2-12-12859/27

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-12859 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi A Pi ja J Pi vastu võla ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 22 400 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.04.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS-i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), volitatud esindaja Anneli Arusalu Kostja A P (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kostja J Pi (IK xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2013 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
3. 28.03.2012 esitas Swedbank AS hagi Harju Maakohtusse A Pi ja J Pi vastu 24 585,03 euro saamiseks, millest tagastamata laenusumma on 22 400 eurot ning viivis põhiosalt 2 185,03 eurot.
4. Pooled sõlmisid 07.02.2006 laenulepingu nr 06-015086-EV, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu 63 953 eurot. Lepingu p-de 5.1 ja 6.1 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti 15.01.
6. 29.06.2006 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, mille kohaselt andis hageja kostjatele täiendavalt laenu 5858 eurot. 17.10.2006 sõlmisid hageja ja kostjad lepingu lisa nr 2, mille kohaselt andis hageja kostjatele täiendavalt laenu 11 511 eurot. 07.08.2007 sõlmitud lepingu lisa kohaselt märgiti uueks laenulimiidiks 82 413,17 eurot. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning alates 15.11.2007 tekkis kostjatel hageja ees intressivõlgnevus ning alates 15.12.2007 ka püsiv laenu tagasimaksete võlgnevus. Vastavalt 24.03.2008 kostjatele saadetud teatisele lõpetas hageja lepingu 24.03.
7. Vastavalt lepingu 07.08.2008 lisa p-le 4.9 kohustusid kostjad alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks. Lepingu ülesütlemise järgselt oli lepingust tulenevaks põhiosa võlgnevuseks 82 285,24 eurot. Tulenevalt lepingu ülesütlemisest realiseeriti täitemenetluse raames lepingu tagatiseks olev vara, mille tulemusel laekus põhivõlgnevuse katteks 39 208,45 eurot. Põhivõlgnevuse suuruseks jäi veel 42 501,11 eurot. 17.01.2011 vähendas hageja põhinõuet 20 101,11 euro võrra ning vähendas ka kõrvalnõudeid. Kostjate vastuväited
8. Kostja palus kohaldada aegumist. Vastavalt 24.03.2008 kostjatele saadetud teatisele lõpetas hageja lepingu 24.03.
9. Nõue on muutnud sissenõutavaks aastal 2008, mis tähendab, et hagejal oli viimane tähtaeg pöörduda kohtu poole 31.12.
10. Seega hagiavalduse esitamise ajal, 28.03.2012, oli hageja nõue aegunud. Esimese astme kohtu otsus
11. Harju Maakohus jättis 29.04.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12. Poolte vahel puudus vaidlus, et Swedbank AS ja kostjad sõlmisid 07.02.2006 laenulepingu nr 06-015086-EV, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu 63 953 eurot. Pooled sõlmisid 29.06.2006 laenulepingu lisa nr 1, mille kohaselt andis hageja kostjatele täiendavalt laenu 5858 eurot ning 17.10.2006 laenulepingu lisa nr 2 kohaselt andis hageja täiendavalt laenu 11 511 eurot. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 2 märgiti 15.01.
13. Kostjad ei vaidlustanud asjaolu, et nad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning alates 15.11.2007 tekkis kostjatel hageja ees intressivõlgnevus ning alates 15.12.2007 ka püsiv laenu tagasimaksete võlgnevus. Eeltoodust tulenevalt pooled ei vaidle, et nende vahel oli krediidisuhe.
14. Kostja taotles kohaldada aegumist. Selleks, et tuvastada, kas nõue on aegunud, tuleb määrata, millal nõue muutus sissenõutavaks. Riigikohus märkis lahendis 3-2-1-95-08 seoses lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuetega, et kuna tegemist ei ole enam korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Seega algab aegumistähtaeg laenulepingu ülesütlemisest. Hageja ütles laenulepingu kostjatega üles 24.03.
