Obsah (7)

§ 120§ 29§ 135§ 132§ 2§ 123§ 38

Väärteoasi nr 4-13-151 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2013 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-151 Kohtunik La

§ 120

, § 132 p 3, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Riho Niine kaitsja Kaspar Lind kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 18.12.2012 otsusele nr 2402,12,002212 rahuldada. Tühistada kohtuvälise menetleja 18.12.2012 otsus väärteoasjas 2402,12,002212 ning lõpetada väärteomenetlus antud asjas

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ning Riho Niinele ja advokaat Andi Tubinile

§ 135lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kriminaalmenetluse kulud summas 442,33 eurot päringu ja EVOCAR-2000 raadiokaalude kasutusjuhendi ja tehniliste andmete ja sertifikaadi inglise keelest eesti keelde tõlkimise eest jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK xxx koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Axxx Kxxx väärteoprotokolli AB 1296187 (lk 54) Riho Niine suhtes selle fakti kohta, et xxx kell xxx xxx-l juhtis Riho Niine xxx haagisega MST reg.nr. 105YHD, veoki I teljekoormus ja tegelik mass ületasid lubatud väärtused. Autorongi mass ületas samuti lubatud väärtused. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt TS § 35 lg 2-le. Lubatud veoki I teljekoormuse mass 8,500 kg. Tegelik mass 8,611 kg. Lubatud veoki mass 2600 kg. Tegelik mass 26,823 kg. Lubatud autorongi mass 44,000 kg. Tegelik mass 49,257 kg. Nimetatud tegudega rikkus Riho Niine LS § 80 lg 1,2, TSM määrus nr. 51 § 7 lg.1 MKM määrus nr. 42 lisad kood 1111, 1109, 1115 nõudeid. Riho Niine tegu on kvalifitseeritud Teeseaduse § 40´1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 26.11.2012 (lk 54). Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus tegi 18.12.2012 otsuse väärteoasjas 2402,12,002212, milles leidis, et Riho Niine rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku Niine ülekuulamise protokolli, massimõõteseadme kasutamise protokolliga. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit haagisega MST reg.nr. 105YHD, veoki I teljekoormus ja tegelik mass ületasid lubatud väärtusi, autorongi mass ületas samuti lubatud väärtuseid. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt TeeS § 35 lg 2-le. Lubatud veoki I teljekoormus 8500 kg, tegelik 8611 kg. Lubatud veoki mass 26000 kg, tegelik mass 26823 kg. Lubatud autorongi mass 44000 kg, tegelik mass 49257 kg. Menetlusalune isik rikkus LS § 80 lg 2, TSM määrus nr 51 § 7 lg 1 ja LS § 80 lg 1, MKM13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 1109, 1111, 1115 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 238 ja TeeS § 40´1 lg 1 alusel. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Riho Niinet KarS § 63 lg 1 kohaldamisega TeeS § 40´1 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o summas 280 eurot. 10.01.2013 saabus Viru Maakohtule Riho Niine kaitsjalt vandeadvokaat Kaspar Lind´ilt kaebus kaitsealuse suhtes 18.12.2012 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,12,002212. KAEBUS 2 10.01.2013 esitatud kaebuses palub menetlusaluse isiku kaitsja Viru Maakohtul lähtudes

