← Eesti

1-12-11465/24

Obsah (9)§ 306§ 175§ 225§ 63§ 60§ 61§ 289§ 181§ 337

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11465 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enj

§ 306, 309, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista ERKI KRUUS süüdistuses Kar

S § 424 järgi. Tõkend elukohast lahkumise keeld Erki Kruusi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2

§ 175

lg 1 p 1, 181 lg 1 alusel välja mõista riigieelarvest Erki Kruusi kasuks 3506,70 (kolm tuhat viissada kuus eurot ja 70 senti) eurot valitud kaitsjale (v.-adv. Maano Saareväli) makstud õigusabikulude hüvitamiseks. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. oktoobrist 2013 (seega hiljemalt
  2. oktoobriks 2013). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  3. novembrist
  4. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  5. novembrist 2013 (seega hiljemalt
  6. novembriks 2013). SÜÜDISTUS Erki Kruus on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 20.11.2010.a kella 05.00 paiku juhtis alkoholijoobes olles sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx Lääne-Virumaal Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänaval, kus põhjustas liiklusõnnetuse ja siis sõitis edasi Rakvere linnas Jaama pst ja Kalda tänava ristmikule, kus kella 05.30 paiku leidsid politseinikud ta autoroolist ja tema väljahingatavas õhus tuvastas politsei tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARBK-0025 mõõtes alkoholisisalduse 1,08 milligrammi ühe liitri kohta. Erki Kruus rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega Erki Kruus, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕENDID Süüdistatav Erki Kruus ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. See oli 2010.a novembrikuus kella 4 paiku hommikul enne klubi Lokaal kinnipanekut. Klubis oli tema sünnipäevapidu. 6-7 inimest tulid tema maakodust sinna pidutsema ja kohapeal oli ka inimesi, kokku paarkümmend vähemalt. Autoks, millega nad tulid Lokaali, oli tema isiklik auto Xxxx, mis seisis klubi tagahoovis. Tema sattus sinna autosse, järgnedes oma elukaaslasele C Wile, kes tahtis peolt lahkuda. C W istus rooli ja tema istus viimase kõrvale. C W oli tema peale vihane, sest ta oli joobes ja mitte väga adekvaatses olekus. Tema järel tulid tema peo külalised, kui said aru, et nad hakkavad lahkuma. Need isikud olid M P, T M ja M M. M Pl oli kaasas üks võõras tütarlaps, kelle nime ta tol hetkel ei teadnud, kuid nüüd ta teab, et selle tütarlapse nimi on R R. Taha istus neli inimest. Kuidagi nad end ära mahutasid. Nad hakkasid liikuma sealt tagurpidi välja. Mingil momendil auto seiskus ja inimesed hakkasid välja minema. Ta nägi, et T läks välja ja sai aru, et M tahtis ka välja minna. Kui oli juhtunud avarii, siis vaatas ta tagant aknast välja ja Mt autos ei olnud. Auto peatus enne Tallinna tänavale keeramist nurga peal, kus on kõnnitee ja aed. C W oli roolis ja keeras sealt tagurpidi välja ja 3 vajutas gaasi põhja nii, et auto kiirendas tagurpidi suunaga Rakvere linna keskuse poole mäest alla. C W sai kiirendada 30 m. Kui nad oleksid läinud teisele poole, poleks nad teatrimäel põrganud kokku taksoga. Auto jäi seisma kokkupõrke tagajärjel. Kokkupõrge toimus halli xxxx klassi autoga, millel oli taksoplafoon peal. Keegi ust lahti ei teinud. C W oli šokis, küsis, et mis ma teen, oli paanikas ja mingi