lg 1 p-des 1 ja 4, § 108 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 5 viimane lause sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostjale saadetud võlateatistega, Intrum Justitia AS-i teenustasu arvega nr 10773378 ja viimase poolt liisinguvõtjale saadetud võlateatisega on tõendatud, et hageja kasutas võlgnevuse sissenõudmise teenust, kuna kostja ei tasunud oma võlgnevust vaatamata eelnevalt hageja poolt saadetud võlateatisele. Kohus, tuginedes
lg 5 viimasele lausele ja lepingu üldtingimuste p-le 4.4, leidis, et kuna F.Obuhhov tasus tulenevalt eeltoodust hagejale võlgnevuse 8755,62 krooni, siis on teenuse osutamise eest 12.03.2009 esitatud Intrum Justitia AS teenustasu arve nr. 09-0370 (8% laekuvalt summalt) 826,59 krooni, põhjendatud. Vastavalt maksekorraldusele nr 9918 tasus hageja arve 19.03.2009. Kohus leidis, et arvel nr 10870353 - 26.08.2009 märgitud ja hageja hinnakirjas ette nähtud lepingu ülesütlemise tasu nõue 5000 krooni (käibemaksuta) on tulenevalt liisingulepingu p-st 3 4.4 ning arvetel 10793627 - 06.05.2009 ja 10815292 - 05.06.2009 võlateatiste saatmise tasu 110 krooni (käibemaksuta) on tulenevalt liisingulepingu p-st 8.6 põhjendatud. Kostjad ei ole arvete tasumist tõendanud, seega on tasumata maksete nõue põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna OÜ WARREN EQUIPMENT viidatud arved nr 10673704 - 05.11.2008, 10693841 - 03.12.2008 on hilisemate laekumistega tasutuks loetud, siis tuleb aegumise vastuväide jätta tähelepanuta.
lg 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Liisingulepingu üldtingimuste p-s 5.4 kohustub liisinguvõtja maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest tasu vastavalt arvetele, p-st 5.7 nähtub, et kui kindlustusvõtja on liisinguandja, siis lõpeb vara kindlustuskate vara liisinguandjale tagastamise või omandiõiguse üleminekule järgneval päeval. Hagiavalduse kohaselt on kostjale esitatud kaskokindlustuse nõue 225,62 eurot perioodi 20.08. - 22.12.2009 eest. Kindlustusteatisega nr 40369383 ja liisinguettevõtjale antud volitusega on tõendatud, et kindlustuslepingu sõlmijaks oli hageja. Seega lõppes kindlustuskate liisingulepingu üldtingimuste p 5.7 kohaselt järgneval päeval pärast sõiduki üleandmist hageja lepingupartnerile 05.09.2009. Järelikult on hageja nõue kaskokindlustuse eest
– 05.09.2009 eest. Alates 06.09. - 22.12.2009 on kaskokindlustuse puhul tegemist liisingulepingu ülesütlemisest põhjustatud hageja lisakuluga
lg 4 alusel, kuna liisingulepingu ülesütlemise põhjustas liisinguvõtja arvete mittetasumisega ning vara kindlustamisega seotud kulutused tekkisid vara liisinguandjale ennetähtaegse tagastamise tõttu. Järelikult on hageja nõue 225,62 eurot kaskokindlustuse eest põhjendatud. Sõiduk tagastati hagejale vastavalt vara üleandmise - vastuvõtmise aktile 05.09.2009. Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumus maksegraafiku kohaselt 19 019,74 eurot. Inchcape Motors Estonia OÜ arvega nr 50014678 - 22.12.2009 on tõendatud, et sõiduk müüdi 22.12.2009 hinnaga 10 195,51 eurot (käibemaksuta). Liisingulepingu tingimuste p 6.7 kohaselt, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud
lg 1 sätestas, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus, võttes arvesse analoogilistes asjades tehtud Riigikohtu lahendeid (RK 3-2-1-184-12), asus seisukohale, et hageja liisingulepingu üldtingimuste p 6.7 on tühine osas, milles see seob liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed liisingueseme tagastamise aegse väärtuse asemel 4 liisingueseme võõrandamisest saadud müügihinnaga, kuna liisinguandja võib üldtingimustest tulenevalt müüa liisingueseme põhjendamatult odavalt ning seega liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustada. Riigikohus on otsustes nr-d 3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08, 3-2-1-77-08 ja 3-2-1-184-12 rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb vastavalt
lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga ning et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on riigikohtu arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Liisinguesemete omandamise hüvitamata kulude (jääkmaksumuse) ja tagastamise aegse väärtuse kõrvutamisel peavad käibemaksu arvestused üldjuhul põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta. Lepingu p-st 3 ja maksegraafikust nähtuvalt on hageja arvestanud jääkväärtust ilma käibemaksuta, seega tuleb ka liisingueseme väärtuse määramisel võtta arvesse väärtus ilma käibemaksuta. Ekspert Rein Mündi 16.11.2012 ekspertiisiaktiga nr 12-144 on tõendatud, et eksperdi hinnangul oli sõiduki harilik väärtus tagastamise ajal 15 978 eurot (käibemaksuga), seega müügihind käibemaksuta on 13 315 eurot. Kohus leidis, et sõiduki väärtuseks hagejale üleandmise ajal tuleb lugeda eksperthinnangus märgitud väärtus 13 315 (käibemaksuta), kuna ekspert on võtnud hinnangu andmisel aluseks kõigi samal perioodil müügis olnud analoogsete sõidukite hinnapakkumisi, arvestanud turuhinna muutusi aastate vältel, sõiduki varustusastet, tehnilist seisukorda ja osalemist liiklusõnnetuses. Seega on nimetatud tõend võrreldes kohtule esitatud teiste tõenditega – hindamisaktiga ja müügipakkumistega argumenteeritum, põhjalikum ja annab parema ülevaate liisingueseme võimaliku väärtuse kujunemisest kui tõendid, millest vastavat analüüsi ei nähtu. Võrreldes sõiduki müügihinda eksperdi antud hinnanguga sõiduki hariliku väärtuse kohta, nähtub, et liisingueseme müügihind erineb eksperdi pakutud väärtusest rohkem kui 20%, mistõttu ei saa kohus pidada seda lubatavaks kõrvalekaldeks ega liisingueseme väärtuseks liisinguandjale üleandmise ajal. Seega on liisingueseme jääkmaksumuse ja üleandmise aja väärtusest tekkinud kahjum 5704,74 eurot (19 019,74 – 13 315). Kohus leidis, et liisingulepingu p-dest 1.2, 1.3 ja 1.4 ning hageja ja Inchcape Motors Estonia OÜ koostöölepingu lisa 1 p-dest 2, 5.1 ja 9 saab järeldada, et hageja ja Inchcape Motors Estonia OÜ liisinguvara tagasiostukohustus on liisinguvõtjale lisatagatis liisingulepingu tähtaegsel lõppemisel, kui ta ei soovi ise vara välja osta ega ei leia ka kolmandat isikut vara ostma. Lepingutest ei tulene, et tagasiostukohustust saaks rakendada lepingu erakorralise ülesütlemise korral, kui liisinguvõtja lepingut rikkus. Seega ei olnud Inchcape Motors Estonia OÜ kohustatud tagastatud liisinguvara lepingu järgse jääkväärtusega ostma ning hageja kasutas vara müümisel Inchcape Motors Estonia OÜ kui koostööpartneri abi. Hageja seisukohtadest nähtuvalt suunas ta sõiduki pärast valduse taastamist tehnilisse kontrolli ning müügieelsesse ettevalmistusse oma koostööpartnerile Inchcape Motors Estonia 5 OÜ, kes on sõiduautode Mazda maaletooja, edasimüüja ja hooldaja Eestis. Liisingulepingu p 3.3 kohaselt ei ole liisinguandja kohustatud vara hooldama ega remontima. Liisinguvõtja kohustub vara kasutama tehnilises dokumentatsioonis toodud eeskirjade kohaselt ning järgima vara tehnilises dokumentatsioonis olevaid või talle müüja või vara valmistaja poolt esitatud vara kasutamise- hoidmise- ja hooldamisnõudeid. Viimaste puudumisel järgima