§ 132

lg 2 tühistada Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliiklusametnik Heiki Linduse 18.12.2012 otsus nr 2402,12,002212 autorongi lubatud massi ületamise osas ning teha asjas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusalune isik leiab, et kuna haagise kaalumisel mõõteseadet kasutades ei järgitud seadme kasutamise juhendit, pole haagise mõõtetulemus jälgitav ning tõendatud, mis seab omakorda kahtluse alla autorongi kogumassi lubatud väärtuse väidetava ületamise. Riigikohtu praktikas on selgitatud seoses kiirusmõõtevahendiga, et mõõtetulemuse jälgitavust tõendavate dokumentide uurimise tulemuseks ei saa olla pelgalt tõdemus, et mõõteseaduses märgitud asjakohased dokumendid (nt tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus) on kiirusmõõtevahendi kohta väljastatud. Oluline on, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav. Ei ole välistatud, et konkreetses väärteoasjas tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse kontrollimisel pöörata tähelepanu ka sellele, kas tulemus on saadud kiirusmõõtevahendi kasutamisel tüübikinnitustunnistuses märgitud kasutustingimustel - nii võivad kasutustingimused näha ette piiranguid mõõtevahendi kasutamiseks sõltuvalt nt välisõhu temperatuurist vms (RKKo 3-1-1-17-12 p 8.3). Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi (lisatud kaebusele) kohaselt on 4 teljega sõiduki kaalumiseks vajalik 8 kaalu kasutamine ning kogukaalu tuvastamisel peab samaaegselt olema kaal iga ratta all. Väärteoprotokolli kohaselt on mõõtmisel kasutatud kaalude arvuks märgitud 6, samas haagise telgede arvuks on märgitud 4. Järgides juhendit oleks haagise kaalumisel vajalik olnud 8 kaalu kasutamine. Seega on haagise massi mõõtmisel 8 kaalu asemel 6 kaalu kasutamisega rikutud Evocar 2000 tüüpi kaalude kasutusjuhendit mis seab kahtluse alla nii haagise massi mõõtmistulemuse, kui ka autorongi kogukoormuse lubatud väärtuse väidetava ületamise. Kaitsja asub põhjendatud seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ja isik vabastada vastutusest (tulenevalt

§ 2ja Kr

MS § 7 lg 3). VASTUS KAEBUSELE Kaebuse esitaja ja menetlusalune isik avaldasid, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,12,