moment pani käigu sisse ja sõitis kohalt minema. R R tundis linna ja juhendas neid, kuhu sõita. Nad sõitsid piimakombinaadi juurest Jaama tänavale, sealt keerasid vasakule Raja poe poole ja jäid tee äärde seisma. Erki Kruus väitis, et nad ei sõitnud peale kokkupõrget mäest alla edasi. See on täiesti võimatu, sest nende auto seiskus kokkupõrke tagajärjel, kui nad sõitsid tagurpidi otsa edaspidi liikuvale taksole. Hetkeks nad jäid seisma, olles kõik paanikas. Kuna tema autoga oli põhjustatud liiklusõnnetus, siis ütles ta kohe, et vastaspoole ja ta oma auto remondikulud tuleb korvata. Nad leppisid kokku, et kui politsei peaks tulema, siis oli tema roolis. Enne kui seisma jäid, võttis C W võtmed eest ära. Peale arutelu läksid nad autost välja. Ta vaatas, et auto parem nurk oli kahjustada saanud. Erki Kruus kinnitas, et ta istus autosse juhi kohale, et kaitsta oma lähedast inimest, sest C Wil ei olnud juhtimisõigust ja ta ei olnud kindel viimase joobes. Tema oli see, kes lubas oma auto rooli inimese, teades, et tal puudub juhtimisõigus. Politsei tuli tema ukse juurde, küsides auto dokumente ja tema oma dokumente, samuti küsis, mis on autoga juhtunud. Ta ütles, et ei tea. Politsei viitas sellele, et auto on saanud kannatada. Politsei kutsus ta autost välja ja ta paigutati kuhugi politseiautosse, kus lasti tal puhuda ja tuvastati joove. Politsei eeldas, et ta oli autot juhtinud, ehkki ta ütles, et ei olnud juht. Nii kui tuvastati tal joove, viidi ta Rakvere jaoskonda. Teised politseinikud läksid teistega vestlema. Talle selgitati, et on vaja puhuda tõenduslikku alkomeetrisse. Tal ei olnud vastuväiteid sellele ja ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Ta teadis, et oli joonud. Näitu kajastavatele dokumentidele ta allkirju ei pannud, sest ta ei olnud piisavalt adekvaatne hindama, mis toimub. Erki Kruusi ütlustest nähtub, et pärast puhumist teda küsitleti selle kohta, kuidas ta sinna sattus või miks ta seal oli. Ise ta ei järginud kokkulepet põhjusel, et tal ei olnud kindlust selles, mida teised räägivad. Ta sai tol hetkel aimu, et oma lähedase inimese peale ta ei kaeba. Erki Kruusi ütlustest nähtub, et kuna taksojuhile said kahjud hüvitatud nädala jooksul, siis eeldas ta, et menetlus lõpetatakse, kuna kannatanuid ei olnud ja politseil sõidufakt tema vastu puudus. Ta ei eeldanud, et tema vastu selline süüdistus esitatakse. Seda, et menetlust pole lõpetatud, sai ta aru, kui C Wile helistati, et tal tuleb minna selle sündmusega seoses tunnistust andma. C W käis peale kutse saamist ülekuulamisel. Erki Kruus tunnistas, et tema oli tutvunud toimikuga, kuna tema käis varem ülekuulamisel kui C W. Selleks ajaks, kui C Wile tuli kutse, oli Erki Kruus oma sõnul teadlik sellest, milliseid ütlusi oli R R andnud, sest kaitsja vahendusel oli ta saanud toimikuga tutvuda. Ta rääkis sellest ka C Wile kodus. Tema ei tea, miks C Wit ei olnud varem kutsutud. Enne käis tunnistust andmas M P. Erki Kruusi väitel R R ei rääkinud neist sündmustest nii nagu need toimusid. Enne politsei saabumist oli neil kokkulepe, et kas keegi ei tea midagi, või ei mäleta või et tema oli roolis. Erki Kruusi sõnul on R R kohtuistungil valetanud. Erki Kruus jäi selle juurde, et kõnealusel kuupäeval, kui toimus liiklusõnnetus, tema autot ei juhtinud, autot juhtis C W. Erki Kruusi arvates võis tema kahtlustatavana ülekuulamine olla 25.08.