15. Seega muutus hageja nõue TsÜS § 147 lg 1 alusel sissenõutavaks alates 25.03.2008 kell 00:
16. Nõude esitamise aegumistähtaeg hakkas vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 kulgema 26.03.2008 kell 0:
18. TsMS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Vastavalt lepingu 07.08.2008 lisa punktile 4.9 kohustusid kostjad alluma kohesele sundtäitmisele ja tulenevalt lepingu ülesütlemisest realiseeriti täitemenetluse raames lepingu tagatiseks olev vara, mille tulemusel laekus põhivõlgnevuse katteks 39 208,45 eurot. Hageja ei ole märkinud hagis ega esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millal ta esitas laenulepingust tuleneva hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Kohus leidis, et kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal ta esitas laenulepingust tuleneva hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks, siis ei ole hageja tõendanud nõude aegumise katkemist.
19. Hageja nõue aegus TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aasta jooksul, s.o 25.03.2011 kell 24:
20. Kuna kohtule esitati hagi 28.03.2012, on hagi aegunud. Apellatsioonkaebus
21. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, jätta aegumine kohaldamata ja saata tsiviilasi tagasi lahendamiseks maakohtule.
22. Maakohus analüüsis, kas esineb olukord, kus nõue ei oleks aegunud ning vaadelnud üksnes aegumise katkemist. TsÜS § 145 lg 2 kohaselt näeb seadus ette võimaluse aegumistähtaja pikendamiseks. Poolte vahel on kehtiv kokkulepe aegumistähtaja pikendamise kohta. Lepingu p 14.3 kohaselt leppisid pooled kokku pikendada lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega 5 aastani. 07.08.2007 lepingu lisa p 3.17.1 kohaselt on pooled leppinud kokku kehtestada leping uues sõnastuses, kuid hagiavalduse lisast 8 nähtuvalt (p 12.2) on kokkulepe aegumistähtaja pikkuse kohta jäänud kehtima. Kuivõrd leping on üles öeldud 24.03.2008, ei olnud kokku lepitud aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud. Kohus ei ole tunnistanud kokkulepet tühiseks ega andnud sellele oma hinnangut. Pooltevaheline leping on esitatud kohtule koos hagiavaldusega kui põhiline ja esmane pooltevahelisi suhteid ja kohustusi reguleeriv dokument, mistõttu pidi kohus seda tõendina analüüsima, alles siis, kui leping konkreetset küsimust ei reguleeri, vaadeldakse, mida ütleb seadus. Seega ei ole kohtuotsus nõuetekohaselt motiveeritud ega põhine esitatud tõenditel. Vastustaja seisukoht
23. J Pi palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja ei avaldanud aegumise kohta oma seisukohta, kuigi kohus määras talle vastamise tähtaja. Sel juhul ei saa apellant esitada kaebust aegumise osas, kuna analoogiaga TsMS § 407 lg-ga 2 juhul, kui pool, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse poole esitatud faktilised väited teise poole poolt omaksvõetuks. Samuti tuleb eeldada apellandi poolt aegumise omaksvõttu ka TsMS § 231 lg 4 alusel, mille kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ilmne ka poole muudest avaldustest. 3 Ringkonnakohtu põhjendused
24. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
25. Aegumine ei ole faktiline asjaolu, mida teine pool saab omaks võtta, vaid õiguslik hinnang. Samuti ei ole tegemist tagaseljaotsusega, kus kohus ei oleks pidanud tõendeid hindama. Kohus, lahendades kostja poolt esitatud taotlust aegumise kohaldamiseks, pidi muuhulgas tuvastama ka aegumistähtaja pikkuse. TsÜS § 145 lg 2 kohaselt näeb seadus ette võimaluse aegumistähtaja pikendamiseks. Lepingu p 14.3 kohaselt olid pooled kokku leppinud pikendada lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega 5 aastani. Kuivõrd leping on üles öeldud 24.03.2008, ei olnud 5-aastane aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud.
26. Maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ja ei ole hagi sisuliselt läbi vaadanud, mistõttu tuleb asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
27. Menetluskulud jaotab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 4 5