← Eesti

2-10-7006/78

Obsah (4)§ 397§ 455§ 113§ 145

2-10-7006 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-7006 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2013, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Swedbank Liising

§ 397lg 1, majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et lepingus on kokku lepitud intress 6% aastas ning intressi arvestus on märgitud maksegraafikus. Vastavalt lepingu p 21. (t.l.-48, I

  1. kd)ja järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p 1.3. (t.l.-50, I
  2. kd)kohustus kostja tasuma hagejale maksegraafiku alusel makseid igakuiselt. Hageja on esitanud kostjale I arved oktoobri 2007, novembri 2007, detsembri 2007 ja jaanuari 2008 osamaksete tasumiseks (t.l.56-59, I kd). Vaidlust ei ole, et arved on tasumata. Nelja arve alusel on kostjal I tasumata kokku osamaksed ja intress 3 x 3180,24 + 3125,79 = 12 665,51 krooni ehk 809,54 eurot, sealjuures intress 639,34 + 626,64 + 613,87 + 601,04 = 2480,89 krooni ehk 158,56 eurot. Arvetel märgitud osamaksed ja intress vastavad maksegraafikule (t.l.-49, I kd). Pooled on üldtingimuste p-s 7.4. (t.l.-54, I
  3. kd)- „ostja poolt lepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress“ - määratlenud, millise kohustuse täitmine toimub eelisjärjekorras s.o mittetäieliku täitmise puhul eelistatakse osamakset intressile. Kohus järeldab, et hageja poolt oktoobri 2007 arvel märgitud summa 3180,24 krooni vähendamine summani 3125,79 krooni 5

(11)2-10-7006 toimus osamakse arvelt. Seega tuleb nelja arve alusel tasumata osamakseid vähendada 3180,24 – 3125,79 = 54,45 krooni ehk 3,48 euro võrra ning tasumata osamaksete summa moodustab 2540,90 – 54,45 + 2553,60 + 2566,37 + 2579,20 = 10 185,62 krooni ehk 650,98 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal I on hagejale lepingu alusel tasumata nelja kuu osamaksed 650,98 eurot ja intress 158,56 eurot. Kuna kostja I on liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks, et kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud osamaksed kokku 650,98 eurot ja intressi makseid summas 158,56 eurot, kokku 809,54 eurot. Hageja väitel ei ole kostja I tasunud liikluskindlustusmakseid ning hageja maksis kindlustusandjale liikluskindlustuse makseid summas 766 krooni ehk 48,96 eurot. Kostjad liikluskindlustusmaksete osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja väitega.

§ 455

lg 1 ja lg 2 võib sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda kindlustusvõtja asemel ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kui kindlustuslepingujärgse makse tasub pandipidaja, tagab ka pandipidaja nõuet kindlustusvõtja vastu pant kindlustusvõtja nõudele kindlustusandja vastu. Lepingu üldtingimuste p 6.3.2. (t.l.-52, I

  1. kd)kohaselt on kostjal I kohustus tasuda lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel liisingfirmale kõik kindlustusmaksed, mida on kandnud hageja kui liisinguandja. Vaidlust ei ole, et leping oli lõpetatud ennetähtaegselt ülesütlemisega jaanuaris 2008. Samuti ei ole vaidlust, et kostjal I on tasumata kindlustusmaksed kokku 211,76 eurot. Hageja väidet tõendavad kinnituskiri (t.l.-62, I kd), Seesam arve nr 31229698 (t.l.-61, I
  2. kd)ja liikluskindlustuse makse arve (t.l.-60, I kd), millest selgub, et hageja on tasunud kostja I asemel liikluskindlustuse maksed kokku 766 krooni ehk 48,96 eurot. Kohus leiab, et kuigi leping poolte vahel oli lõpetatud jaanuaris 2008, oli kindlustatud sõiduk Seesam arvel nr 31229698 (t.l.-61, I
  3. kd)märgitud kindlustuspoliisi kehtivuse 28. märts 2008 kuni 27. juuni 2008 ajal kostja I valduses, tagastati hagejale 13. juunil 2008 (t.l.-64, I kd). Seega on hageja poolt kostja I kindlustusmaksete tasumine põhjendatud. Kohus järeldab, et kostjal I on lepingust tulenev kohustus tasuda hagejale tasumata jäänud kindlustusmaksed 48,96 eurot. Kuna kostja I on liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. 6

