(Võlaõigusseadus) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2 Poolte vahel on vaidlus selles, kas müügilepingu ese on hagejale üle antud. Asja materjalidele lisatud saatelehe järgi (tlk 67) anti müügilepingu ese kostja kesklaost üle 28.12.2009.a XXX. Kostja väidete kohaselt oli nimetatud isik hageja poolt selleks volitatud, hageja väidete kohaselt ta sellist isikut ei tunne. Kohtu arvates omab käesolevas asjas tähtsust lepingu täitmise koht e kus pidi kostja hagejale kauba üle andma. Müügilepingu puhul eristab seadus kolme erinevat üleandmiskohustuse täitmise viisi:
lg 1 järgi määratud kohas,
lg-s 4 märgitud müüja poolne asja ostjani toimetamine ja asja üleandmine vedajale. Asja materjalidele lisatud arvel (tlk 15) ei ole märgitud üleandmiskohustuse täitmise viisi. Lahtrid tarnetingimuste ja tarnimise viisi kohta on tühjad.
lg 1 teise lause kohaselt kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest, lg 2 p 2 järgi kui kohustuse täitmise kohta ei saa määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel, tuleb kindlaksmääratud asja üleandmise kohustus täita kohas, kus asi asus võlasuhte tekkimise ajal. Müügilepingu ese asus müügilepingu sõlmimisel kostja laos, seega oli asja üleandmise kohaks kostja ladu. Nimetatud laost võttis müügilepingu eseme hageja nimel vastu XXX. Asjas ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud hageja poolt antud volituse olemasolu selle kohta, et XXX saab tema nimele kauba vastu võtta. Siiski leiab kohus, et kostja on oma üleandmiskohustuse hagejale täitnud. Seda seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Asja materjalidest nähtub, et hageja sõlmis õhksoojuspumba paigaldamiseks suulise töövõtulepingu OÜ-ga XXX. Nimetatu on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega selle kohta, paigaldustööde tegemiseks saadeti hagejale hinnapakkumine, mis hageja poolt heaks kiideti ja sellega et hiljem hageja juures osaliselt paigaldustöid tehti. Tunnistaja ütlused ja hageja poolt väidetu (tlk 101-102) kattuvad osas, et algselt oli sein kuhu pump pidi paigaldatama, viimistlemata ning kokku lepiti selles, et kui sein saab viimistletud, siis helistab hageja ise tagasi. Tunnistaja XXX ütlustega ja XXX poolt kirjalikult väidetuga (tlk 31) on tõendatud, et osaliselt tehti paigaldustööd ära st paigaldati seina sisse vajalikud kaablid, külma- ja kondentsvee torud. Seejärel jäid paigaldajad ootama, millal hageja seina viimistleb. Tõendamata on hageja väide, et tema arvates pidi paigaldustööd tegema kostja. Algses hinnapakkumises oli paigaldustööde pakkumine olemas, kuid leping sõlmiti siiski ainult õhksoojuspumba müügi suhtes. Hageja on hagiavalduses (tlk 2) ise märkinud, et paigaldustöödes kostjaga ei lepitud kokku seetõttu, et hagejal puudus selle tasumiseks vajalikud vahendid. Kuna hageja kokkuleppeid telefoni teel paigaldajatega sõlmis (tlk 2 pöördel), paigaldustöid siiski osaliselt tehti, siis ei ole usutav hageja väide, et tema ei tea kes need võõrad mehed tema majas toimetasid ning kellega ja mis tingimustel paigaldustöödeks leping sõlmiti. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja oli teadlik, et ostetud asi on paigaldaja laos. Kohtu arvates on tunnistaja XXX ütlustega tõendamist leidnud ka see, et hageja ise andis heakskiidu selle kohta, et pump jääb kuni paigaldamiseni paigaldaja lattu. Hilisema heakskiiduga selle kohta, et pump on kuni paigaldamise võimaluse tekkimiseni paigaldaja laos on kohtu arvates tõendatud hagejapoolne heakskiit selle kohta, et XXX pumba kostja laost hageja nimel vastu võttis. Seega on asjas veenvalt tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingust tuleneva üleandmise kohustuse täitnud. Hagejal oli õigus asja nõuda paigaldajalt e OÜ-lt XXX. Kuna asja üleandmise kohustus oli täidetud, ei ole hageja taganemisavaldus kostja suhtes kehtiv. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. 02.04.2013.a kohtumäärusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest 3 riigituludesse. TsMS § 190 lg 4 järgi tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu hagejalt riigilõiv riigituludesse välja mõista. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 190 lg-ga 7 ning tulenevalt hageja kehvast majanduslikust seisundist tuleb ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisem tähtpäev. Hagejale anti 09.01.2013. määrusega tsiviilasjas 2-12-52105 riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega tuleb RÕS tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.