud isiku poolt järjekordselt raske isikuvastase kuriteo toimepanemise korral nõuavad eripreventiivsed kaalutlused süüdlasele rangete karistusmeetmete kohaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-76-12 jätkuvalt seisukohal, et mitme inimese tapmise eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Samas lahendis on riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et juhul kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb reeglina hinnata tema süüd suureks. L.Rubanjak realiseeris oma tegevusega kolm
toodud koosseisutunnust, s.o tapmine julmal viisil, kahe inimese suhtes ja isiku poolt, kes on varem toime pannud tapmise- järelikult avaldub tema teos suurem ebaõigussisu, 10 mistõttu tuleb antud objektiivset asjaolu käsitleda süüdistatava süüd suurendavana. Kohus leiab, et arvestades teo raskust, isikut ning üld- ja eripreventiivset eesmärki ei täida maksimaalne tähtajaline vangistus, s.o 20 aastat, karistuse eesmärke. Samuti puudub kohtul veendumus, et L.Rubanjak peale tähtajalise vangistuse ärakandmist ei pane enam toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites rõhutanud, et
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (RKKK nr 3-1-1-113-12) Eeltoodust tulenevalt ja arvestades karistuse üld-ja eripreventiivset eesmärki, on kohtu arvates alus karistada Leonid Rubanjakki mõrvade toimepanemise eest erakorralise karistusega, s.o eluaegse vangistusega.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristusena Leonid Rubanjakile eluaegne vangistus. Leonid Rubanjak vahistati 20.11.2012.a.
lg 1 alusel tuleb arvestada karistuse kandmise aja algust Leonid Rubanjaki kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 18.11.2012.a. KrMS § 175 lg 1 p 3.4 ja 9; 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Leonid Rubanjakilt menetluskulud: sundraha, määratud kaitsjale väljamakstav tasu ja ekspertiiside teostamise kulud. L.Rubanjaki suhtes tehtud isiku ekspertiisiakti maksumus 61 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kuivõrd L.Rubanjak oli ise kannatanu antud tegevuse käigus, siis ei ole põhjust temalt ekspertiisi kulu välja mõista. Kriminaalasja juures olevatest asitõenditest kuuluvad kirves koos sinise-valge-punaseruudulise kangatükiga ja Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad XXX riided ja muud esemed, XXX riided, sündmuskohalt kaasa võetud must T-särk, rohelist värvi jope, tumesinine dressipluus koos sellelt võetud proovidega, Adidase spordijalatsid, jalatsijälg tõmmiskilel, 2 sinise-punasevalgetriibulist kangatükki, tänavalt leitud mobiiltelefoni ZEN kõnekaardiga, tapetute XXX ja XXX küünte lõiked ja L.Rubanjaki küünte lõiked hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Kriminaalasja juures olev CD- plaat kõnesalvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde, L.Rubanjaki riided KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada süüdistatavale ja XXX rahakott koos kirjadega anda üle XXX õele XXX, kuna XXX soovis kohtuistungil rahakotti ja seal olevaid dokumente tagasi. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311 - 313. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 18.09.2013.a. Kohtunik Rahvakohtunikud: Peeter Tamme Arvo Rodi 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.