  7. Ta ei osanud juhtida tähelepanu sellele, et kutsuda tunnistajaid nii palju kui võimalik, sest ta ei eeldanud, et R R hakkab valetama. Kui kaitsja küsis, et kas on veel inimesi, kes nägid seda sündmust, siis hakkas ta mõtlema, et nende autost läksid välja need ja need. T M ütles, et kui vähegi võimalik, siis ei taha ta kohtuga tegemist teha. M M ütles, et tal pole midagi selle vastu, kui talle kutse tuleb. C W võttis R Rega ühendust mõned päevad peale seda, kui sündmus oli aset leidnud, et kui politseist peaks tulema mingi kutse, et siis ta helistaks ja annaks märku. Autos oli tehtud purjus peaga kokkulepe, kaines peaga inimesed mõtlevad järele. Tema ei teadnud, et kui R Rt kohapeal üle kuulati, et kas ta siis võib-olla rääkis kokkuleppe järgi, aga kui on politseisse minek, peaks ta rääkima seda, mis juhtus. Seda nad tahtsid R Rele öelda. Järgmine ühenduse 4 võtmine R Rega oli siis, kui tema oli toimikuga tutvunud ja saanud teada, mida R R oli rääkinud. See oli suur üllatus. Ta rääkis sellest C Wile, kes võttis ühendust R Rega ja R R ütles, et ta rääkis nii, nagu nad kokku leppisid, kuid need kokkulepped ei olnud ju adekvaatsed, sest tuleb rääkida seda, mis juhtus. R R oli öelnud, et ta järgis nende nõuandeid. R R ei saanud aru, et kaevab endale sellega augu, kui annab valeütlusi. Järgmine kord oli see, kui R R helistas C Wile, et talle tuli kohtukutse, et mis nüüd edasi saab. R R ei eeldanud, et asi nii kaugele läheb. Nii palju kui ta teab, ei olnud C Wil R Rele muid ettepanekuid, kui pöörduda prokuröri või politsei poole ja rääkida, kuidas asjad tegelikult olid. C W ütles, et mõistlik on muuta ütlusi praegu, mitte kohtus. Kui R R helistas, et pöördus prokuröri poole, et äkki ta üldse ei ilmu kohtuistungile, et siis prokurör ütles ähvardades, et kui ta ei ilmu, tuleb talle järele politsei. R R oli öelnud, et ta peab tulema tunnistama. Nädal tagasi, kui C W mõtles lindistamise peale, oli tema kõrval, kui R R ütles, et ei tea, mis saab ja et ta ütles prokurörile, et ta ei tule, et mis ma tulen, kui ei mäleta midagi ning kui ta hakkab ütlusi muutma, võidakse ta võtta vastutusele. R R ütles, et mis vahet seal on, et emb-kumb teist ikka karistada saab. R R ütles, et ta ei saa aru, mis komejanti nad teevad, et algul käsivad valetada. Tunnistaja R R kinnitas kohtuistungil, et ta viibis ööl vastu 20.11.2010 koos sõpradega ööklubis Lokaal. Sinna võisid nad minna peale südaööd kella 2 ajal. Seal ta tutvus ühe noormehega, kelleks oli M P. R Re väitel oli ta ära joonud 2-3 0,5 liitrist purki siidrit. Kuna ta mäletab tervet õhtut selgelt, siis ei arva ta, et oli tugevas alkoholijoobes. Ööklubist lahkuma hakkas ta kella 5 ajal, sest tahtis Kebabi minna, mis asub Rakveres Parkali tänaval tankla kõrval. Klubist lahkus ta koos M Pga, kes ütles, et tal on paar sõpra autoga, kes võivad ta ära viia. Tema jaoks olid need sõbrad absoluutselt võõrad inimesed. Juttu oli musta xxxx minekust. R Re ütlustest nähtub, et auto peale istus ta hoovis, kust välja lasti. Seal oli inimesi rohkem, kes lõpuks autosse ei jäänud. Tema jäi istuma kõrvalistuja taha. xxxx istus koos temaga neli isikut. R Re väitel istus võõras noormees rooli, võõras neiu istus viimase kõrvale ning M P istus juhi taha. Nad sõitsid paremalt poolt hoovist välja sõiduteele kas Tallinna või Kreutzwaldi tänavale, sinna tarva poole. R Re väitel keerasid nad vasakule, kus asub politseijaoskond. Siis keegi ütles juhile, kas tema või M P, et Kebab on teisel pool. Auto tagurdas ja selle tagajärjel kuulis ta taga mingit pauku ja keegi autos ütles, et „sõida minema“. Kui auto tagurpidi edasi läks, siis ta nägi, et oli toimunud kokkupõrge taksoga. R Re sõnul liikus Xxxx edasi teatri pargi ja Revaalia vaheliselt teelt Virulase ette. Miks Virulase ette seisma jäädi, tema ei tea. Ta küsis, et miks oli vaja sealt ära sõita ja selgus, et autos olid kõik alkoholijoobes. Juht ütles, et tema on joobes ja neiu täpsustas, et kõik on joobes. Autost väljas vigastusi vaatamas käisid nad kõik, siis läksid autosse tagasi. Juht ja kõrvalistuja istusid samadele kohtadele, tema istus juhi taha ja M P istus tema kõrvale. 