(11)2-10-7006 Kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks, et kostjal I on kohustus maksta hagejale liikluskindlustuse maksed 48,96 eurot. Hageja väitel võõrandas hageja liisingueseme, sõiduauto hinnaga 3550,34 eurot (55 550,84 krooni) (ilma käibemaksuta). Seoses liisingueseme valduse tagastamisega ja liisingueseme müügiga kandis hageja kulusid kokku 731,11 eurot (11 439,44 krooni) (ilma käibemaksuta), mis on hageja poolt teenust osutavatele ettevõtetele tasutud. Hageja väitel ei katnud lepingu eseme, sõiduauto võõrandamisest saadu hageja lepingust tulenevat nõuet kostja I vastu. Hageja nõue kostja I vastu oli kokku 9107,53 eurot, millest jääkmaksumus 7517,92 eurot, debitoorne võlgnevus 809,54 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulud 731,11 eurot. Lepingu ese, sõiduauto realiseeriti hinnaga 3550,34 eurot. Seega 9107,53 eurot – 3550,34 eurot = 5557,18 eurot, kõik summad on ilma käibemaksuta. Hageja väitel on kostjal I kohustus hüvitada hagejale 5557,18 eurot. Kostja I kohustust täitnud ei ole. Kostjad hageja arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja väitega.

367 lg 1-4 kohaselt, liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Maksegraafikust (t.l.-49, I

  1. kd)selgub, et lepingu ülesütlemise seisuga, jaanuar 2008, oli liisingueseme jääkmaksumus ehk liisingueseme ostuhinna osa, mis ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega 7517,92 eurot. Liisinguese võõrandati hinnaga 3550,34 eurot, mida tõendab vara müügiakt (t.l.-65, I
  2. kd)ja müügileping (t.l.-66, I kd). Võõrandamise hind väljendab liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kostjad võõrandamise hinna osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja poolt liisingueseme hagejale tagastamise ja müügile tehtud kulutused on tõendatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (t.l.-64, I kd), millest selgub, et sõiduauto on toimetatud Narvast vara hoiukohta Saksa Auto AS valdusesse OÜ Reeborn poolt; vara tagastusteenuse arvega (t.l.-67, I kd), millest selgub, et Narvast Tallinnasse transporditeenuse maksumus oli 7948 krooni (ilma käibemaksuta) ehk 507,96 eurot ja maksekorraldusega nr 23703 (t.l.-68, I kd), hageja on teenuse eest tasunud; arvega nr 282601895 (t.l.-69, I
  3. kd)ja arvega nr 282603933 (t.l.-71, I kd), millest selgub, et Saksa Auto AS on sõiduki müügiks ettevalmistamisele kulutanud 42,62 eurot (ilma käibemaksuta) ja sõiduki realiseerimisele 180,53 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 223,15 eurot; maksekorralduse nr 23978 (t.l.-70, I
  4. kd)ja maksekorralduse nr 24987 (t.l.-72, I
  5. kd)kohaselt on hageja liisingueseme müügieelse ettevalmistuse ja müügiga seotud teenuse eest tasunud. 7

