) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 28.10.2011, mil saabus arve tasumise tähtaeg. Lähtuvalt hea usu põhimõttest, ei nõua hageja kostjalt viivist aja eest, mil kostja on kogu arve tasumisega viivituses, vaid alates 18.05.2012, s.o 119 päeva eest summas 221,70 eurot. 2
lg 1 esimene lause, ei oleks nõue aegunud, sest nõude aegumistähtaeg alanuks 01.08.2011 ja oleks lõppenud 01.08.
tähenduses antud võlatunnistusega ning hagejal tuleb tõendada kahjunõude olemasolu ning suurust kostja vastu. Hageja on põhistanud kahjunõude suurust XXXAS poolt esitatud arvega nr A021477 summas 19 533,29 eurot, jättes esitamata tõendid nimetatud nõude hüvitamise kohta XXXAS-ile. Kahjusumma 19 533,29 euro näol on tegemist kogu vaidluse aluseks oleva kaubakoorma rahalise maksumusega. Sellises ulatuses kahjunõude esitamine eeldaks, et transporditud koorem hävines või muutus täielikult kasutuskõlbmatuks.
lg 2 kohaselt peab veose kahjustumise korral vedaja hüvitama kahjustamata veose ja kahjustatud veose väärtuste vahe. Kahjustamata veose väärtuseks loetakse selle väärtus vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Kahjustatud veose väärtuseks loetakse väärtus, mis sellisel veosel oleks olnud vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Vastavaid XXXOÜ kahjunõude suurust tõendavaid dokumente hageja esitanud ei ole. Kahjunõude suurus on tõendamata ja sellest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
lg 4 sätestab, et veose kahjustumise, hilinenult kohaletoimetamise või kaotsimineku korral võib saaja oma nimel esitada vedaja vastu veolepingust tulenevad nõuded, kusjuures ka saatjal säilib nende nõuete esitamise õigus. Kauba saaja XXXAS, kauba saatja XXX(Leedu) ja kostjalt veo tellinud OÜ XXX ei ole kostja vastu veolepingust tulenevat kahjunõuet esitanud.
lg 4 ja
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • XXXAS tellis 2011 XXXOÜ-lt jäätisekoorma transpordi marsruudil Mazekiai – Tallinn; • XXXOÜ tellis alltöövõtuna kauba veo OÜ-lt XXX, kes omakorda tellis veo XXXOÜlt. Veo teostas lõplikult XXXOÜ lepingupartner AS XXX(t.lk 127-128); • veo käigus koorem riknes (t.lk 141); • kindlustusandja hüvitas tekkinud kahju (riknenud jäätisekoorma maksumuse) XXXAS-ile summas 16 251,59 eurot (t.lk 167). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ja XXXOÜ vahel oli kokkulepe kogu jäätisekoorma maksumuse täies ulatuses hüvitamiseks. Aegumise vastuväide Kostja on seisukohal, et OÜ XXX ja kostja vahel sõlmitud veolepingust nr 11725 tulenev võimalik vedaja vastutus, st. veose kahjustumisest tekkinud kahjunõue on
lg 4 ja
lg 1 alusel aegunud.
lg 4 sätestab, et veose kahjustumise, hilinenult kohaletoimetamise või kaotsimineku korral võib saaja oma nimel esitada vedaja vastu veolepingust tulenevad nõuded, kusjuures ka saatjal säilib nende nõuete esitamise õigus. Kauba saaja XXXAS, kauba saatja XXX( Leedu ) ja kostjalt veo tellinud OÜ XXX ei ole kostja vastu veolepingust tulenevat kahjunõuet esitanud.
Sama § lg 2 kohaselt algab nimetatud nõuete aegumistähtaeg veose üleandmisest. Kui veost ei ole üle antud, algab aegumistähtaeg päevast, mil veos oleks tulnud üle anda. Hageja on seisukohal (t.lk 98), et hageja nõue ei tulene veolepingust, vaid asjaolust, et kostja on jätnud XXXOÜ-le hüvitamata summa, mille viimane hüvitas kokkuleppel XXXAS-ile. Kehtib üldine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg. Isegi kui kohalduks
lg 1 esimene lause, ei oleks nõue aegunud, sest nõude aegumistähtaeg alanuks 01.08.2011 ja oleks lõppenud 01.08.