1. 26.11.2012.a kell 10:27 Riho Niine isikukood 38211272230 juhtis Ida-Virumaal TallinnNarva mnt. 157 km juhtis mootorsõidukit haagisega MST r/n 105YHD. Veoki I telje koormus ja tegelik mass ületasid lubatud väärtuseid. Autorongi mass ületas samuti lubatud väärtuseid. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg.
2. Lubatud veoki I teljekoormuse mass 8500 kg, tegelik mass 8611 kg. Lubatud veoki mass 26000kg, tegelik mass 26823 kg. Lubatud autorongi mass 44000kg, tegelik mass 49257 kg. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 KarS § 63 lg. 1 määrati karistuseks Teeseaduse § 40`1 lg. 1 alusel rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o. 280 EUR. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on tõendatud. Telekoormuse ja kogumassi määramisel on järgitud „sõiduki 3 koormuse mõõtmise“ metoodikat ja Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendit, mõõtetegevus on jälgitav. Evocar-2000 raadiokaalude kasutusjuhendis p.1.2 (kaalumisel tarvitavate kaalude kogus) on ära näidatud võimalikud viisid sõiduki kogukaalu määramiseks. Antud punkti all on selgelt ja tumedas trükis märgitud, et kogukaalumisel on eelistatud sõiduki iga ratta alla kaalu panemine. Eelnev aga ei kohusta seda ainult sellisel kujul kaalumist teostama s.t. on lubatav ka telgede kaupa kogukoormuse mõõtmine. Samas on kaalumise lubamatud ja lubatud viisid ära märgitud ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjas nr 40 lisa 2 (sõiduki koormuse mõõtmise metoodika). Tuginedes metoodika p. 10 ja 11 on selge, et politseiametnikud sõiduki kogukoormuse mõõtmisel järgisid metoodikat ning mõõtmistulemused on jälgitavad ja seaduslikud. Kirjalikule seisukohale on juurde lisatud kaalude kasutusjuhend 9- lehel ja sõiduki koormuse mõõtmise metoodika 9- lehel. KOHTUMENETLUS Viru Maakohtu 11.02.2013 kohtuotsusega jäeti Riho Niine kaitsja Kaspar Lind kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 18.12.2012 otsusele nr 2402,12,002212 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. 15.02.2013 teatas advokaat Andi Tubin, et soovib kasutada kassatsiooniõigust Riho Niine väärteoasjas. 21.03.2013 esitas advokaat Andi Tubin kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 11.02.2013 otsus Riho Niine väärteoasjas nr 4-13-151 ning teha asjas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Kaebuse kohaselt oleks autorongi massi pidanud mõõtma kaheksa kaaluga, kuivõrd Metoodika käskkirja ja Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi vahel on vastuolu, tulnuks selle selgitamiseks küsida arvamust asjatundjalt. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja kohtu seisukohaga, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ületas Riho Niine juhitud autorong lubatavat massi 9257 kg võrra – tegelikult heidetakse menetlusaluselel isikule ette massi ületamist 5257 kg võrra. Riigikohtu 20.06.2013 otsusega tühistati Viru Maakohtu 11.02.2013 kohtuotsus Riho Niine karistamises teeseaduse § 40¹ lg 1 ja liiklusseaduse § 238 järgi ja saadeti väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kohtule esitatud kaalu kasutamise juhendi läbivalt vigane grammatika ja sõnakasutus ning nendest tingitud raskesti võistetavad või suiusa mõistetamatud laused viitavad ebaõnnestunud tõlkele võõrkeelest. Seetõttu ei ole välistatud, et ka maakohtu poolt otsuse tegmisel aluseks võetud lause juhendi p-s 1.2 „Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal sama aegselt“ sisaldab tõlkeviga. See võib aga olla käesoleva väärteoasja lahendamise aspektist otsustava tähendusega. Et eeltoodud kahtlused ei ole kummutatud kohtule esitatud juhendi pinnalt, oleks maakohus pidanud välja nõudma Evocar-2000 kaalude võõrkeelse originaali, selle tõlkima ja lahendama tekkinud vaidluse saadud teabe alusel. Kuivõrd kohus jättis selle tegemata, pole mõõtetulemuste jälgitavus autorongi massi kaalumisel tõendatud. (p 8) 4 Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nõudis kohus sisse Evocar-2000 raadiokaalude kasutusjuhendi ning tellis sellest tõlkebüroolt tõlke. Riho Niine kaitsja Andi Tubin esitas 21.10.2013 kohtule omapoolse seisukoha, milles ta on nõus tõlke lisamisega toimiku juurde ning on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja, vanemliiklusametnik Heiki Lindus esitas 21.10.2013 kohtule omapoolse seisukoha antud asjas. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et sõiduki koormuse mõõtmist ei teostatud lubamatutel viisidel, vaid tugineti õigesti „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale“ ja Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendile. Evocar 2000 kaalude puhul on tegemist sõiduvahendi ratta-, telje- ja täiskoormuse kaalumiseks ettenähtud kaaludega. Evocar 2000 kaaludele ei ole valmistaja ette näinud tasandusmatte. Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.1 (kaalumiseks vajalik kaalude arv) ära näidatud üldkoormuse võimalikud kaalumisviisid. Samas on kirjas, et üldmassi tuvastamiseks soovitatakse süsteeme 8, 10 või 12 kaaluga. Nimetatud kaalumisviise kasutades on võimalik tuvastada võimalikult maksimaalne tulem. Antud kasutusjuhendile tuginedes töötati välja sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (MM 02-2010). MM 02-2010 p 1 meetodi aluseks on massi lugemine otseselt kaalu skaalalt. Saadud mõõtetulemusele hinnatakse mõõtemääramatus. MM 02-2010 p 10 on nimetatud lubamatud viisid ratta-, telje- ja kogukoormuse määramiseks ja p 11 on nimetatud lubatud kaalumise viisid. Lubatud viisidel kaalumisel saadud tulemustele arvestatakse juurde ka laiendmääramatus. Suhtelise ja absoluutse laiendmääramatuse alumine ja ülemine piir on määratud mõõtmisandmete statistilise analüüsiga, arvestades kaalumiskoha kallet ideaalsest horisontaalist kuni 10 %. Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et puudub vastuolu Metoodika MM 02-2010 ja Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi vahel ning kaalumist teostati lubatud viisidel. Kohtuväline menetlueja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT

§ 120

kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 238 ja Teeseaduse § 40-1 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 5 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õugusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud Riho Niine’le selles, et xxx xxx xxx-xx xxx km-l juhtis xx, veoki I teljekoormus ja tegelik mass ületasid lubatud väärtused. Autorongi mass ületas samuti lubatud väärtused. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt TS § 35 lg 2-le. Lubatud veoki I teljekoormuse mass 8,500 kg. Tegelik mass 8,611 kg. Lubatud veoki mass 2600 kg. Tegelik mass 26,823 kg. Lubatud autorongi mass 44,000 kg. Tegelik mass 49,257 kg. Nimetatud tegudega rikkus Riho Niine LS § 80 lg 1,2, TSM määrus nr. 51 § 7 lg.1 MKM määrus nr. 42 lisad kood 1111, 1109, 1115 nõudeid. Riho Niine tegu on kvalifitseeritud Teeseaduse § 40´1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 238 järgi. Teeseaduse § 40-1 lg-ga 1 ja Liiklusseaduse §-ga 238 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blankeetse väärteokoosseisuga. Koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitusnõuded. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Liiklus- või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises. Teeseaduse § 40-1 lg 1 sätestab: Normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Liiklusseaduse § 238 sätestab: Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 80 lg 1 sätestab: Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g sätestab 6 Vedukist ja täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või autorongil – 44 t. MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1111 sätestab mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt ette nähtud täismass ja ei tohi ületada:

