← Eesti

3-11-2920/50

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 180§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-2920

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi 3-11-2920 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. M. L esitas 19.12.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses vanglaametniku käitumisega, ajakirjade lugemise mittevõimaldamisega ning 17.08.2011 saadetud kirja üleandmisega viivitamisega. Viibides Tartu Vangla sektsioonis, kus oli umbes 46 kinnipeetavat, kaebaja naeris. Kaebaja juurde tuli ametnik ja küsis, miks kaebaja naerab. Lisaks märkis ametnik, et kaebaja on talle sügava mulje jätnud, ning lahkus selgitusi andmata. Naermise keelamine ja väljendi „sügava mulje jätmine“ kasutamine teiste kinnipeetavate juuresolekul on alandav ja solvav. Kui kaebaja viibis perioodil 27.04.2011 kuni 14.12.2011 sektsioonis E-2, ei võimaldatud tal lugeda ajakirju rohkem kui ühel korral. See rikub kaebaja õigusi, sest vangistusseaduse (VangS) alusel on kinnipeetaval õigus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Kaebajale saatis H. V 17.08.2011 kirja, mille kaebaja sai kätte 19.08.
  2. Kuna kirjal puudus Eesti Posti tempel, siis ei ole kiri läbinud normaalset teekonda. Kaebaja soovib Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist kirja 2-päevase viivitusega üleandmisel. Põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks on soov esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue, samuti teenib kaebus preventiivset eesmärki kaebaja õiguste edaspidiseks kaitseks.
  3. Tartu Halduskohtu 20.12.2011 määrusega edastati kaebus kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule.
  4. Tartu Vangla vaidles M. L kaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, sest hilisem hüvitamiskaebuse esitamine on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja poolt nimetatud toimingute puhul pole võimalik varalise kahju tekkimine ning mittevaralise kahju osas pole kaebaja esitanud põhjendusi. Ühtegi kaebaja poolt nimetatud toimingut ei saa pidada väärikust alandavaks. Kaebusest ei ole võimalik aru saada, milles seisnes vangla direktori asetäitja R. J õigusvastane käitumine ning millise õigusega on vastuolus kaebajale küsimuste esitamine naermise kohta ja kaebuses viidatud väljendi kasutamine. Kui kaebaja vali jutt, naer ja käitumine häirisid direktori asetäitja vestlust Tartu Vanglas viibivate väliskülalistega, ei saa pidada segamise lõpetamiseks tehtavat märkust õigusvastaseks või vangistusseaduse rikkumiseks. Ajavahemikul 04.05.2011 kuni 27.05.2011 viibis kaebaja süüdismõistetute eluhoone
  5. sektsioonis kambris 106, ajavahemikul 05.09.2011 kuni 26.09.2011 eeluuritavate eluhoone
  6. sektsioonis kambris 3059 ja 26.09.2011 kuni 12.10.2011 süüdimõistetute eluhoone
  7. sektsioonis kambris
  8. Tartu Vangla kodukorra kohaselt on kõikidesse osakondadesse tellitud nii eesti kui venekeelne päevaleht Postimees ning kord nädalas edastatakse raamatukogust täiendavalt kõikidele osakondadele raamatukogus enam mitte vajalikke ajalehti ja ajakirju. Kaebaja ei ole välja toonud, et vangla pole võimaldanud ajakirju lugeda. Kaebusest ei nähtu, millal on kaebaja ajakirju küsinud ning milline valvur on jätnud ajakirjad talle andmata. Kaebaja sai H. V kirja kätte selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kiri oli suletud ja avati kaebaja juuresolekul. Kaebajale ei tulene subjektiivset õigust nõuda, et kiri läbiks Eesti Posti.
  9. Tallinna Halduskohus jättis 15.10.2012 otsusega M. L kaebuse rahuldamata. Toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõue eeldab põhjendatud huvi esiletoomist. Kaebaja on nimetanud põhjendatud huvina tulevikus esitatavat mittevaralise kahju hüvitamise 2