10 minuti pärast tuli politsei. Tema nägi ühte bussi. Üks politseinik tuli juhi kõrvale ja küsis, et kas nad on seotud selle õnnetusjuhtumiga. Juht vastas, et tema ei tea midagi. R Re väitel küsis politsei tema käest kohapeal, et kes oli roolis ja tema vastas, et noormees. Politseinik teatas neile, et juht viiakse jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Peale seda, kui juht ära viidi, kutsus tema oma tuttava taksoga sinna. R R väitis, et Xxxxs istudes enne politsei tulekut tal ei palutud anda ütlusi, et autot juhtis võõras noormees ehk Erki Kruus. Pärast õnnetusjuhtumit ja enne ütluste andmist tulid talle telefonikõned ja paluti igasuguseid asju öelda ja mitte öelda. Oli ka ähvardamist, oli nutmist, oli palumist, talle üritati selgeks teha, et ta andiski valeütlusi. Talle pakuti raha, et makstakse kõik kinni, et ta läheks politseisse ja muudaks oma ütlusi. Mingil määral ta mängis kaasa, sest teadis, et kohus tuleb, et ta peab selleni lihtsalt vastu pidama. Ta teab tegelikult, mis juhtus. Kõned olid paljudelt erinevatelt numbritelt. Ta ei pidanud järjestust. Viimane kõne tuli eelmisel nädalal. Neiu helistaski talle ja ütleski talle, et ta läheb politseisse valeütlusi andma. Ta eelnevalt väitis, et neiu ta rahule jätaks, et ta on nõus prokurörile ütlema, et ta ei mäleta, sest ta ei tahtnud, et nad talle rohkem 5 helistaksid. Viimane kõne oli, kus helistatigi, et ta põhimõtteliselt annabki valeütlusi. R R ütles selle peale, et „mul oli sinust kahju“. Ta väitis seda ka prokurörile, mida kokku saades kahetses, rääkides, kuidas tegelikult asjad olid. Neiu helistas talle, kui ta oli saanud kohtukutse, et nende perre on sündimas laps ja et tema mees on pere ainuke sissetooja ja et kui teda karistatakse kriminaalkaristusega, jäävad laenud tasumata ja võib-olla jääb ilma tööst. R R kinnitas, et „mingil hetkel mul oli tast kahju“. Ta mõtles omaette ja üritas neile selgeks teha, et vahet ei ole, kuna aega on nii palju möödas, et ta lihtsalt ei mäleta. Tegelikult see ei ole õige, kui ta mäletas. Tal ei ole põhjust tulla siia valetama, kuna tegemist on tema jaoks täiesti võõraste inimestega. Ta on ise ka sünnitanud ja teab, et tütarlapsel on praegu väga raske vaimselt ja füüsiliselt. R R oma sõnul üritas neile anda mõista, et ta nagu mingil määral aitab neid, sest ta tahtis, et teda lihtsalt rahule jäetakse. R R ütles, et „terror on see õige sõna“. Viimane kõne oli, et „tulen kohtusse ja ütlen, et ma ei mäleta mitte midagi ja elage oma elu“. Lihtsalt selleks, et nad ta lõpuks rahule jätaksid. Inimesed ei suuda ise ka aru saada, mis tsirkust nad korraldavad. R R selgitas, et selle mittemäletamisega tahtis ta pigem endale seda kohtusse tulemist kergemaks teha. Nendega mingi aeg kaasa mängimist põhjendas R R sellega, et ta ei tule ütlema, et võtab oma ütlused tagasi, kuna see oleks väär, aga ta võib lihtsalt öelda, et ta ei mäleta. Selle kohta, miks ta oleks pidanud oma ütlused tagasi võtma, ütles R R, et neiu palus, et kuna ta läks politseisse ja tunnistas üles, et tegelikult sõitis tema. R R tunnistas, et ta ei saanud aru, mis toimub. Ta küsis, et miks nüüd selline otsus, et mis seal vahet on, et miks sa enda kaela selle võtsid, mispeale sai vastuseks, et ta on beebiootel, et advokaadil ja kohtunikul on temast kahju, et talle ei