← Eesti

3-13-1864/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1864 Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise k

) § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. XXX on esitanud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kaebuse Viru Vangla vastu. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt aga vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. XXX küll esitas enne halduskohtu poole pöördumist kahjunõude Viru Vanglale (tl 17), ent tema kahjunõue seonduvalt lisapadja mitteväljastamisega jäeti Viru Vangla poolt 05.08.2013 otsusega nr 6-16/157-2 (tl 5) rahuldamata põhjusel, et nõude esitamise tähtaeg oli möödunud. Kohus on seisukohal, et sellest tingituna ei saa käesoleval juhul VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda.

§ 47lg-st 1 tulenevalt peab kohtueelse menetluse läbimine olema nõuetekohane.

Kuna kaebaja esitas kahjunõude Viru Vanglale mittetähtaegselt, siis ei ole XXX VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. Seetõttu ei saa kohus ka XXX kaebust halduskohtus lubatavaks lugeda. 9. Kohtu hinnangul on Viru Vangla õiguspäraselt asunud seisukohale, et XXX kahjunõue lisapadja mitteväljastamise eest oli esitatud riigivastustuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes, mille kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust 2 teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Asjaolu, et Tartu Halduskohus tunnistas Viru Vangla tegevuse kaebajale lisapadja mitteväljastamisel õigusvastaseks 25.02.2011 jõustunud kohtuotsusega, ei mõjuta RVastS § 17 lg-st 3 tulenevat kolmeaastast kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 18.06.2008 otsuse p-s 10 haldusasjas nr 3-3-1-35-08 leidnud, et jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu õigusvastasus, saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui kaebajale on nii kahju kui ka tekitaja teada juba varem, siis ei saa kohtulahendi kuupäevast hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et käesoleval juhul sai XXX väidetavast mittevaralise kahju olemasolust teada hiljemalt 16.03.2010, kui Viru Vangla väljastas lisapadja vastavalt arsti ettekirjutusele. Kaebajale pidi olema teada ka kahju tekitanud isik. Kohtu hinnangul kaebajal puudusid arvestatavad põhjused, mis oleksid takistanud tal esitada kahju hüvitamise kaebust õigeaegselt, mistõttu ei esine käesolevas asjas alust ka tähtaja ennistamiseks. 10.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX kaebuse

§ 121lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.