) § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning 2
kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest, lg 3 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata, lg 4 kohaselt kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.
kohaselt tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitmine, täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel vastutab isik kohustuse rikkumise korral seaduses ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral.
lg 1, § 101 lg 1 p 3 alusel on võlgnikul õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist.
lg 3, § 128 lg 1, 5 ning kuni 31.12.2010 kehtinud
lg 2 ja alates 31.12.2010 kehtiva
lg 2 järgi on tervisekahjustuse puhul kahjustatud isikul õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kahju tekitajalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eelduseks on seega kostja poolt ülalviidatud sätetest tuleneva raviteenuse kohustuste süüline rikkumine ning selle tagajärjel negatiivsete tagajärgede ehk kahju tekkimine patsiendil (hagejal). Hageja kohtus antud seletustest (I kd lk 194, lubatav tõend lihtmenetluses) nähtuvalt oli ta 2009.a novembris haigestunud, tal oli palavik 39 kraadi C järgi, arst käis teda 23.11.2009 kambris vaatamas, talle tehti analüüs, mis ei näidanud grippi ja 24.11.2009 paigutati ka kambrisse nr XXX, kus ta oli üksi. Seda, et hageja viidi haigestumise ajal teise kambrisse, nähtub ka XXX ja XXX kirjalikest seletuskirjadest (lihtmenetluses lubatavad tõendid, lk 106-107, tõlge 132-133, I kd). Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et asjas on tõendatud hageja väide, et ta viidi haigestumise ajal 24.11.2009 ühest kambrist üle teise, kuid kambri numbri osas on seletused erinevad (hageja seletuse järgi nr 89 kuid A. X ja S. X seletuste järgi nr XXX), küll aga ei ole numbril endal ka olulist tähtsust. Kohus vaatab edaspidi, kas märgitu kambrisse viimine ja selle tingimused mõjutasid hageja tervist juhul, kui kostja on rikkunud kohustusi. Hageja seletustest kohtus nähtub, et ajal kui ta oli 2009.a. novembris haige ja paigutatud üksikusse kambrisse, käis teda seal vaatamas medõde, kes andis korralduse anda hagejale kuuma vett. Röntgenis 27.11.2009 tuvastati hagejal kopsupõletik, alles järgmine päev pärast 04.12.2009 viidi ta tagasi tavalisse kambrisse. Veel nähtub tema seletustest, et ajal, kui ta viibis üksikus kambris, informeeriti teda sellest, et tal oli kopsupõletik ja et ta sai haiguse ajal ravimeid – analgiini või aspiriini, antibiootikume, kuid nimesid ei mäletanud. Seega nähtub tema enda seletustest, et teda kui patsienti hoiti kursis tema tervisliku seisundiga, saadeti röntgenisse, et tuvastada haiguslik seisund ning määrati ravi (sai ravimeid). Kostja esitatud XXX Vangla arsti seletuskirja kohaselt pöördus hageja 17.11.209 nohu ja köha kaebusega arsti poole, tal määrati ravim. 23.11.2009 käis hageja arsti vastuvõtul, kus diagnoositi äge kurgumandlite põletik ja seetõttu alustati ka antibakteriaalse raviga, 24.11.2009 võeti viiruse analüüs, mis oli negatiivne. 25.11.2009 käis hageja uuesti vastuvõtul hingamisteede kaebuste tõttu ja hageja suunati kopsupõletiku kahtlustustega röntgenisse, kus 27.09.2011 tuvastati hagejal kopsupõletik. Patsiendil jätkati vastavat antibakteriaalset ja 3