määrataks kriminaalkaristust ja kui määratakse, ta võtab selle vastu. Kuna politsei ei võtnud temalt alkoholijoovet, ei saa teda selle eest keegi karistada. R Re arvates oli see jutt kohtukutse järel. R R kinnitas, et sündmuse asjaolude kohta on teda enne kohtuistungit politseijaoskonnas üle kuulatud kahel korral. Ülekuulamise eelselt hoiatati teda, et ta peab rääkima tõtt. Ta rääkis uurijale neid asjaolusid selliselt nagu need tegelikult olid. Esimesel ülekuulamisel ta eksis, et kumb kummal pool taga istus, kuid hiljem talle meenus, et nad istusid teistpidi. Vahetult peale Virulase juurde jõudmist ja enne politsei tulekut ei teinud nad mingeid kokkuleppeid selles osas, kes oli roolis. Virulase ees C W ei palunud tal öelda, et autot juhtis Erki Kruus. Ta üritas nendega võimalikult kaasa mängida, sest ta ei tahtnud kohtusse tulla. Tal on muud ka teha, kui neid kõnesid kogu aeg oodata kelleltki, kes ei oska normaalselt rääkida, kes üritab talle ajupesu teha, et nagu olekski tema roolis olnud. Ta teab, et seda kõnet lindistati, see oli nii silmnähtav. R R ei eita seda, et tema jutt seal lindis on. Ta (C W) helistas ja kohe alustas sellega, et „sai advokaadilt kirja, et sina andsid valeütlusi“. R R ütles, et ta ei ole rumal, ta saab aru, mis sellise kõne eesmärk on. R Re väitel kirjutas ta prokurörile kirja, et ta ei mäleta, lootes sellega pigem, et ei pea kohtusse tulema. Ta palus prokurörilt vabandust, öeldes, et ta ei tule kohtusse valetama. Kirja kirjutamine prokurörile oli enne salvestatud kõnet. R Re sõnul tegi telefonikõnesid talle C W ainukesena. Viimane kõne oli eelmisel nädalal, üks pärast kohtukutse saamist ja kokku võis neid kõnesid olla
  8. Tunnistaja M M, kes on süüdistatava Erki Kruusi pikaajaline sõber, kinnitas kohtuistungil, et see oli 3 aastat tagasi sügisel ühel öösel, kui nad läksid kogu seltskonnaga ööklubisse Lokaal, mis asus teatri vastas üle tee, Erki Kruusi sünnipäeva edasi tähistama. Lisaks temale olid seltskonnas veel C W, M P, T M, A B ja võimalik, et oli veel keegi. See oli kella 2-3 ajal, vihma sadas. Ta oli just tulnud välja Erki Kruusi autost, olles kõnniteel ja 20-30 m temast eemal toimus liiklusõnnetus, milles osalesid Erki Kruusi Xxxx ja hall takso. Tema istus autosse Lokaali taga. Ümberkeeramise võimalust ei olnud. C W tagurdas välja, jäi ristil seisma, kus on väljakeeramine Tallinna tänavale. Tema ei tahtnud koju minna, tuli autost välja sel momendil, kui auto jäi enne väljakeeramist korraks seisma ja C W keeras tagurpidi mäest alla, kus see mats käiski. M M oma sõnul aitas Erki Kruusi, kes oli parajalt purjus, ette 6 kõrvalistmele, rooli istus C W. Taga oli temale tundmatu meesterahvas. Seda ta ei mäleta, kas T M oli autos. Ta ei mäleta, kas oli juhi taga. Kui tema autost välja tuli, siis oli roolis C W. Ei olnud minutitki, kui käis see mats. Tagurdades juhtus avarii ja järgnes edaspidi käik ning auto oli kadunud. Tunnistaja järeldas, et ta väljus juhi tagant, sest auto sõitis temast mööda teatrimäest alla linna poole. M M on selles kindel, et autot juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal C W ja mitte Erki Kruus. M M võttis omaks selle, et Lokaalist väljasõidu kord ja suund on vahepeal muutunud. Ta tegi loogilise järelduse, et ju ta pidi sealt välja sõitma, aga tol ajal ei saanud see nii olla, sest seal oli piire ees. Ta eksis väljasõidu kohaga, sest ta ei tea, millisest august auto tagurpidi välja sõitis. M M ei julgenud kindlalt väita seda, kuhu poole auto sõitis pärast avariid. Tunnistaja sõnul oli Erki Kruus talle väitnud, et üritas oma naist päästa, sest viimasel ei olnud juhtimisõigust. See oli purjus peaga tehtud mitteadekvaatne otsus, mida Erki Kruus pärast kahetses. M M