heaperemeheliku kasutamise nõudeid ning mitte lubama vara kasutada vajaliku kvalifikatsioonita isikutel. Liisinguandja võib nõuda liisinguvõtjalt hooldamisnõuete täitmise tõendamist, p 3.4 sätestab, et liisinguvõtja on kohustatud tagama vara tehnilise hoolduse läbiviimise vara valmistaja või müüja poolt tunnustatud isiku poolt vara garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtpäevadel ja ulatuses kogu lepingu tähtaja vältel. Kõik vara hooldusega seotud kulud kannab liisinguvõtja. Arvega nr 12913525 - 18.09.2009 on tõendatud, et tegemist oli sõiduki tehnilise hoolduse ja müügiks ettevalmistamisega, kuna teostatud on sõiduki tehniline kontroll ja kustuti kontroll, eelleotusega käsipesu, lisatud on jahutus- ja klaasipesuvedelikku ning bensiini. Arvel märgitud 40 000 km tehnilist hooldust, mille käigus vahetati õlifilter, salongifilter ja lisati õli, on hageja põhjendanud sellega, et tagastamise hetkel oli sõiduki läbisõit vastavalt vara vastuvõtuaktile nr 38TLN-N 43932 km. Vaidlus puudus, et nimetatud tööd olid tegemata. Väljavõttega sõiduki hooldusprogrammist, millest nähtub, et sõiduk tuleb tuua hooldusse iga 20 000 km läbimise järel ning läbisõidul 40 000 km, on hageja väited tõendatud. Kuna F.Obuhhov ei teostanud 40 000 km hooldust, siis rikkus ta liisingulepingu p 3.3 ja 3.4, mistõttu on hageja nõue nii hooldusega kaasnenud kulude kui ka sõiduki tehnilise kontrollimise ja müügikorda seadmise osas 308,70 eurot põhjendatud. Tegemist on lisakuludega
Arvetest 50014678 - 22.12.2009 ja 1190807 - 21.12.2009 nähtuvalt on hageja maksnud sõiduki müüjale vahendustasu 11% müügihinnast 1255,33 eurot käibemaksuta (11 450,84 – 10195,51). Kuna hageja põhitegevuseks ei ole liisinguesemeks olevate sõidukite võõrandamine, siis on teenuse sisseostmine vastavat teenust osutavalt äriühingult või koostööpartnerilt põhjendatud. Kohus leidis, et 11%-ne müügitasu on umbes 2,5 kuuse müügiperioodi kohta siiski ebamõistlikult suur ning ületab oluliselt tavapärast, kuni 5%-st vahendustasu rohkem kui poole võrra, mistõttu tuleb seda vähendada poole võrra ja välja mõista vara müügi vahendustasu summas 627,66 eurot. Kohus, tuginedes eelpool tuvastatud liisinguesemete väärtustele ning hageja põhjendatud kuludele, leidis, et liisinguvõtja võlgnevus liisinguvara tagastamise järgselt oli alljärgnev: liisingueseme maksete võlg 2497,18 eurot; kaskokindlustuse võlg ja kulu 225,62 eurot, müügiga kaasnenud kulud 308,70 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse ja üleandmise aja väärtuste vahe 5704,74 eurot ja müügi vahendustasu 627,66 eurot. Seega tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 9363,90 eurot. Hageja saatis 16.02.2010 kostjatele nõudekirjad ning OÜ WARREN EQUIPMENT on 24.03.2010 hageja nõudele vastanud. Seega olid kostjad hageja nõudest teadlikud. Hageja ja liisinguvõtja leppisid liisingulepingus kokku viivises 9,25% aastas. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud põhivõlalt 11 609,38 alates 24.02.2010, mis on nõudekirjas märgitud võla tasumise järgnev päev kuni 26.01.2012, 702 päeva eest kokku 1999,07 eurot. Kohus leidis, et viivise määr ja periood on põhjendatud, kuid viivis tuleb välja mõista põhivõlalt 9053,64 eurot (2186,92 + 5704,74 + 225,62 + 308,70 + 627,66) kokku 1610,68 6 eurot kuni hagi esitamiseni 26.01.2012. Alates 27.01.2012 tuleb viivis välja mõista 9,25 % põhinõudest 9053,64 eurot kuni põhinõude tasumiseni. Tulenevalt
F.Obuhhovi väide, et tal on alaealine laps ja raske majanduslik olukord, ei vabasta teda lepingulise kohustuse täitmisest. Tuginedes
