← Eesti

3-13-1077/28

Obsah (4)§ 121§ 45§ 37§ 248

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Lauri Madise ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1077 Haldusasi A. E kaebus

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A. E esitas 20.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi tegevuse kaebaja pöördumistele vastamisel perioodil 12.10.2012 - 25.03.
  2. Vastused pole saabunud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) §-s 6 ettenähtud 30 kalendripäeva jooksul. 12.10.2012 pöördumisele vastati 06.12.2012, 14.12.2012 pöördumisele 19.05.2013 ja 14.01.2012 pöördumisele 07.05.2013; 11.02.2013 esitatud vaie, mis edastati vangla poolt Justiitsministeeriumile 18.02.2013, lahendati 22.04.2013 vaideotsusega; 18.02.2013 pöördumisele vastati 02.05.2013; 25.02.2013 vaie, mis edastati ministeeriumile vangla poolt 04.03.2013, lahendati 07.05.2013 vaideotsusega; 04.,
  3. ja 25.03.2013 pöördumistele vastust kaebuse koostamise hetkeks kaebajani jõudnud pole, samuti pole teatatud vastamistähtaja pikendamisest. Nimetatud toimingutega rikkus Justiitsministeerium korduvalt kaebaja MSVS §-st 6 tulenevaid õigusi. Tuvastusnõude esitamise põhjendatud huvina on kaebaja märkinud preventiivsel eesmärgil Justiitsministeeriumile ettekirjutuse tegemise, mille eesmärgiks on seaduse nõuetest kinnipidamine ja kinnipeetava põhiõiguste kaitse, sest seadus ei kaitse kaebajat piisavalt Justiitsministeeriumi omavoli eest. Kohus saaks edaspidi kohtuotsuse alusel sundida haldusorganit täitma seaduse nõudeid vastavalt seadusele. Praegu on aga ministeeriumil karistamatuse tunne ja keegi ei vastuta õigusrikkumiste eest. 3-13-1077
  4. Tallinna Halduskohus palus 27.05.2013 kohtunõudega Justiitsministeeriumil teatada, kas kaebaja on 04.,
  5. ja 25.03.2013 teinud Justiitsministeeriumile pöördumisi ning kas ja millal on ministeerium neile vastanud.
  6. Vastuses kohtunõudele teatas Justiitsministeerium, et A. E on 04.03.2013 saatnud kolm pöördumist: 1) pealkirjaga „Taotlus (teabenõue)“, registreeritud numbri 11-7/13-124-20 all, millele on vastatud 23.04.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-38; 2) pealkirjaga „Selgitustaotlus“, reg.nr 11-7/13-124-21, vastatud 30.05.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-59; 3) pealkirjaga „Teabenõue“, reg.nr 11-7/13-124-24, vastatud 05.04.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-
  7. 11.03.2013 esitas A. Erik kaks pöördumist: 1) pealkirjaga „Märgukiri“, reg.nr 11-7/13-12422, vastatud 30.05.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-60; 2) pealkirjaga „Märgukiri“, reg.nr 117/13-124-23, vastatud 20.03.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-
  8. 25.03.2013 esitas A. E viis pöördumist: 1) pealkirjaga „Märgukiri“, reg.nr 11-7/13-124-27, milles juhiti ministeeriumi tähelepanu, et puudus vastus A. E 14.01.2013 pöördumisele, vastatud 07.05.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-44; 2) pealkirjaga „Märgukiri“, reg.nr 11-7/13-124-28, vastatud 27.05.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-57; 3) pealkirjaga „Selgitustaotlus“, reg.nr 11-7/13-124-29, vastatud 30.05.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-61; 4) pealkirjaga „Teabenõue“, reg.nr 11-7/13-124-30, vastatud 26.04.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-40; 5) pealkirjaga „Märgukiri“, reg.nr 11-7/13124-31, vastatud 25.04.2013 kirjaga nr 11-7/13-124-
  10. Tallinna Halduskohus tagastas 31.05.2013 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse selle esitajale läbivaatamalt. Määrust põhjendati järgmiselt. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi tegevuse kaebaja poolt perioodil 12.10.2012-25.03.2013 ministeeriumile esitatud pöördumistele vastamisel, kuna vastused pole saabunud MSVS §-s 6 ettenähtud 30 kalendripäeva jooksul. Praeguseks ajaks on Justiitsministeerium kõikidele viidatud pöördumistele vastanud. Põhjendatud huvina on kaebaja märkinud preventiivsel eesmärgil Justiitsministeeriumile ettekirjutuse tegemise, s.t et ministeerium edaspidi vastaks kaebaja võimalikele päringutele tähtaegaselt. Kohtu arvates puudub kaebaja tuvastuskaebusel preventiivne mõju. Käsitletavas asjas tehtav kohtulahend ei saaks mõjutada Justiitsministeeriumi toiminguid kaebaja poolt kunagi tulevikus võib-olla saadetavatele pöördumistele vastamisel, kuna selles asjas tehtav kohtulahend poleks nendele hüpoteetilistele toimingutele õiguslikult siduv. Samuti ei saa esitada halduskohtule kaebust teiste isikute kaitseks. Edaspidi, kui kaebaja arvates on rikutud tema pöördumistele vastates MSVS §-s 6 tähtaegu, on kaebajal võimalik konkreetses asjas oma õigusi kaitsta asjakohase kaebuse esitamisega halduskohtule. Umbmäärane oletus, et tulevikus võidakse rikkuda kaebaja õigusi, ei saa olla kohtusse pöördumise aluseks. Seega puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi ja kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub kohtul vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. A. E palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ja saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja ei nõustu määruses toodud põhjendustega. Kaebaja viitab põhiseaduse §-dele 13-15 ja leiab, et Justiitsministeerium on oma tegevusega korduvalt rikkunud kaebaja õigusi ja toiminud suvaliselt oma äranägemise järgi. Kohtulahend, mis kohustab ministeeriumi järgima seaduste nõudeid kaebaja pöördumistele vastamisel, on kõige efektiivsem ja mõjusam vahend 2