sõnul oli Erki Kruus väga täis, tal olid koordinatsioonihäired ja ta vajas tuge. C W oli öelnud, et Erki on liiga purjus, et lähme koju. Tunnistaja C W, kes on süüdistatava Erki Kruusi elukaaslane, kinnitas kohtuistungil, et sündmused leidsid aset 3 aastat tagasi novembrikuus. Erki Kruusi sünnipäevapidu algas kodus ja nad läksid edasi Lokaali. Peale nende olid veel T, M, A ja K, keda ta mäletas ja kes kodust kaasa tulid. Lokaali jõudsid nad keskööl ja võisid seal olla 3-4 tundi. C Wi sõnul läks ta elukaaslasega tülli ja tahtis sealt ära minna. Ta võttis jope ja läks. Ta istus juba Erki Kruusi autos, milleks oli must Xxxx, kui Erki Kruus tuli, siis tulid teised ka järele. M P tuli ja tal oli kaasas R, kellega ta oli klubis tuttavaks saanud. Algul tahtsid auto peale tulla ka M ja T. Kui auto uksed kinni olid, siis juhina hakkas ta tagurdama. Erki Kruus oli tema kõrval, viimane oli väga purjus. Algul oli autos kokku 6 inimest. Lokaalist välja sõites tahtis M välja minna ja keeramise pealt nad läksid Tga välja, jäädes kõnniteele seisma. C W tunnistas, et ta ei vahetanud käiku, ei osanud sõita väga ja lihtsalt jätkas tagurdamist ja sõitis tagurpidi liikudes taksole otsa. Ta oli šokis. Tal ei olnud lube, ta oli alkoholi tarvitanud ja oli ka avarii teinud ning ta lihtsalt sõitis minema. C W kinnitas, et ta vahetas käiku ja sõitis otse minema mäest üles. Ta oli Rakveres uus, ei tundnud linna ja sõitis kuhu tee viib, kust keegi neid ei leiaks. Ta lihtsalt sõitis ütlemise peale, et siit vasakule, siit paremale, otse. Oli tühi ja pime tänav. Ta peatus tee ääres. C W oma sõnul jättis auto seisma, võttis võtme eest ära ja pani selle käekotti. Peast käis läbi, et mis nüüd saab. Sel hetkel tundus õige tegu, et nad vahetavad Erki Kruusiga kohad ära, et ta saaks muidu liiga suure karistuse. Ta oli põhjustanud avarii ja oli võib-olla alkoholijoobes, kuna oli võtnud klubis mõne kokteili, ilma lubadeta. Ta kartis, et karistatakse ka Erki Kruusi, sest viimane oli lubanud tal rooli istuda. Ta võttis võtme eest ära, Erki Kruus tuli välja ja tema ronis üle käetoe kõrvalistme peale. Erki Kruus vaatas väljas olles auto kahjud üle. Algul ei käinud keegi peale Erki Kruusi väljas. Autosse tagasi tulles istus Erki Kruus juhi kohale. Kõik sel hetkel said temast aru, et tema saaks suurema karistuse, et läheb võib-olla vangi. Hetke pärast tuli politsei. Algul tuli üks auto ja siis tuli veel üks auto. C Wi väitel käis politseiautos ainult tema. Tema mäletamist mööda enne, kui Erki Kruus ära viidi, Xxxxs olnutest kedagi ei küsitletud. Hiljem on ta suhelnud nii R Re kui ka M Pga. M P väga ähmaselt üldse midagi mäletab. R Rele on ta helistanud ja palunud, et viimane räägiks tõtt. On olemas tõend selle kohta, et R R ei julge tõtt rääkida. Tol hetkel sai kogu autos olnud seltskonnaga kokku lepitud, et nad ajavad selleks, et teda kaitsta, kõik Erki Kruusi kaela, mis tegelikult ei vasta tõele. R R jäi selle juurde ja väitis, et Erki Kruus sõitis. Ta ütles R Rele, et räägime nüüd tõtt ja viimane oli isegi nõus sellega, kuid hiljem hakkas väitma, et ei julge tõtt rääkida, sest kardab, et saab karistuse. R R üritas ennast päästa. Ta ei ole R Rt ähvardanud, samuti ei ole ta lubanud midagi kinni maksta. R R ütles, et saab neist aru. R R ütles, et kui ta tuleb nüüd tõtt rääkima, võib ta saada karistuse. Viimases kõnes, mille ta pidi lindistama, ütles R R, et ei julge tõtt rääkida. R R ütles selge sõnaga, et valetas, kui käis politseis tunnistust andmas. 7 Esimest korda oli R Rega kõne, et kas ta on käinud tunnistust andmas ja R R ütles, et ei ole. Ta palus, et R R võtaks temaga enne ühendust, kui peab minema tunnistust andma. Ta sai hiljem teada, et tegelikult R R oli käinud tunnistust andmas. C Wi sõnul võib kõnesid 3 aasta jooksul olla 4-
