Obsah (9)

§ 2§ 100§ 101§ 108§ 164§ 170§ 396§ 397§ 113

2-12-50008 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 11. september 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-5

§ 2

, § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja 3, § 82 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 415 lg 1, §

1. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle osaliselt rahuldamata. Kostja leiab, et intressid, inkassokulud, krediidireitingu analüüsi tasu ja viivis on ebamõistlikult suured ja vastuolus heausu põhimõtetega. Kohtu põhjendused 2 2-12-50008
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
5. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 164

lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 13. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 16.12.2011 sõlmisid XXXOÜ ja kostja laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja XXXOÜ-lt laenu summas 400 eurot (tl 24-27). Samal kuupäeval kandis laenuandja raha kostjale üle (tl 28). Laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli laenumaksete tasumise alguskuupäev 15.01.2012 ja lõppkuupäev 15.03.2012, intress oli 96 eurot ja laenu brutosumma 550 eurot (tl 24). Laenulepingu punkti 4.3.1 kohaselt laenu tagasimaksetähtaja ületamisel teostab laenuandja kliendi poolt uue laenutaotluse esitamisel kliendi krediidireitingu korduvanalüüsi, maksumusega 45 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Krediidireitingu korduvanalüüs kajastub arvel ning nimetatud summa tuleb tasuda hiljemalt laenu tagasimaksetähtajaks (tl 25). 16.12.2011 väljastas hageja kostjale arve nr 35483 osamaksete 3 2-12-50008 tasumise kohta kokku summas 550 eurot (tl 29). 08.02.2012 edastas laenuandja kostjale nõude loovutamise kohta teatise, mille kohaselt loovutas laenuandja 08.02.2012 nõude loovutamise lepinguga laenulepingust tuleneva nõude hagejale (tl 30). 08.02.2012 edastas hageja kostjale võlateatise nr 1029983 laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks (tl 31). Laenulepingust tulenevalt oli kostjal laenu tagasi maksmise kohustus. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kohus leiab, et põhivõlgnevuse osas on hagi põhjendatud ja tõendatud. Kostja on leidnud, et intressid, inkassokulud, krediidireitingu analüüsi tasu ja viivis on ebamõistlikult suured ja vastuolus heausu põhimõtetega. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, mis annaks alust asuda seisukohale, et hageja poolt küsitav intress või krediidireitingu analüüsi tasu oleks ebamõistlikult suur ja vastuolus heausu põhimõtetega. Kostjal tulnuks näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, mitte tema subjektiivset huvi kohustuste väärtuse suhtes. Lisaks on kostja aktsepteerinud laenulepingu sõlmimisel krediidireitingu tasu maksmist, mis on arvestatud laenulepingu põhitingimustes märgituna laenu brutosummasse. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul intressinõue summas 96 eurot ja krediidireitingu analüüsi tasu summas 54 eurot põhjendatud. Kuna hageja ei ole kostjalt inkassokulude väljamõistmist nõudnud, on kostja väited inkassokulude suuruse osas asjassepuutumatud. 14.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist arvates iga osamakse tasumise tähtajast, so alates 15.01.2012, 15.02.2012 ja 15.03.

1. Hageja on võtnud viivise määra arvestuse aluseks lepingulise intressi määra ehk 0,27% päevas. Hageja küsib kokku viivist 400 eurot (tl 21). Laenulepingu põhitingimuste ja üldtingimuste punkti 5.6 kohaselt oli viivis tasumata makselt 0,75% päevas. Kohus leiab, et tegemist ei ole ülemäära suure ega hea usu põhimõttega vastuolus oleva viivisega. Riigikohus on 3-2-1-162-12 lahendi punktis 20 märkinud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks on viivis ebamõistlikult suur või vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja, rikkudes lepingut, pidi olema teadlik viivise tasumise kohustusest ning see tulenes ka laenulepingu üldtingimuste punktist 5.6 (tl 26).
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 400 eurot, intress 96 eurot, krediidireitingu analüüsi tasu 54 eurot ja viivis 400 eurot. Menetluskulud
3. Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 125 eurot. Kohus leiab, et kostjalt kuulub menetluskuluna väljamõistmisele 125 eurot. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 2-12-50008 /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 5