Obsah (14)

§ 93§ 153§ 32§ 5§ 31§ 171§ 29§ 1§ 56§ 33§ 150§ 35§ 65§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-38366 Tsiviilasi XXXpankrotiaval

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. XXX(isikukood XXX) ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist (ärikeeld).
2. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
3. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) tasu suuruseks 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja ajutise pankrotihalduri kulutuste hüvitise suuruseks 23 (kakskümmend kolm) eurot.
4. Välja mõista XXX(X , isikukood XXX) pankrotivarast osaühingu INC Partner 1 (registrikood 11008111) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja ajutise pankrotihalduri kulutuste hüvitis 23 (kakskümmend kolm) eurot, mis sisaldab käibemaksu.
5. Hüvitada osaühingule INC Partner (registrikood 11008111) pankrotihalduri tasust 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) riigi vahenditest ning kanda hüvitatav summa osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).
6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
7. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja pankrotihaldurile.
8. Saata kohtumäärus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
9. Jätta menetluskulud XXX(X , isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I Asjaolude kirjeldus 1. XXX(avaldaja) esitas 19.08.2013 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja muutunud maksejõuetuks. Avaldaja palub kohtul vabastada avaldaja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustustest viidates pankrotiseaduse (

) §-le 170 lg

1. 09.10.2013 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo.
2. Ajutine haldur esitas 25.10.2013 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku ning kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetega tuvastab, et võlgnikul puudub turuväärtust omav vara. Aruande kohaselt moodustuvad võlgniku kohustused ajutise halduri poolt kogutud, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes kokku vähemalt 5328,26 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise 2 iseloomuga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et antud menetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Pankrotihalduri hinnangul ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri hinnangul oleks vaja välja kuulutada võlgniku XXXpankrot. Ajutine haldur viitab, et kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või KarS §-des 380-3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete kohaselt on XXXmõistetud süüdi maksualase kuriteo, s.o KarS § 3891 lg-s 2 nimetatud kuriteo toimepanemises (kriminaalasi nr 1-09-20993), mistõttu puudub

§ 171lg-st 11 tulenev alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

Ajutine haldur on palunud kohtul määrata kindlaks ajutise halduri tasu 480 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajutise halduri kulutuste hüvitise suuruseks 23 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Ajutisel halduril on kulunud ülesannete täitmisele aega kuus tundi. Ajutise halduri töötunni maksumus on 80 eurot (tl-d 164, 165).

1. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 26.01.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-20993 tunnistas kohus XXXsüüdi karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1 järgi. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud.
2. Kohus tegi 28.10.2013 kohtumäärusega pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks (tl-d 167, 168). Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 14.11.2013 (tl 167). Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud (tl 181).
3. 29.10.2013 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja (võlgniku) ja ajutise pankrotihalduri. Kohus selgitas võlgnikule, et maksualases kuriteos karistuse olemasolu võib välistada kohustustest vabastamise avalduse rahuldamise. Võlgnik jääb pankrotiavalduse juurde. Pankrotihaldur midagi lisada ei soovinud.
4. 08.11.2013 esitas avaldaja kohtule menetlusdokumendi. Avaldaja palub kuulutada välja enda pankroti. Avaldaja palub jätta kohaldamata

§ 171lg 11.

Avaldaja on seisukohal, et nimetatud säte on põhiseadusega vastuolus. Pankroti väljakuulutamata jätmine võtab ära võimaluse kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule esitatud pankrotiavalduses märkis võlgnik, et säte, mille järgi võlgnik süüdi mõisteti on kehtetuks tunnistatud (tl 1).

1. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2. Avaldaja palub tunnistada pankrotiseaduse § 171 lg 11 põhiseadusega vastuolus olevaks.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

§ 171

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Käesolevas asjas ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Seega on täidetud

§ 29

lg 1 sätestatud alus (vt põhjalikumalt kohtumääruse punktis 9 välja toodud selgitusi). Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos. Seega kohaldub

§ 171lg 2 p 1.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.06.2013 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-60-13 punktis 10 märkinud, et kui asjas on tuvastatud

§ 171

lg 2 p 1 kohaldamise eeldused, tuleb maakohtul kaaluda, kas esiletoodud asjaoludel tuleb võlgniku taotlus algatada kohustustest vabastamise 3 menetlus rahuldada või rahuldamata jätta. Seega on kohtul konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades kaalutlusõigus otsustada, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada. Kohtu hinnangul on kohtul selline kaalutlusõigus ka võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamisel. Kohus saab kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel kaaluda, kas

§ 171

lg-s 2 sätestatud aluste esinemine välistab kohustustest vabastamise menetluse algatamise või mitte. Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas seaduse tõlgendus, mille kohaselt puudub kohtul selline kaalutlusõigus pankroti väljakuulutamise otsustamisel. Seetõttu tuleb pankrotiseaduse § 171 lg-d 11 tõlgendada selliselt, et kohtul on õigus kaaluda

§ 171

lg 2 punktis 1 sätestatud aluste esinemisel, kas kuulutada välja pankrot või mitte. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa püsivalt maksejõuetute isikute ebavõrdse kohtlemise sõltuvalt sellest, kas isik mõistetakse süüdi

§ 171

lg 2 punktis 1 nimetatud kuriteos enne pankrotiavalduse lahendamist või pärast pankroti väljakuulutamist. Samuti ei võimaldaks

§ 171

lg-d 11 kitsendav tõlgendamine arvestada kohtul iga konkreetse juhtumi asjaoludega, s.h näiteks sellega, millise aja jooksul alates

§ 171lg 2 punktis 1 nimetatud süüteo toimepanemisest on pankrotiavaldus esitatud.

Kuivõrd kohtul on kaalutlusõigus otsustada, kas esiletoodud asjaoludel tuleb võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks rahuldada või lõpetada menetlus raugemise tõttu, jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse tunnistada pankrotiseaduse § 171 lg 11 põhiseadusega vastuolus olevaks. Avaldaja on välja toonud järgmised asjaolud. Pankroti väljakuulutamata jätmine võtab ära võimaluse kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule esitatud pankrotiavalduses märkis võlgnik, et säte, mille järgi võlgnik süüdi mõisteti on kehtetuks tunnistatud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei too võlgniku väljatoodud asjaolude esinemine vältimatu järelmina kaasa kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist. See tähendab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole automaatselt välistatud. Kohus peab kohustustest vabastamise menetluse algatamisel arvestama muuhulgas võlausaldajate arvamusega ning sellega, et seadus, mille alusel võlgnikku on karistatud, on kehtetu. Kohtu hinnangul on mõistlik nimetatud asjaolusid hinnata pärast kohustustest vabastamise avalduse lahendamisel. Käesolevas asjas ei otsusta kohus kohustustest vabastamise menetluse algatamise rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Kohus saab pärast pankroti väljakuulutamist uuesti kaaluda, kas esiletoodud asjaoludel tuleb võlgniku taotlus algatada kohustustest vabastamise menetlus rahuldada või rahuldamata jätta. Kohus asub seisukohale, et võlgniku pankrot on võimalik välja kuulutada. 9. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXXesitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub turuväärtust omav vara, kuid võlgniku kohustused moodustavad kokku vähemalt 5328,26 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et antud menetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul oleks vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4 10. Kohus määras võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus selgitas kohtumääruse punktis 8

§ 171lg 2 p 1 sätestatud aluse kohaldamise kaalutlusõigust.

Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on

1. november 2013.a kell 16:
3. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Indrek Lepsoo vastab

§ 56

nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (

§ 31lg 5).

Kohus määrab Indrek Lepsoo pankrotihalduriks. 12.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

13.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 14. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kuus tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 480 eurot ning vajalike kulutuste katteks 23 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 480 eurot ja pankrotimenetluse kulude katteks 23 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 80 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 35lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast. 5 Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti

§ 171

lõike 11 alusel.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse.

§ 65

lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks.

§ 23

lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja

§ 171lõike 11 alusel.

Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus lõpetanud pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning ajutisel halduril oleks tekkinud

§ 23lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest.

Põhjendamatu on kohelda erinevalt ajutisi haldureid sõltuvalt sellest, kas füüsilisest isikust võlgnik esitab avalduse enda kohustustest vabastamiseks või mitte. Kohtu hinnangul esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks ajutisel halduril saada tasu oma töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, kuid kohus kuulutab pankroti välja

§ 171lõike 11 alusel.

Kohus täidab lünga seadust tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb

§ 23

lgd 4 tõlgendada selliselt, et kohtul on võimalik määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline hüvitamine ka siis, kui võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot

§ 171

lõike 11 alusel, kuid võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks väljamakseteks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6