1. a)2-teljelisel mootorsõidukil – 18 t;
2. b)3-teljelisel mootorsõidukil – 25 t;
3. c)3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 26 t;
4. d)4-teljelisel või suurema telgede arvuga mootorsõidukil, millel on vähemalt kaks juhttelge – 31 t;
5. e)4-teljelisel või suurema telgede arvuga mootorsõidukil, millel on vähemalt kaks juhttelge, mille veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 32 t;
6. f)3-teljelisel liigendbussil – 28 t. MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1115 sätestab lubatud suurim registrikoormus üksikul mittevedaval teljel on 10 t. TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 sätestab Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Kohtul tuleb tuvastada kas Riho Niine poolt juhtinud veoki ja haagise teljekoormus ning autorongi üldmass vastasid normidele või mitte. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusalune isik Riho Niine andis ütlusi, et ta juhtis autorongi, mis oli ülekaalus, kuna ei arvestanud, et puu võib nii raske olla. Riho Niine kahetseb toimepandut (tl 55). Massimõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati xxx mnt 157-l km-l riikliku järelevalve teostades mitteautomaatkaalud Evocar 2000 nr 201473 taatlustunnistuse nr TTLM-12/01590, Evocar 2000 nr 201477 taatlustunnistuse nr TTLM-12/00652, Evocar 2000 nr 201481 taatlustunnistuse nr TTLM-12/00149, Evocar 2000 nr 201483 taatlustunnistuse nr TTLM-12/00506, Evocar 2000 nr 201474 taatlustunnistuse nr TTLM-12/01591, Evocar 2000 nr 201479 taatlustunnistuse nr TTLM-12/00963, mida testiti 26.11.2012 kell 09.30 ning seade oli töökorras. Mõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) seati mõõteseade töökorda vastavalt tootja juhisele; 2) enne mõõtmist hoiti mõõteseadet keskkonna tingimustes senikaua kuni oli tagatud selle temperatuuri vastavus keskkonna temperatuuriga; 3) elektroonilisele seadmele tagati tõrgeteta toide ning spetsifikatsioonis ettenähtud töötingimused. Mõõtmise teostati asulavälisel teel, sademeteta heal nähtavusel, valgeajal, märjal kattega teel puistematerjali veose kohta. Veoki teljekoormuste mõõtmise tulemused: esimene: lubatud – 8500, vasak7 4380, parem 4560, tulem- 8611, üle- 111; teine: vastavalt 9500, 4620, 4720, 8999, ülekoormus puudub; kolmas: vastavalt 9500, 4460, 5100, ülekoormus puudub. Haagise teljekoormuste mõõtmise tulemused: esimene: lubatud- 9000, vasak- 2050, parem2940, tulem- 4810, üle-0; teine: vastavalt 9000, 2600, 2510, 4926, 0; kolmas: vastavalt 9000, 4500, 3160, 7370, 0; neljas vastavalt 9000, 1900, 3640, 5328, 0. Kogukoormus on 51140 kl, lubatud – 44000, tulem 49257, üle – 5257. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/heli/fototehnikat. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud EAK TUNNISTUSEGA nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.2013.a. Protokoll on allkirjastatud sõidukijuhi, tunnistaja, protokollija ja mõõtja poolt. Käesoleva protokolli kohaselt mõõdeti ka teekalle: pikikalle on 0,1%, ristikalle on 2,2%, siinjuures kasutati kaldemõõdikut KM-1 nr 1560106, kalibreerimistunnistus nr KTLL10/1675 (tl 56). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt otsuse võeti vastu 26.11.2012.a ning kõrvaldati Riho Niine sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 5 alusel alates 26.11.2012.a kellast 10.24 eriloa saamiseni ülekaalu likvideerimiseni. Otsus on allkirjastatud Riho Niine ja koostaja poolt (tl 57). EVOCAR-2000 raadiokaalude kasutusjuhendi ja tehniliste andmete koopia, mille kohaselt p-s 1.2 on märgitud sh et nelja teljega sõidukiu kaalumiseks vajatakse 8 kaalu. Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal sama aegselt (tl 104-117). EVOCAR-2000 raadiokaalude kasutusjuhendi ja tehniliste andmete inglise keelse originaali koopia (tl 147-170). EVOCAR-2000 raadiokaalude kasutusjuhendi ja tehniliste andmete ja sertifikaadi tõlge inglise keelest eesti keelde, mille kohaselt p-s 1.1 on märgitud, et kaheksa kaalu läheb vaja nelja teljega veoauto kaalumiseks ja nii edasi. Kuna üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla, soovitame süsteeme 8, 10 või 12 kaaluga. Samuti on märgitud, et uuringud on näidanud, et brutokaalumine (st kõik rattad asuvad üheaegselt kaaludel või üheaegselt on iga ratta alla paigaldatud kaal) annab õigeid tulemusi. Kohus ei loe EVOCAR-2000 raadiokaalude kasutusjuhendit ja tehniliste andmete koopiat, mis on lk-l 104-117, usaldusväärseteks tõenditeks järgmistel põhjustel. Käesoleva väärteoasja arutamisel pööras Riigikohtus tähelepanu, et juhendi läbivalt vigane grammatika ja sõnakasutus ning nendest tingitud raskesti mõistetavad või suiusa mõistetamatud laused viitavad ebaõnnestunud tõlkele võõrkeelest. Kohtu hinnangul juba antud asjaolu asetab kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse. Juhendi tõlketekst ja inglisekeelne originaaltekst ei kattu, samuti puuduvad toimikus andmed, kelle poolt on juhend tõlgitud. Viru Maakohtu poolt tellitud ja xxx-s teostatud juhendi tõlge on kohtu hinnangul usaldusväärseim kui varem kastutatud tõlge ning kohtuotsuse tegemisel rajaneb kohus xxx poolt teostatud tõlkel. Väärteoasjas kogutud ja uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et Riho Niine juhtis xxxl. Riho Niine teostas puistematerjali vedu. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat. 8 Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. Metoodika MM 02-2010 p 10 sätestab: Lubamatud kaalumisviisid ratta-, telje- ja kogukoormuse määramisel on: kaalumine ühe ratta kaupa; ühe või mitme ratta või telje (kaasa arvatud mittekaalutavad rattad ja teljed) asumine teepinna lohus või kõrgendusel; mitmeteljelise teliku üksiku telje ja osa telgede kaalumine ilma tasandusmatte kasutamata, kui valmistaja on tasandusmattide kasutamise ettenäinud; kui kaalud põhjustavad sõiduki kalde horisontaalist üle 10%. Metoodika MM 02-2010 p 11. sätestab sõiduki või autorongi ratta-, telje- või kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki või põikisuunas: kui kaalud on korraga kõikide rataste all; telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte; telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata; külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaalude vastava paksusega tasandusmatte; külgepidi, tasandusmatte kasutamata; sõiduki ja haakes poolhaagist eraldi. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt peatas politsei sõiduki ning mõõtis veoki ja haagise teljekoormusi. Mõõtmise käigus tuvastati autorongi ülekaal. MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 1109 p-i 2g kohaselt on 3 või suurema telgede arvuga autorongil lubatud tegelik mass 44 t. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli SCANIA R480 reg.nr. 806MKT haagisega MST reg.nr. 105YHD mass 49257 kg. Kuna haagise koormuse tuvastamiseks kasutati 6 kaalu, on arusaadav, et kaalumisel ei kasutanud politseitöötajad Metoodika 1-s punktis sätestatud kaalumisviisi - kui kaalud on korraga kõikide rataste all, kuid massimõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu, mis viisil kaaluti kuue kaaluga nelja teljega haagist, kas telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata või telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte või Metoodika MM 02-2010 p-s 10 sätestatud lubamatul viisil – kaalumine ühe ratta kaupa. Kohtu poolt tellitud Evocar-2000R traadita kaalude kasutusjuhendi punkti 1.1 kohaselt läheb nelja teljega veoauto kaalumiseks vaja kaheksa kaalu ning „Kuna üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla, soovitame süsteeme 8, 10 või 12 kaaluga.“ Samuti on ära märgitud, et uuringud on näidanud, et brutokaalumine (st kõik rattad asuvad üheaegselt kaaludel või üheaegselt on iga ratta alla paigaldatud kaal) annab õigeid tulemusi. Isegi kui arvestada, et kogu autorongi (veoki ja haagise) mõõtmine toimus telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata, siis massimõõteseadme kasutamise protokollist tuleneb, et tuvastati ainult veoki esimese telje mitteolulist ülekaalu -111 kg, kuid autorongi kogukoormus tuvastati summeerides kõikude teljekoormuste massisid. Lähtudes Evocar-2000R kaalude 9 kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga (k 2 tl 5), et kaalumist teostati lubatud viisidel. Kohtu hinnangul on antud juhul autorongi kogukoormuse tuvastamiseks lubatud viis - Metoodika MM 02-2010 esimeses punktis märgitud viis - kui kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Arvestades ülaltoodut ei ole kohtu hinnangul autorongi SCANIA R480 reg.nr. 806MKT haagisega MST reg.nr. 105YHD massi kaalumisel mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning ei ole massimõõteseadme kasutamise protokoll usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas. Kuna massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, siis ei saa kasutada protokolli tõendina ka veoki esimese teljekoormuse ülekaalu tuvastamiseks. Teised väärteoasjas kogutud tõendid – menetlusaluse isiku ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, ei kinnita Riho Niine poolt TeeS § 40-1 lg 1 ja LS § 238 järgi väärtegude toimepanemist. Kohtu hinnangul puudub Riho Niine tegevuses TeeS § 40-1 lg 1 ja LS § 238 objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et Riho Niine kaitsja Kaspar Lind kaebus tuleb rahuldada, tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 18.12.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,002212 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 sätestatud alustel.

MENETLUSKULUD

§ 38kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui KrMS-us ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 10 on käesolevas väärteoasjas tekkinud järgmised menetluskulud: päringu tõlkimise eest summas 149.27 ning EVOCAR-2000 raadiokaalude kasutusjuhendi ja tehniliste andmete ja sertifikaadi inglise keelest eesti keelde tõlkimise eest summas 293,06 eurot. Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 10