lg 1, § 145 lg 1 ja 2, ning tulenevalt hageja ja OÜ Warren Equipment vahel sõlmitud käenduslepingust, vastutab OÜ WARREN EQUIPMENT solidaarselt F.Obuhhoviga kogu võla ulatuses. Apellatsioonkaebus Warren Equipment OÜ palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja on apellandi vastu esitanud nõude käenduslepingu alusel, mille p 2 kohaselt käendaja (apellant) vastutab liisingfirma ees liisinguvõtja Fjodor Obuhhovi kohustuste täitmise eest. Kohustused hõlmavad lepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, trahvi ning kõiki muid liisingulepingu alusel liisingufirmale tasumisele kuuluvaid makseid ning liisingufirma poolt võla sissenõudmiseks tehtud kulutusi. Seega on apellandi vastutus piiratud konkreetsete kohustustega. Muude kulude tasumise eest apellant käenduslepingu alusel ei vastuta. Käendusleping ei sätesta, et apellant vastutab müügikahju või üldse kahju eest. Samuti ei nähtu, et käenduslepingu p 2 hõlmaks apellandi kohustust tasuda kindlustusmakseid. Tulenevalt eeltoodust ei vastusta apellant kaskokindlustuse kulude 225,62 tasumise eest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et vastustaja ja Fjodor Obuhhovi vahel sõlmiti sõiduki kasutusrendileping. Liisingulepingust nähtub, et kasutusrendilepingu tagamiseks on sõlmitud Inchcape Motors Estonia OÜ-ga tagasiostuleping. Liisinguleping öeldi väidetavalt üles 26.08.
Apellant leiab, et vastustajal puudub alus nõuda arve tasumist sõiduki hoolduskulude osas, kuivõrd nõude alus ei tulene ei liisingulepingust ning tegemist ei ole kuludega
lg 4 mõistes.
lg 4 mõttes on tegemist lisakuludega, mis tekivad liisinguandjal liisingulepingu ülesütlemise kausaalse tagajärjena. Arves märgitud kulud ei ole tingitud liisingulepingu lõppemisest. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-52-11 märkinud, et remondikulu ei ole
Liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, mistõttu tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada
Kuivõrd liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle tagastamise seisuga, siis väärtuse arvestamisel arvestatakse ka liisingueseme olukorda, näiteks asjaolu, kas hooldus on tehtud või mitte. Juhul, kui liisinguandja soovib sõidukile pärast tagastamist teha kulutusi (hooldus, bensiini lisamine jne), siis mõjutab nimetatu liisingueseme müügihinda. Kuivõrd kohus on eelpoolnimetatud kulud jätnud apellandi kanda, siis on kohus ebaõigesti kohaldanud
Vastustaja seisukoht As Nordea Finance Estonia palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused TsMS § 651 lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I ei ole otsust vaidlustanud ning tema suhtes on otsus jõustunud. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, milles maakohus mõistis kostjalt II välja kaskokindlustuse kulu 225,62 eurot, vahendustasu 627,66 eurot, viivise nõue kuulub osalisele rahuldamisele. Ülejäänud osas tuleb otsus jätta muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetel märgib kolleegium järgnevat. Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas olulised asjaolud: ● AS Nordea Finance Estonia ja Fjodor Obuhhovi vahel oli sõlmitud liisinguleping nr 520080786 sõiduki Mazda 6 reg. märk 818 MKG liisimiseks; ● AS Nordea Finance Estonia kui liisingfirma ja OÜWARREN EQUIPMENT kui käendaja vahel sõlmiti käendusleping nr 520080786, mille kohaselt käendaja kohustus vastutama liisingfirma ees liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr 520080786; ● AS Nordea Finance Estonia ütles liisingulepingu üles 26.08.
