2-13-10349/18

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-13-10349 Otsuse kuupäev

1. juuni 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi XXXhagi XXXvastu nõudes Hagihind 945 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja Monica Meristo (e-post: meristomonica@gmail.com); elatise suuruse muutmise Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) ja tema esindaja XXX Asja läbivaatamise kuupäev 29.mai 2013 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja Monica Meristo, kostja esindajad XXX ja XXX Resolutsioon Jätta XXX hagi XXX vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta XXX kanda. Vabastada XXX menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Harju Maakohtu 05.10.2012 kohtumäärusega nr 2-12-26031 kinnitatud kompromisslepingu kohaselt kohustus XXX tasuma elatist kostja XXX ülalpidamiseks summas 145 eurot kuus. Hageja taotleb elatise vähendamist 40 euroni kuus. XXX on osaliselt töövõimetu. Püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr XXX kohaselt on tema töövõimetuse kaotus 80%. Põhjuseks, miks hageja palub elatise vähendamist, et tema varaline seisund on muutunud: sissetulekud on vähenenud, kostja ei käi enam tööl ning kulutused on suurenenud ravimite osas. Kuna hagejal ei ole võimalik enam kokkulepitud kohustusi täita, taotleb ta elatise vähendamist 40 euroni kuus. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et eeskätt tuleb lähtuda lapse vajadustest. Käesoleval ajal on ka kostja töötu ja pere ainsaks sissetulekuks on makstavad sotsiaaltoetused. Kostja seaduslikul esindajal on raske puue (kuulmisfunktsiooni suur kõrvalekalle ning keele- ja kõnefunktsiooni suur kõrvalekalle), mistõttu on tal raskendatud töökoha leidmine tööturul. Kostja leiab, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kostja palub välja mõista elatis mitte väiksemas summas, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, hinnates asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Tulenevalt Harju Maakohtu määrusest 05.10.2012 on hagejal kohustus maksta oma alaealisele pojale XXX elatist summas 145 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi
2. lõike järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on esitanud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 26.04.2011 otsuse, mille kohaselt on tal raske puue, töövõime kaotus 80 %. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus keskmiselt 238 eurot kuus. Oma puude tõttu ei saa hageja teha tööd. Töövõimetuspension on hagejale määratud 10.02.
3. Hageja teatas, et on abiellunud ja perre on sündimas uus laps ning hetkel on ta täielikult oma abikaasa ülalpidamisel. 2 Kohus nõudis välja XXX pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et hageja on saanud töötasu AS-st XXX kuni 2012 detsembrikuuni keskmiselt 400 eurot kuus. E-maksuameti informatsiooni kohaselt on hageja töötanud ka enne seda mitmetes äriühingutes ning saanud töötasu, millest saab järeldada, et hageja puue võimaldab tal tööd teha. Vastavalt PKS § 102 lg 2 ei vabane vanem alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ning ülalpidamiskohustuse täitmiseks peab ta tegema kõik endast oleneva, et ülal pidada oma alaealist last. Hageja ei ole selgitanud, mis põhjusel ta lahkus töölt ning mis ta on teinud selleks, et leida uus töö. Kohus leiab, et kokkulepitud elatis 145 eurot kuus on juba väiksem PKS § 101 sätestatud määrast ning sellist summat on hageja võimeline maksma ka saadavast sotsiaaltoetusest, kui ta kavatseb jääda abikaasa ülalpidamisele, mistõttu elatusraha vähendamine hageja poolt nõutava määrani, 40 eurot kuus, ei ole põhjendatud. Arvestada tuleb ka seda, et lapsega koos elaval vanemal on samuti raske puue, mis piirab tal sissetuleku võimalusi ning seetõttu ei ole õiglane panna lapse emale kohustust, last sisuliselt üksi üleval pidada. Kostja on oma vastuses märkinud, et soovib elatist saada seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus selgitas kostjale kohtuistungil, et elatise suurendamiseks tuleb esitada hagi ning vastuses märgitut ei saa käsitleda haginõudena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Harju Maakohtu määrusega 22.03.2013 vabastati hageja riigilõivu tasumisest summas 125 eurot. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kohus peab põhjendatuks vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumisest, sest see raskendaks tema võimalusi anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Tuginedes TsMS § 190 lg 7 vabastab kohus kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 3