(3)3-13-1077 kaebaja õiguste kaitsel. Kaebaja kavatseb ka edaspidi Justiitsministeeriumile pöördumisi esitada. Positiivse kohtulahendi korral on kaebaja õigused tagatud. 6. Justiitsministeerium leiab, et antud juhul ei kõrvalda tuvastamisnõue tähtaja rikkumist ja ei välista sündmuste kordumist, mistõttu ei ole tuvastamisnõudega kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta. Seadusest tuleneva vastamistähtaja ületamine on õigusvastane sellele vaatamata, kas selle tunnistab õigusvastaseks ka kohus, kuid kohtu poolt õigusvastaseks tunnistamine ei anna isiku õigustele täiendavat kaitset edaspidiseks. Seega kohus on õigesti kaebaja kaebuse tagastanud põhjendatud huvi ja seeläbi kaebeõiguse puudumise tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 45

lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja soovib märgukirjadele vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist, et ära hoida edasisi võimalikke samasuguseid rikkumisi. Võimalikud nõuded, mis tooksid kaasa kaebaja õiguste kaitse toimingu läbiviimise tähtaegsuse tagamisega, on kohustamiskaebus (

§ 37lg 2 p 2) ja tuvastamiskaebus.

8. Ringkonnakohus leiab, et konkreetsele märgukirjale vastamiseks kohustamise nõude esitamisega kohtule on võimalik kaebaja õigusi tõhusamalt kaitsta, sest kohustava kohtulahendi mittetäitmise eest on võimalik vastustajat trahvida (

§ 248

). Sellisel juhul tuvastatakse kohtumenetluse käigus ka konkreetsele pöördumisele vastamiseks kohustatud haldusorgan ja vastamise tähtaeg. Tuvastamisnõude esitamisel selliseid edasiulatuvaid tagajärgi ei ole, sest välistatud ei ole märgukirjale vastamise tähtaja ületamine või mittevastamine näiteks seetõttu, et vastustaja arvates ei ole temal pöördumisele vastamise kohustust või tegemist ei ole märgukirjaga, vaid mõne taotlusega, mille lahendamiseks pole 30-päevast või lühemat tähtaega kehtestatud. MSVS § 6 on selge õigusnorm, mille kohtu poolne selgitamine edasiste kaebaja pöördumiste lahendamise jaoks ei too kaasa kaebaja õiguste efektiivsemat kaitset. 9. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu 31.05.2013 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.