  9. Seda, mida R R politseis rääkis, sai ta teada advokaadi käest. Tema arvates oli ta enne R Rega rääkinud, kui sai teada, et viimane on tunnistuse andnud. R R helistas ise mõned kuud tagasi, öeldes, et sai kohtukutse. R Re kõne eesmärk oli küsida, mis saab. R R ütles, et soovib rääkida tõtt, aga et kuidas seda teha nii, et ta ei saaks karistust. Helistamist R Rele põhjendas C W sellega, et ta üritas saavutada seda, et inimene, kes pole süüdi, ei saaks karistada. C W võttis omaks, et tema pärast kannatab inimene, kes pole midagi teinud. Kõik teised, kes ütlusi andsid, väidavad, et tema oli roolis. Tunnistusi näitas talle advokaat. Ta on lugenud R Re, M P ja M M ütlusi, kusjuures viimane oli kaasas kuni selle sündmuseni, kui ta autole otsa sõitis, seisis tee ääres ja nägi pealt. T M ütles, et kui on võimalik, siis ta ei tuleks ütlusi andma. C Wi arvates võis kogu info, mis talle teada oli ja mis algselt lähtus Erki Kruusi kaitsest, talle teatavaks saada läbi Erki Kruusi, sest ta elas neile sündmustele kaasa ja see oli perekonnas aktuaalne teema. C W kinnitas, et tema mõte oli viimane kõne linti võtta. Kui R R helistas, et oli kohtukutse saanud, siis oli viimane päris närvis ja ütles, et ei tea, mida teha. Et kui ta räägib nüüd tõtt, võib ta saada karistada selle eest, et valeütlusi andis. Ühe inimese valetunnistuse tõttu võib süütu inimene saada karistuse ja ta ei näinud muud teed. Ta ei öelnud R Rele, et ta lindistab. Tunnistaja K N kinnitas kohtuistungil, et ööl vastu 20.11.2010 oli ta tööl patrullpolitseinikuna koos patrullpolitseiniku A Aega. Vastu hommikut, enne vahetuse lõppu tuli väljakutse Lokaali juurde, et Lokaali ees oli toimunud avarii ja üks osapool oli lahkunud sündmuskohalt. Nad sõitsid sinna. Seal ees seisis takso ja juht ütles, et talle oli otsa sõitnud Xxxx ja lahkunud. Kohale tuli avariipolitseinik ja nad läksid otsima lahkunud autot. Selleks hetkeks öeldi neile ka registrinumber. Selle võis öelda taksojuht või oli keegi juba teatanud juhtimiskeskusele. Nad sõitsid teatrimäest alla, keerasid Näituse tänavale ning Jaama ja Kalda tänava ristmikul see auto seisis. Autos oli neli inimest. Juhi kohal istus meesterahvas, tema kõrval naisterahvas ja taga samamoodi. K N ei mäletanud kumba pidi taga istuti. Nad vaatasid, et autol oli tagumine tuli katki, stange oli kriimustatud. Nad teatasid avariikorrapidajale, et see auto seisab Jaama tänaval. Nad andsid isiku, kes istus roolis, avariigrupile üle. Kohale tulid A V, T L ja K S. Tunnistaja A V kinnitas kohtuistungil, et ööl vastu 20.11.2010 oli ta tööl Rakvere politseijaoskonnas avariipolitseinikuna koos T Lga. Väljakutse said nad Kreutzwaldi 1 ööklubi juurde, kus taksole olevat otsa tagurdanud Xxxx musta värvi ja peale kokkupõrget lahkunud sündmuskohalt Vabriku tänava kaudu. Selle info edastas neile juhtimiskeskus. Sai edasi öelda ka patrullidele, et selline auto lahkus sündmuskohalt ja nad läksid ka linna peale seda autot otsima. Nemad koos T Lga läksid Kreutzwaldi 1, sinna sündmuskohale. Takso seisis paremal pool tee ääres, vasakpoolne esituli oli puru ja esistangel olid punase tule killud ja osa tükke oli maas. Kohapeal tegid nad mõõtmise, skeemi, panid autode asukohad paika ja vestlesid taksojuhiga, kes ütles, et see tagurdas alla temale vastu ja kui pauk käis ära, seisis korraks ja sõitis kohe edasi. Taksojuht ütles, et ta ei näinud, kes roolis oli. Nad tegid fotod ära ja siis juba tuli patrullilt teade, et auto on leitud Jaama ja Kalda tänava ristmikult. Nad läksid sinna, kust auto leiti. Patrull oli väljas. Autos istus neli isikut. Nad hakkasid isikuid kontrollima. Patrulli käes olid juba juhi dokumendid. Juhi