(11)2-10-7006 Kohus loeb tõendatuks, et liisingueseme ostuhinna osa, mis ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega moodustab 7517,92 eurot, liisingu ese võõrandati hinnaga 3550,34 eurot, hageja kandis lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud liisingueseme valduse tagastamise ja liisingueseme võõrandamise läbi kokku 507,96 + 223,15 = 731,11 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja I peab VÕS 367 lg 1 ja lg 4 alusel hüvitama hagejale liisingueseme ostuhinna puuduva osa, mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega ning mis jäi hagejal saamata peale liisingueseme võõrandamisest, s.o 7517,92 - 3550,34 = 3967,58 eurot (ilma käibemaksuta), millele tuleb lisada vara tagastamise ja realiseerimise kulud 731,11 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 3967,58 + 731,11 = 4698,69 eurot. Hageja on
  1. mail 2012 kohtule esitatud avalduses (t.l.-150, I kd) märkinud, et kostja I on peale hagi esitamist tasunud
  2. veebruaril 2012 hagejale 100 eurot, mida kinnitab hageja õiend (t.l.153, I kd). Et hageja ei ole märkinud, millise nõude osa katteks kostja I raha maksis, järeldab kohus, et kooskõlas VÕS § 88 lg 1 ja järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p-ga 7.
  3. tuleb vähendada 100 euro võrra kostja I põhivõlgnevust. Kohus loeb tuvastatuks, et kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud kuid tasumata osamaksed 650,98 eurot ja intressi makseid summas 158,56 eurot, kokku 809,54 eurot; kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud kindlustusmaksed 48,96 eurot; kostjal I on kohustus hüvitada hagejale liisingueseme ostuhinna puuduv osa, mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega ning mis jäi hagejal saamata peale liisingueseme võõrandamisest kokku 3967,58 eurot ning kostjal I on kohustus hüvitada hagejale liisingueseme müügiga seotud kulutused 731,11 eurot. Kostjal I on liisingulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees kokku 650,98 – 100 + 158,56 + 48,96 + 3967,58 + 731,11 = 5457,19 eurot. Hageja on märkinud nõude suuruseks 5457,18 eurot ja kohus nõustub hageja arvestustega, mis on 1 sent väiksem kui kohus leidis. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis põhinõudelt 5557,18 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni määras 7% aastas. Kostjad viiviste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja viivisenõudega osaliselt.

§ 113

lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas, et kostjal I on hageja ees täitmata lepingust tulenevad kohustused kuni 13. veebruarini 2012 kokku 5557,18 eurot ning edasi kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 5457,18 8

(11)2-10-7006 eurot. Vaidlust ei ole, et lepinguga on ette nähtud viivisemäär 7% aastas tasumata summadelt (t.l.45, I kd). Seega on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmata jätmise eest kostjalt I viivist. Viivist võib nõuda ka mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvutab viivist alates hagi esitamisest
  1. oktoobrist 2010 kuni
  2. veebruaril 2012 kohtuotsuse tegemiseni
  3. oktoobrini 2013 ühekordse summana ja edasi alates
  4. oktoobrist 2013 protsendina põhinõudest määras 7% põhinõudelt aastas. Kohus tuvastas, et hageja poolt viivise arvestamise aluseks võetud põhinõudes sisaldub kostja I poolt tasumata intress summas 158,56 eurot.

§ 113lg 6 ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral.

Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Et hageja tasus

  1. veebruaril 2012 hagejale 100 eurot, tuleb hageja poolt perioodil
  2. oktoober 2010 kuni
  3. veebruar 2012 viivise arvutamiseks märgitud põhinõuet 5557,18 eurot vähendada 158,56 euro võrra ning viivist saab arvutada põhinõudest 5557,18 – 158,56 = 5398,62 eurot; alates
  4. oktoobrist 2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni
  5. oktoober 2013 ja edasi põhinõudelt 5398,62 – 100 = 5298,62 eurot. Viivise ühekordne summa perioodil
  6. oktoober 2010 kuni
  7. veebruar 2012 nõudelt 5398,63 määras 7% aastas (1 aasta ja 123 päeva) moodustab 5398,62 x 0,07 + 5398,62 x 0,07 / 360 x 123 = 377,90 + 129,12 = 507,02 eurot ning alates
  8. veebruar 2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni
  9. oktoober 2013 (1 aasta ja 242 päeva) nõudelt 5298,62 eurot määras 7% aastas moodustab 5298,62 x 0,07 + 5298,62 x 0,07 / 360 x 242 = 370,90 + 249,32 = 620,22 eurot, kokku 507,02 + 620,22 = 1127,24 eurot. Vastavalt lepingu p 2.
  10. kohaselt (t.l.-44, I kd) on intressi arvutamise aluseks 360 päeva aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt ning kostjal I on kohustus maksta hagejale viivist alates hagi esitamisest
  11. oktoobrist 2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni
  12. oktoobrini 2013 ühekordse summana 631,93 eurot ja edasi alates
  13. oktoobrist 2013 protsendina põhinõude rahuldamata osast määras 7% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga moodustab põhinõue 5298,62 eurot. Kuna kostja I on liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6; VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist lepingus kokku lepitud määras. Hageja väitel hageja ja kostja II sõlmisid
  14. juunil 2006 hageja ja kostja I vahel
  15. juunil 2006 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr 0132606L tulenevate kostja I kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr 0132606L, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I järelmaksuga müügilepingust nr 0132606L tulenevate kostja I kohustuste kohane täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I rahalise kohustuse täitmise eest, kuid mitte suuremas summas kui 15 604,73 eurot (244 160,97 krooni). Nimetatud asjaolude üle puudub poolte vahel vaidlus. Hageja on seisukohal, et kuna kostja I ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning kostja II vastutab käenduslepingu alusel kostja I kohustuste täitmise eest, nõuab hageja lepingust tulenevate kohustuste solidaarset täitmist. 9

(11)2-10-7006 Kohus järeldab, et kuna kostja kui käendaja on füüsiline isik, on käendusleping VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 ja lg 3, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud rahasummaga. Vastavalt kostjaga sõlmitud käenduslepingule (t.l.-18, I kd) on kostja vastutuse piirmäär 15 604,73 eurot (t.l-75, I kd). VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohus tuvastas, et kostjal I on hageja ees järelmaksuga müügilepingu nr 0132606L tulenev kohustus põhinõude osas 5298,62 eurot, intressi nõude osas 158,56 euro eurot ja viivise osas 1127,24 eurot, kokku 6584,42 eurot, mis on väiksem kui käenduslepingus nr 0132606L märgitud kostja II vastutuse piirmäär.

§ 145

lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja I ja kostja II kohustused on solidaarsed. Hagejal on õigus VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 5298,62 eurot ja intressi võlg summas 158,56 euro ning viivis perioodi osas hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana 1127,24 eurot, kokku 6584,42 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt alates

  1. oktoobrist 2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni määras 7% põhinõude rahuldamata osast aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga moodustab põhinõue 5298,62 eurot. Hagi hind Hagiavalduses on hageja nõudeks välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 5557,18 eurot, ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 7% aastas. TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Lähtuvalt hagi esitamise ajal
  2. oktoobril 2010 kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 5557,18 eurot ja seega on hagihind 5557,18 eurot. 10

(11)2-10-7006 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt, pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja viivise nõude perioodi osas hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 96,5% ulatuses, rahuldamata 3,5%. Hageja edasiulatuva viivise nõude osas kohus vähendas põhinõuet, millelt viivise arvestus toimub, 4,5% võrra, s.o hageja edasiulatuva viivise nõue jäi 4,5% osas rahuldamata. Seega on üldine hagi rahuldamise ulatus 100% - 3,5% - 4,5% = 92%. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 92% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 8% ulatuses hageja kanda. Hageja esitas nõude kostjatelt solidaarselt menetluskuludelt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Lähtuvalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, sealhulgas ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist enne, kui kohtuotsus on jõustunud. Kohus leiab, et hageja nõue menetluskuludelt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks kostjatelt tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.