(4)3-11-2920 nõuet ning ka preventiivset huvi. See võib olla küsitav, kuid kaebuse rahuldamata jätmine üksnes sellelt pinnalt poleks põhjendatud. Seonduvalt vanglaametniku käitumisega täpsustas kaebaja, et vahejuhtum toimus perioodil 16.05.2011 kuni 23.05.2011 ning vanglaametnik, kelle tegevuse tõttu nõue esitati, oli R. J. Kohus arvates ei nähtu haldusasja materjalist, milles õigusvastane tegevus naermise osas märkust tehes või naermise kohta vastavasisulist küsimust esitades väljendus või millega on vastuolus kaebuses nimetatud väljendi kasutamine. VangS § 67 p 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid. Vastustaja hinnangul häiris kaebaja naer R. J vestlust Tartu Vanglas viibivate väliskülalistega ja seetõttu ei saa naermise lõpetamise kohta tehtud märkust või ka kaebuses nimetatud lauset sügava mulje jätmise kohta VangS § 41 lg 1 rikkumiseks pidada. Kaebaja taotleb ka ajakirjade lugemise mittevõimaldamise õigusvastasuse kindlakstegemist perioodil 27.04.2011 kuni 14.12.
  1. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et ajakirjade lugemise taotlusi, millest vangla oleks keeldunud, andmebaasist ei nähtunud (tl 62). Eelnimetatud väide on usutav, sest kaebaja pole konkretiseerinud, millist olemasolevat ajakirja talle ei võimaldatud. Kaebaja selgitustest ilmneb, et vähemalt ühel korral on talle ajakirja lugemist võimaldatud ning kaudselt näitab see, et vastustajal ei peaks olema põhjust keelduda ajakirjade lugeda andmisest, kui taotlus on ettenähtud korras esitatud. Vastustaja selgitused on usutavad, kaebaja väited ajakirjade lugemise mittevõimaldamisest aga tõendamata. Kaebaja on taotlenud 17.08.2011 saadetud kirja üleandmisega viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemist. Haldusasja materjalist nähtuvalt pole vaidlust, et kiri oli suletud ja avati kaebaja juuresolekul. Kirja kättetoimetamise viis ei ole isiku subjektiivsete õigustega puutumuses, samuti ei oma see kirja üleandmisega viivitamise hindamise juures enam tähtsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. M. L esitas 30.10.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsus osaliselt tühistada. Kaebaja ei vaidlusta 17.08.2011 saadetud kirja üleandmisega viivitamist, kuid soovib jätkuvalt õigusvastasuse tuvastamist vangla ametniku käitumise osas. Vangla ametnik ütles kaebajale, et kaebaja on talle sügava mulje jätnud. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et sügava mulje jätmine ei tähenda alati negatiivset. Sellest võib järeldada, et üldjuhul on siiski selline hinnang negatiivne. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida vastustaja sellega öelda tahtis. Samuti jääb kaebaja apellatsioonkaebuses selle juurde, et osakonnas E2 ei võimaldatud tal lugeda ajakirju ja see rikkumine oli süstemaatiline.
  3. Tartu Vangla palub jätta M. L apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebust menetlusse võtnud õigesti. Esitatud apellatsioonkaebusest nähtub üksnes kaebaja soov osaliselt vaidlustada Tallinna Halduskohtu 15.10.2012 otsust. Millistel põhjustel kohtuotsust vaidlustatakse, apellatsioonkaebusest ei nähtu. Apellatsioonkaebus ei vasta nõuetele ning esines alus selle käiguta jätmiseks. Vastustaja nõustub Tallinna Halduskohtu 15.10.2012 otsuses toodud põhjenduste ning järeldustega. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi

§ 180lg-s 1 sätestatud asjaolu ega põhistanud apellatsioonkaebuse esitamist, mistõttu pole võimalik apellatsioonkaebusele sisuliselt vastata. 3

(4)3-11-2920 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus võeti õigesti menetlusse. Apellatsioonkaebusest nähtub, et see on esitatud kõigi kolme vaidlustatud toiminguga seoses. Kaebaja on küll märkinud, et ei vaidlusta viivitust 17.08.2011 saadetud kirja üleandmisel. Samas on nimetatud toiming vaidlustatud ka põhjendusel, et kiri ei saabunud Eesti Posti vahendusel. Apellatsioonkaebus ei sisalda küll põhjendusi, miks kaebaja halduskohtu otsusega ei nõustu, kuid apellatsioonkaebuse esitamisest saab järeldada, et kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus ei pidanud apellatsioonkaebuse käiguta jätmist otstarbekaks.
  2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.

Apellatsioonkaebus ei sisalda uusi väiteid, mis nõuaksid ringkonnakohtu poolset täiendavat analüüsi ja põhjendamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.