kohal istus Erki Kruus, kõrvalistmel naisterahvas, tagaistmel meesterahvas ja naisterahvas. Juht ütles, et tema on süüdi selles õnnetuses, sest on auto vastutav kasutaja ja saab kahjud korvata, aga tema autot ei juhtinud. Juht ütles, et roolis oli keegi võõras. Nad rääkisid ka taga istuvate inimestega. See naisterahvas oli sinna seltskonda juhuslikult sattunud. Nad kutsusid ta oma bussi ja vestlesid 8 temaga. See naisterahvas rääkis, et sai tuttavaks selle noormehega, kes taga istus ja et teda kutsuti kaasa. Nende küsimuse peale, kes juhtis autot, osutas naisterahvas mehele, kes rooli taga istus, kui politsei tuli. Selle kohta, kes oli roolis, ei teadnud teised midagi. Kõik olid alkoholi tarvitanud ja seda hindas ta käitumise järgi. Erki Kruusil kontrollis patrull joovet ja ta viidi jaoskonda. Nemad tegid kohapeal auto vaatlust. Autol oli purunenud tagumine parempoolne tuli, mille tükid olid teise auto küljes ka. Tema võttis tunnistaja R andmed, et hiljem teda üle kuulata. Tunnistaja M käis ülekuulamisel. Tunnistaja T L kinnitas kohtuistungil, et ööl vastu 20.11.2010 oli ta tööl Rakvere politseijaoskonnas välijuhina koos A Vga. Nad said Lokaali juurde juhtimiskeskuselt väljakutse, et oli liiklusõnnetus, kus üks osapool oli lahkunud sündmuskohalt. Nad jõudsid kohale 5-10 minutit hiljem. Kohapeal oli takso, millele oli otsa sõidetud. Taksojuht ütles, et auto, mis talle otsa sõitis, tuli teatrimäest alla tagurpidi ja tagurdas liikuvale taksole otsa. Xxxx tagurdas veel mäest alla edasi ja lahkus sündmuskohalt. Taksojuht ei osanud öelda, kes oli selle auto roolis. Taksojuht ütles, et Xxxx sõitis teatrimäest alla, mööda Tallinna tänavat. Seal võisid olla mõned joodikud, aga keegi midagi ei näinud. Kui keegi oleks midagi näinud, oleks isiku nimi kirjas ja ta oleks üle kuulatud. Nad tegid sündmuskoha ja sõiduki vaatluse, fotod. Patrull teatas, et nad on leidnud Jaama tänavalt ühe Xxxx või xxxx, kus oli sees 4 isikut ja millel olid liiklusõnnetuse tunnused taga paremal küljel. Kui nad valmis said, siis läksid nad Jaama tänavale. Autos oli neli inimest. Juhi kohal istus auto omanik, kõrval istus tütarlaps, perekonnanimi W, taga istusid üks noormees ja üks neiu. Sai küsitud kohe, et kes juhtis ja vastust kohe ei tulnud. Erki Kruus väitis, et autot juhtinud isik lahkus. Peale seda sai hakata andmeid kontrollima. Taga istunud tütarlaps oli seal seltskonnas juhututtav ja tema käest sai küsitud, et kes juhtis, et kas keegi jooksis autost ära või on kohti muudetud. Taga istunud tütarlaps ütles, et see olukord on sama, kui Lokaali juurest tulles, et midagi muutunud ei ole. Sai küsitud, et mismoodi taga istunud tütarlaps auto omanikku tunneb ja siis viimane vastas, et Lokaalis said tuttavaks. Eesistujaid taga istunud tütarlaps kindlasti ei teadnud varasemast ajast. Jaoskonda viidi tema teada vaid juht. Autos olnud isikud olid kõik alkoholi tarvitanud. Taga istunud tütarlaps tundus olema kõige vähem alkoholi tarvitanud. Nad tegid sõiduki vaatluse, tegid fotod ja võtsid kõigi andmed. Tunnistaja A V kinnitas kohtuistungil, et ööl vastu 20.11.2010 oli ta tööl patrullteenistuses välijuhina. Vastu hommikut 5 paiku said nad väljakutse. Öeldi ka automark ja värvus, et liiklusõnnetus oli baari juures ja auto lahkus sündmuskohalt. Reageerisid nii avariiinspektorid kui ka kõik patrullid. Avariiinspektor võttis temaga ühendust, et ta valmistaks ette tõendusliku alkomeetri. Oli näha, et isik, kes toodi, oli joobes. Ta ei käitunud agressiivselt, sai jutust aru. Isik oli nõus tõenduslikku alkomeetrisse puhuma, kuid mitte dokumentidele alla kirjutama, väites, et tema pole sõitnud. Peale joobe tuvastamist kuulas ta isiku üle. Isik ütles, et ei tea, kes sõitis. