3-11-2862/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2862 Otsuse kuupäev

1. aprill 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla
2. septembri
3. a käskkirja nr 1-4/2347 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
4. veebruar 2012 Menetlusosalised Kaebaja XXX Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. maini
8. a. Asjaolud
9. Tartu Vangla 15.09.2011 käskkirjaga nr 1-4/2347 määrati XXX distsiplinaarkaristus viieks ööpäevaks kartserisse paigutamist kolmekuulise katseajaga Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. 14.10.2011 esitas XXX käskkirjale nr 1-4/2347 vaide, Tartu Vangla jättis 16.11.2011 vaideotsusega nr E5575-1 vaide rahuldamata. 08.12.2011 esitas Tartu Vanglas kinni peetav isik XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 15.09.2011 käskkirja nr 1-4/2347 tühistamiseks. Kaebuse taotlus ja põhjendused
10. XXX taotleb Tartu Vangla 15.09.2011 käskkirja nr 1-4/2347 tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja talle süüks arvatud distsiplinaarsüütegu toime pannud, väljendi „ära haugu“ kasutajaks oli hoopis vanglateenistuse ametnik M. Reinthal, mida kinnitab ka kaebaja tunnistaja Urmas Ellermaa ning M. Reinthal koostas ettekande vaid oma naha päästmiseks. Samuti on distsiplinaarmenetluse läbiviija rikkunud menetlusnorme, jättes kaebaja osas menetlemata Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.2 rikkumise ning menetlusnorme rikuti ka sellega, et jäeti arvestamata kaebaja poolse tunnistaja ütlused, menetleja eesmärk on olnud kaebaja karistamine. Kaebaja leiab, et tema ja tunnistusi andnud U. Ellermaa ütlusi tuleb pidada usaldusväärseteks, kuna need on antud vanglaga kaastööd tehes. Kuna kaastööd tegevatel isikutel on kohustus avaldada ainult tõest informatsiooni, siis ei ole alust tema ja tunnistaja U. Ellermaa ütlustes kahelda ning need on usaldusväärsed. Vastustaja vastuväited
11. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
12. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestab, et kinnipeetavatel isikutel on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et viibides 18.08.2011 kella 15.30 ajal jalutuskäigul kasutas ta vanglateenistuse ametniku Merle Reinthaliga suheldes väljendeid „ära haugu“ ja „käi perse“. Kuna kaebaja poolt halduskohtusse esitatud kaebus on oma sisult sarnane vanglale esitatud vaides tooduga ning uusi asjaolusid ei ole kaebaja välja toonud, siis jääb vastustaja vaideotsuses käskkirja tühistamata jätmise kohta toodud põhjenduste ja selgituse juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
13. Täiendavalt lisab vastustaja, et jääb arusaamatuks, millele tuginedes kaebaja väidab, et tema ja kinnipeetav U. Ellermaa ütlusi tuleb käsitleda kui vanglaga kaastööd tegevate isikute ütlusi ning lugeda need seetõttu automaatselt usaldusväärseteks, kuna kaastööd tegevaid isikuid kasutatakse ainult jälitustegevuse seaduse alusel läbiviidavas jälitustegevuses. Käesoleva vaidluse aluseks oleva distsiplinaarkäskkirja andmisel jälitustegevust ei teostatud, vaid toimus tavapärane haldusorgani poolt algatatud haldusmenetlus, kus kaebaja oli menetlusalune, kellel oli menetluse käigus õigus anda endapoolseid selgitusi ning viidata tõenditele, mis võivad tema ütlusi kinnitada. Kuigi ka haldusmenetluse raames läbiviidavas menetluses eeldatakse, et isik, nii menetlusalune, kui ka tema poolt nimetatud tunnistajad, käesoleval juhul kaaskinnipeetav annavad ainult tõeseid ütlusi, ei kaasne neile valede või tõele mittevastavate ütluste andmisega mingeid reaalsed negatiivseid tagajärgi ega vastutust, mistõttu tuleb neisse just vanglas kinnipeetavate omavahelist solidaarsust arvestades suhtuda teatava kriitilisusega. Kuna vangla poolt ei toimunud kaebaja distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus mingit jälitustegevust, siis ei olnud kaebaja ega tema poolt nimetatud tunnistaja vanglaga kaastööd tegevad isikud ning nende ütlusi ei saa seetõttu lugeda ilmselgelt tõelevastavateks, vaid neid tuleb hinnata kogumis koos teiste tõenditega toimepandud süüteo asjaolusid arvestades. Kohtu põhjendused ja otsus
14. Tulenevalt poolte vahelise vaidluse esemest, tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kaebaja poolt vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (tlk 13), kuulub tühistamisele, kuna kaebaja arvates tema süü käskkirjaga inkrimineeritud distsipliinirikkumise toimepanemises ei ole tõendatud. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat vanglateenistujaga suhtlemisel ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamise eest. Vaidluse lahendamiseks on poolte poolt halduskohtule kirjalike tõenditena esitatud vanglaametnik Merle Reinthali ettekanne (tlk 17), kinnipeetav Urmas Ellermaa seletuskiri (tlk 21) ja kaebaja enda seletuskiri (tlk 20).
15. M. Reinthali ettekande kohaselt andis ta kaebaja õiguserikkumise tõkestamiseks kaebajale korralduse minna tagasi jalutusaeda, mida kinnipeetav ei täitnud. Kinnipeetav algatas diskussiooni korralduse seaduslikkusest. Kinnipeetav allus vanglaametniku korduvalt antud korraldusele, kuid 2 pöördus vanglaametniku poole väljenditega, mis on ametniku hinnangul ebatsensuursed ja solvavad. U. Ellermaa seletuskirja kohaselt toimus kaebaja ja M. Reinthali vahel sõnelus. U. Ellermaa seletuskirja kohaselt ta ei mäleta, et kaebaja oleks valvurile öelnud midagi kompromiteerivat, kuid kaebaja kordas ametniku poolt öeldut: „ära haugu“. XXX seletuskirja kohaselt solvas M. Reinthal kaebajat, nimetades kaebaja kõnelemist haukumiseks. Kaebaja küsis valvurilt, miks ta ei tohi seal jalutusaia ukse juures olla.
16. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja süü temale vaidlustatud käskkirjaga inkrimineeritud distsipliinirikkumise toimepanemises on tõendatud. Seonduvalt kaebaja poolt avaldatuga märgib halduskohus, et üldteadaolevalt loetakse solvamiseks inimese halvustamist ebasündsas vormis, mis võib seisneda isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises. Ebasünnis vorm ei hõlma ainult vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid, kusjuures loetakse võimalikuks ka solvamist küsimuse vormis. Halduskohus loeb M. Reinthali ettekandega tõendatuks, et kaebaja pöördus tema poole ebasündsas vormis, s.o labaselt ja üldlevinud kommetega vastuolus olevate väljenditega, millest vanglaametnik tundis ennast õigustatult solvatuna. Kaebaja poolt tõendina esitatud U. Ellermaa seletuskirjaga on tõendatud, et U. Ellermaa kuulis, kuidas kaebaja ütles ametnikule: „ära haugu“. Samuti on U. Ellermaa seletuskirjaga tõendatud, et ta ei mäleta, et kaebaja oleks valvuri suhtes kasutanud kompromiteerivaid väljendeid. Seega ei kummuta U. Ellermaa seletuskiri M. Reinthali ettekannet, kuna U. Ellermaa ei mäleta täpselt, kas kaebaja kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid või mitte. Millistes õiguslikes suhetes on kaebaja ja tema tunnistaja vanglaga, ei ole halduskohtu hinnangul antud juhul saanud mõjutada vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ja kirjalike tõendite usaldusväärusega seonduvat. Halduskohus on seisukohal, et kui kinnipeetav (kaebaja) ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust ja alustas vaidluse korralduse seaduslikkuse suhtes, siis isegi, kui vanglaametnik kasutas väljendit: „ära haugu“, siis ei oleks see kinnipeetavat solvavaks väljendiks. U. Ellermaa seletuskirjaga on aga tõendatud, et kaebaja sõneles vanglaametnikuga, mis ei ole kinnipeetavale lubatav tegevus. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja kasutas ametnikuga suheldes väljendi: „ära haugu“ kõrval vulgaarset ehk ebasündsat, labast ja kombetut väljendit, mille tõttu on tõendatud tema süü distsipliinirikkumise toimepanemises. Vastupidiselt kaebajale, on halduskohus seisukohal, et vastustaja on arvestanud haldusmenetluses kaebaja poolse tunnistaja seletuskirjaga. Käskkiri ei saa kuuluda tühistamisele ka seetõttu, kas kaebajat on karistatud samal päeval enne vaidlusalust distsipliinirikkumist toime pandud kodukorra teiste sätete rikkumise eest või mitte.
17. Neil asjaoludel jääb kaebus rahuldamata (HKMS §-d 156-158).
18. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Roby Koik kohtunik 3