Obsah (6)

§ 167§ 168§ 661§ 430§ 386§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-18509 Tsiviilasi Eesti AGA AS hagi

§ 167

lg 2 (koostoimes

§ 168

lg 3) jäävad tsiviilasja menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Pooled on ühtlasi kokku leppinud, et nad ei nõua iseseisva nõudeta kolmandatelt isikutelt

§ 167

lg 3 alusel nendepoolsete avalduste ja taotluste esitamisega ning sellest tulenevate seisukohtade koostamisega pooltele tekitatud menetluskulude hüvitamist.

1. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Eesti AGA AS-le ½ apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust s.o 1 250 eurot AS-i Eesti AGA arveldusarvele nr 10220040874011 AS-is SEB Pank.
2. Tühistada Harju Maakohtu 21.04.2011 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud, millega keelati MOE-TÖÖSTUSE kinnistu (registriosa 1738331) territooriumil paikneva surveseadmestiku kasutamine ja käsutamine.
3. Jätta iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. 2 Tsiviilasi nr 2-11-18509
4. Käesoleva määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel ühe päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Iseseisva nõudeta kolmandatel isikutel on õigus kaevata resolutsiooni p-le 4 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja määruse põhjendused Harju Maakohus menetles hageja hagi kostja vastu omandiõigusest tulenevas vaidluses. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on hageja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.03.2013 otsusele käesolevas tsiviilasjas. 03.09.2013 on apellant edastanud kohtule pooltevahelise kompromissi. Pooled paluvad selle kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Ühtlasi palub hageja tühistada hagi tagamise abinõud, sest pooled on taotluse esitamise ajaks kompromissiga võetud kohustused täitnud. Taotluse kohaselt lühendavad pooled käesoleva kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani (

§ 661lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud

§ 430lg 3 tähenduses käesolevas asjas puuduvad.

Pooled on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

§ 430

lg 1 ja § 645 lg 1 alusel tuleb kompromiss kinnitada, asjas tehtud kohtuotsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Hageja taotluse alusel ja seoses menetluse lõpetamisega tuleb tühistada hagi tagamise abinõud (

§ 386lg 2 ja 4).

Apellant on palunud tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust apellatsioonkaebuse esitamisel. Apellant on tasunud riigilõivu apellatsiooniastmes 2500 eurot 18.04.2013 maksekorraldusega nr 21341 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072686, selgitusega „Eesti AGA AS apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 19.03.2013 otsusele tsiviilasjas nr 2-11-28509“.

§ 150

lg 2 p 1 alusel kuulub sellest 1 250 eurot tagastamisele apellandi poolt märgitud arveldusarvele 10220040874011 AS-is SEB Pank. 06.09.2013 esitasid kolmandad isikud taotluse menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks käesolevas tsiviilasjas. Kolmandatele isikutele on teada

§ 167

lg 1 sisu, kuid nad leiavad, et kompromissi sõlmimisega varjati käesoleval juhul hageja hagist loobumist. Nimetatuga on hageja vältinud

§ 168lg 4 tagajärgi.

Kostja pole teinud arvestades maakohtu otsust ühtegi järeleandmist. Seega tuleb kolmandate isikute menetluskuludele kohaldada hagist loobumise tagajärgi osas, mida kompromissiga ei reguleerita. Hagist loobumisele viitab sisuliselt ka see, et kolmandaid isikuid kompromissist ei teavitatud ja seadmed monteeriti olukorras, kus see oli hagi tagamisega keelatud. Menetluskulude kolmandate isikute kanda jätmine oleks käesoleval juhul äärmiselt ebaõiglane, kuna nad esinesid aktiivselt menetluses ja andsid olulise panuse lõpptulemuse kujunemisse. Hageja vaidles menetluskulude hageja kanda jätmisele vastu. Hageja pole hagist loobunud, vaid on sõlminud kompromissi õigusrahu huvides ja asja kiirendamiseks. Asja tulemus ei olnud ette ennustatav ja menetluse jätkamine põhjustas täiendavaid menetluskulusid. Hageja oli algusest saadik vastu kolmandate isikute kaasamisele ja kompromissi saavutamine ei sõltunud nende tahtest. Maakohtu otsus pole jõustunud ja hageja ei jaga kolmandate isikute arusaamu vaidluse sisust. Kolmandate isikute menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda tuginedes

§ 167lg-le 2.

3 Tsiviilasi nr 2-11-18509 Ringkonnakohus leiab, et iseseisva nõudeta kolmandate isikute taotlus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata

167 lg 2 koosmõjus § 168 lg-s 3 sätestatuga. Puudub õiguslik alus jätta iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulusid hageja kanda. Nõustuda ei saa kolmandate isikutega, et tegemist on ilmse loobumisega hagist. Selliseks järelduseks annaks alust, kui pooled lepivad kokku üksnes menetluskulude üksteise kanda jätmises, ilma muid kohustusi võtmata. Kompromissiga võttis hageja endale kohustuse tasuda 1/5 hagis nõutu väärtusest. Maakohtu järeldustele tuginemine kolmandate isikute poolt ei ole asjakohane, kuivõrd otsus ei jõustunud. Põhjendatud ei ole ka kolmandate isikute seisukoht, et selline olukord oleks äärmiselt ebaõiglane.

§ 167

lg 2 teise lause kohaselt on kolmandatel isikutel õigus nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Eeltoodu tõttu jäävad käesolevas menetluses kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Tiit Kollom Ele Liiv Ulvi Loonurm 4