Hageja nõue ei ole aegunud, kuna väidetav kokkulepe poolte vahel sõlmiti 2011 oktoobris (t.lk 194). TsÜS § 146 lg-st 1 tuleneva kolme aastase aegumistähtaja kohaldamisel oleks nõue aegunud oktoobris 2014. 4
lg 1 esimene lause, ei oleks nõue aegunud, sest nõude aegumistähtaeg alanuks 01.08.2011 ja oleks lõppenud 01.08.2012. Vaidlus puudub selles, et hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 03.07.2012 (t.lk 4). Võlatunnistusest tulenev nõue Hageja leidis 23.04.2013 kohtuistungil (t.lk 196), et hageja nõue kostja vastu tuleneb eelkõige võlatunnistusest, mis omakorda põhineb arvel, mis on tasumata ja mille kohta anti võlatunnistus. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja on arve osalise tasumisega ja 05.02.2012 e-kirjaga, milles pakkus välja, et tasub veel tasumata osa osamaksetena, tunnistanud oma kohustust. Hageja on seisukohal, et kostja on andnud XXXOÜ-le võlatunnistuse ja peab tõendama, et tal puudub kohustust tasuda arve nr 0652 tasumata osa. Kostja on seiskohal, et XXX e-postilt saadetud e-kirja näol ei ole tegemist kostja poolt
tähenduses antud võlatunnistusega ning hagejal tuleb tõendada kahjunõude olemasolu ning suurust kostja vastu.
lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 78 lõikele 1 kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et 05.02.2012 kostja saadetud e-kirja ei saa lugeda võlatunnistuseks, kuna tegemist ei ole mingilgi moel (digitaalselt või omakäeliselt) allkirjastatud dokumendiga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et e-kirjadena antud võlakirjad oleks XXXOÜ ja kostja vahelises praktikas olnud tavalised (TsÜS § 78 lg 2). Seetõttu tuleb hageja nõue võlatunnistuse alusel raha kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Lepingust tulenev kahjuhüvitamise nõue Hageja väidab (t.lk 128), et osapooled leppisid kokku, et XXXAS esitab hüvitusnõude arvena XXXOÜ-le, kes omakorda esitab arve kostjale. Hageja hinnangul tõendab XXXOÜ ja kostja vahelist kokkulepet XXXOÜ-lt kostjale esitatud arve nr 0652 (t.lk 126) ja asjaolu, et kostja on osaliselt nimetatud arvet tasunud (t.lk 33) ning kostja juhatuse liikme e-kiri XXXOÜ juhatuse liikmele (t.lk 34), kus kostja pakub välja maksegraafiku. Samuti tõendab kaudselt kokkulepet XXXAS-i arve (t.lk 32) XXXOÜ-le. Hageja on seisukohal, et kokkuleppe sõlmimist tõendavad ka XXXOÜ seadusliku esindaja 23.04.2013 antud ütlused. Kostja on seisukohal, et XXXOÜ ja kostja vahel ei eksisteeri kokkulepet kahjuhüvitise suuruse ja tasumise viisi osas. Kostja rahalise vastutuse ulatus saab tuleneda seaduses sätestatud kahju hüvitamise alustest ehk tõendatud reaalse kahju suurusest. Kostja leiab (t.lk 129), et kuna vaidlusalune kaup ei muutunud kasutuskõlbmatuks, vaid sai kahjustada, siis oli poolte vahel esialgne kokkulepe, et tehakse ekspertiis, selgitamaks, millises osas on kaup kahjustunud ja kui suures osas on võimalik kaupa käidelda. Kuivõrd XXXOÜ ja kostja olid head lepingupartnerid, siis asus kostja kaupa kinni maksma. Kaubale ekspertiisi ei tehtud ning ühel hetkel oli kaup laost ära viidud. Kostja ja XXXOÜ vahelise kokkuleppe kohaselt pidi kostja kauba kinni maksma ja saama kauba endale, et vähendada veo ja kindlustusjuhtumiga 5
§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); • kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (
lg-d 2 ja 3); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et enne väidetava kahju tekkimist oleks XXXOÜ ja kostja vahel olnud lepingulised suhted. XXXOÜ-l olid lepingulised suhted OÜ-ga XXX ning OÜ-l XXX olid omakorda lepingulised suhted kostjaga (t.lk 94; 127-128). Hageja ei ole asjas väitnud, et OÜ XXX oleks hagejale loovutanud lepingust tulenevat kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hageja märkis 23.04.2013 kohtuistungil, et esitas XXX OÜ-le küll reklamatsiooni, kuid XXX OÜ ja kostja leppisid hiljem kokku, et XXX OÜ jäetakse välja. Hageja sellist XXX OÜ ja kostja vahelist kokkulepet tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei omaks kostja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe ka käesoleva tsiviilasja lahendamisel mingit tähtsust. Samuti ei ole hageja tõendanud, et XXXOÜ-l ja kostjal oleks olnud mingid lepingulised suhted peale vaidlusaluse kahju tekkimist. Juhul, kui lugeda poolte vaheliseks lepinguks XXXOÜ ja kostja vahel suuliselt kokku lepitud kahju hüvitamise kokkulepe (arve esitamise aluseks olev suuline kokkulepe, mida kostja väidetavalt 05.02.2012 e-kirjas tunnistas), siis leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses kahju hüvitamises pooled kokku leppisid. Vaidlus puudub selles, et XXXOÜ hüvitas XXXAS-ile kahju 7533,29 eurot (t.lk 139) ning kostja hüvitas vabatahtlikult XXXOÜ-le kahju summas 11 133,29 eurot (t.lk 33). XXXOÜ seaduslik esindaja on tunnistajana antud ütlustes rõhutanud, et pooled sõlmisid kokkuleppe kahju hüvitamiseks suuliselt (t.lk 194). Hageja ei ole tõendanud, et kostja ja hageja vahel oli kokkulepe 19 633,29 euro ulatuses kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et ainuüksi XXXOÜ juhatuse liikme tunnistajana antud ütlused ja arve kostjale esitamine ei tõenda XXXOÜ-l kahju tekkimise ulatust ja kostjal nimetatud summa tasumise kohustust. Samuti on kostja märkinud, et hakkas arvet tasuma heas usus, s.t et tekkinud kahju suurus tehakse kindlaks ning kostja hüvitab XXXOÜ-le vaid XXXOÜ-l tekkinud kahju ulatuse. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust tunnistaja ütlused selle kohta, et kostjaga seotud isik viis vaidlusaluse kauba Saaremaale külmlattu või Aegviidu jahiseltsile metsloomade jaoks (t.lk 194). Samuti esitas hageja e-kirja, millest nähtuvalt viis väidetavalt sama kauba laost ära AS XXX(t.lk 143-146). Kohus leiab, et kui asuda seisukohale, et väidetavalt kostjaga seotud isik sai kahjustunud kauba enda valdusesse, siis ei tõendaks ka see XXXOÜ-l kahjunõude tekkimise ulatust. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja väidetavat suulist kokkulepet rikkus, kuna ei ole tõendanud tekkinud kahju ulatus (väidetavalt kokkulepitud summa suurus). Samuti leiab 6
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus leiab, et XXXOÜ-l nõude loovutamisest (t.lk 178) tulenev kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 mõistes, kuna sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse „kuuluvust“ (3-2-1-35-05). Juhul kui XXXOÜ loovutas hageja poolt märgitud viisil nõude, siis tekitas XXXOÜ ise endale kahju s.o maksis nõude (kostja poolt võlgu oleva summa) loovutamisel lisaks hagejale 1935,12 eurot (t.lk 177). Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks võlgniku kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuga. Samuti ei saanud kostja ette näha hageja poolt märgitud kahju tekkimist. Seetõttu tuleb hageja nõude loovutamisest tulenev kahjunõue jätta rahuldamata. Viivisenõue Hageja taotles kostjalt hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 221,70 euro ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutumata viivise 8% aastas (0,022%) võlgnevuse põhisummast (8500 eurot) alates 15.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus jättis hageja põhinõude rahuldamata, siis jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Tõenditest Käesoleva tsiviilasjas lahendamisel ei oma tähtsust XXXarve nr IL02403 (t.lk 93), kuna pooled ei vaidle kauba maksumuse üle ja rahvusvahelise kaubaveo saateleht (t.lk 142), kuna hageja ei ole esitanud hagi veolepingust tuleneva kahjuna. Hagi tagamise tühistamine 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.