lg 1, § 769 tulenevat patsiendi läbivaatamise, ravimise ning ravi käigu dokumenteerimise kohustust, täites sellega ühtlasi Vangistusseaduse § 52 lg 2 tulenevat raviteenuse osutamise kohustust hageja ees. Kohus leiab, et ülalviidatud hageja kohtus antud seletused vastupidist ei tõenda. Hageja seletustest nähtuvalt palus ta, et tal vahetataks ära tekk, linad, madrats, mida ei tehtud, kuid märgitu ei ole kohtu hinnangul kostja poolt arsti kaudu osutatav tervishoiuteenus ning patsiendi hooldamine
lg 1 ja Vangistusseaduse § 52 lg 2 tähenduses ning seega ei ole nn teki, lina ja madratsi mittevahetamine vaadeldav eelviidatud sätetes nimetatud kohustuse rikkumine. Järgnevalt vaatleb kohus, kas tervishoiuteenust on osutatud õigeaegselt ja kohaselt. Kohus määras hageja taotluse alusel asjas ekspertiisi. Ekspertiisi käigus koostatud aktist nr 9 29.06.2012 (II kd lk 2-242) nähtub, et perioodil 17.11.2009-10.12.2009 kui hagejal tuvastati kopsupõletik, oli hageja tervishoiuteenuse osutamine nõuetekohaselt dokumenteeritud. Lisaks nähtub, et hagejal oli õigeaegselt diagnoositud nii kopsupõletik, sügelised ja genitaalherpes. Aktist nähtuvalt oli kopsupõletiku, herpese ja sügeliste ravi õigeaegne ja kohane, st ravi toimus õigete võtete ja ravimitega ning ravi haigla tingimustes ei olnud näidustatud. Aktist nähtuvalt on hagejal esinenud genitaalherpest mitmel
lg 1, § 762 järgi osutanud vangla arstide kaudu tervishoiuteenust hagejale nõuetekohaselt - on hageja tema tervise huvides läbi vaadanud tavalise hoolega, diagnoosinud õigeaegselt temal esinevad haigused ning ravinud õigeaegselt hagejat õigete meetoditega (ravimid), millele järgnes patsiendi paranemine ning lisaks raviteenuse osutamist dokumenteerinud. Seega ei ole kostja rikkunud ülalviidatud sätetest tulenevat tervishoiuteenuse osutamise kohustust
Kuna kostja ei ole kohustust rikkunud, siis ei teki kostjal
lg 1 p ja § 115 lg 1, § 127 lg 3, § 128 lg 1, 5 ning kuni 31.12.2010 kehtinud
lg 2 ja alates 31.12.2010 kehtiva
Hageja esitas kohtule XXX Halduskohtu lahendid asjades nr 3-11-85 13.01.2011, nr 3-10-1437 07.01.2011, 14.01.2011, XXX Ringkonnakohtu lahendi asjas nr 3-10-1437 08.11.2010 ja 21.03.2011, küll aga ei ole nendest lahendites tuvastatud seda, et kostja oleks rikkunud hagejal esinenud viidatud kossipõletiku, genitaalherpese ja sügeliste osas tervishoiuteenuse osutamise kohustust. Eeltoodu tõttu jääb hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja oli riigilõivu tasumisest hagi esitamisel seaduse järgi vabastatud, kuid riigiõigusabi kulud tuleb hagejal vastavalt 09.06.2011 määrusele hüvitada selles määruses toodud tähtajal (lk 77, I kd, hageja on selle kätte saanud 14.06.2011, lk 82, I kd). Kohus andis hagejale menetlusabi ekspertiisikuludeks 12.01.2012 ja vabastas ta nende tasumisest, kohus ei näe põhjust selle seisukoha muutmiseks TsMS § 189 lg 1, 2 järgi ning vabastab hageja nende kulude tasumisest riigituludesse TsMS § 190 lg 7 järgi. Kuivõrd kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, jäävad hageja enda ja kostja muud menetluskulud, välja arvatud hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv ja hageja ekspertiisikulud, hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus hagi esitamise ajal ja kuni 30.06.2012 kehtinud TsMS § 122 lg 1 ja § 123, § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagi esitamise ajal olnud hagihind ja on määratav nõutava rahasummaga. Käesoleval juhul on hagihinnaks hageja nõutav 2 000 eurot. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.