10 Vastustaja pöörab põhjendatult tähelepanu käenduslepingu p-le 2, mille kohaselt käendaja vastutab ka liisingfirma poolt võla liisinguvõtjalt sissenõudmiseks tehtud kulutuste eest. Seega apellandi väide, et ta ei pea maksma võla sissenõudmiseks tehtud kulu eest, on ekslik.
sätestab lepingu ülesütlemise tagajärjed, mille lõike 1 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandajale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksega. Seega apellandi väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks eelnimetatud nõude osas. Maakohus on otsust põhjendanud, miks käesolevas tsiviilasjas ei kohaldu sõiduki tagasiostu kohustus INCHCAPE MOTORS ESTONIA OÜ poolt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Otsuses on vastatud apellandile väitele, et tema seisukoht on ekslik, et INCHCAPE MOTORS ESTONIA OÜ oleks pidanud sõiduki hagejalt ostma tagasi hinnaga 18 748,65 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium nõustub maakohtuga. Maakohus mõistis kostjatelt kaskokindlustusmakse suuruses 225,62 eurot perioodi 20.08.09 kuni 22.12.2009 osas. Otsus kindlustusmakse väljamõistmisel täies ulatuses on kolleegiumi hinnangul ekslik. Maakohus asus seisukohale, et nõue on põhjendatud kaskokindlustusmakse kulu osas ajavahemikul 20.08.2009 kuni 05.09.2009, millise seisukohaga kolleegium nõustub. Samas on maakohus järgnevalt lugenud perioodi 06.09.2009 kuni 22.12. 2009 osas kaskokindlustuse tasu lisakuluks
Eelnimetatud seisukoht on ekslik. Liisinguvõtja, andes liisinguandajale sõiduki üle 05.09.2009, ei pea alates 06.09.2009 tasuma kindlustusmakseid. See on liisinguandja otsustada, kas ta peab vajalikuks sõidukit kindlustada või mitte. Tegemist ei ole lisakuluga
Periood 20.08.2009 kuni 22.12.2009 hõlmab 125 päeva ning kaskokindlustusmakse oli 225, 62 eurot. Apellandilt on hageja õigustatud nõudma kaskokindlustuskulu perioodi arvates 20.08.2009 kuni 05.09.2009 osas, s.o 17 päeva eest, mis moodustab 13,6 % nõutud perioodist. Seega kaskokindlustusmakse on hageja õigustatud saama 13,6 % 225,62 eurost, mis moodustab 30,68 eurot. Seega eelnimetatud nõude osas kuulub otsus osalisele tühistamisele. Apellant ei nõustu ka lepingu ülesütlemistasu väljamõistmisega apellandilt, kuid kaebusest ei ilmne, millises summas ta otsust vaidlustab. Maakohus põhjendas, miks on hageja õigustatud nõudma teatise kulu kostjatelt liisingulepingu p 8.6 järgi. Kuivõrd apellant on käendaja, vastutab ka solidaarselt liisinguvõtjaga tekkinud kulude eest
Kolleegium nõustub maakohtuga. Kolleegium ei tuvastanud, et vastustaja käitumine oli vastuolus hea usu põhimõttega, mis seisnes käendaja mitteteavitamises liisinguvõtja makseraskustest ja liisingulepingu ülesütlemisest. Vastustaja pöörab põhjendatult apellandi tähelepanu asjaolule, et ta saatis käendajale 26.08.2009 liisingulepingu ülesütlemise teate apellandi enda poolt märgitud aadressile Betooni 7 D, Tallinn 10128. Asjaolu, kuidas apellant korraldab saabunud kirjade kättesaamist, on tema otsustada. Seadusest ei tulene, et hageja oleks kohustatud informeerima käendajat liisinguvõtja maksekäitumisest. Küll aga peab käendaja nõudel võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (
Toimiku materjalide kohaselt on hageja enne kohtusse pöördumist saatnud 16.02.2010 nii liisinguvõtjale kui ka apellandile nõudekirja, seega oli apellant hageja nõudest teadlik. 11 Apellandi väidetel on temalt ebaõigesti välja mõistetud sõiduki tehnilise kontrollimise ja müügikorda seadmise kulu summa 308. 70 eurot. Kolleegium apellandi seisukohta ei jaga. Vastustaja vastuväidetel jättis liisinguandaja tegemata 40 000 km hoolduse, sõiduki läbisõit oli vara tagastamisel 43932 km. Seega oli tegemist vastustaja poolt tehtud lisakuluga, mida on ta õigustatud nõudma kostjatelt. Kolleegium nõustub vastustajaga. Nõue on põhjendatult rahuldatud
Apellant ei nõustu temalt müügivahendustasu väljamõistmisega summas 627,66 eurot. Apellandi väidetel ei ole hageja sellist nõuet apellandi vastu esitanud ning müügikahju sisse on arvestatud ka vahendustasu. Hagiavalduses ei ole hageja taotlenud kostjatelt vahendustasu väljamõistmist summas 627, 66 eurot. Toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks nõuet muutnud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 439, s.o ületanud nõude piire. Arvestades eeltoodut, kuulub hagi apellandi osas rahuldamisele summas 8541,30 eurot, s.o liisingumaksete võlg 2497,18 eurot, müügikahju 5704,74 eurot, kaskokindlustusmakse 30,68 eurot, lisakulu sõiduki müügiks ettevalmistamisel 308,70 eurot. Summa 8541,30 eurot kuulub apellandilt väljamõistmisele solidaarselt kostjaga I. Viivis Hageja taotles viivise väljamõistmist alates 24.02.2010 kuni 26.01.2012 1979,70 eurot, arvestades viivise suuruseks 9,25 % aastas ning alates 27.01.2012 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 9,25 % aastas. Maakohus rahuldas viivise nõude seisuga 26.01.2012 summas 1610.68 eurot ning arvates 27.01.2012 kuulub viivis väljamõistmisele viivisemääras 9,25 % põhinõudelt 9053,64 eurot. Kuivõrd kolleegium rahuldab põhinõude osaliselt suuruses 8541,30 eurot, siis vastavalt kuulub ka viivise suurus muutmisele ning viivise nõue kuulub rahuldamisele
MS § 367 alusel. Viivisemääras 9,25 % aastas leppisid liisingulepingu pooled kokku. Hageja arvestuse kohaselt on liisinguvõtja viivituses perioodil 24.02.2010 kuni 26.01.2012 – 702 päeva.
lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldaja õigustatud nõudma võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kolleegium nõustub maakohtuga viivise arvestuse perioodi osas. Viivise arvestus on alljärgnev: 24.02.2010 kuni 31.12.2010-viivitus summa 8541,30 eurot tasumisel 311 päeva, aastas 365 päeva, viivisemäär 9,25 % aastas, viivis kokku 673,18 eurot s.o (8541,30 x 9,25%): 365 x
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.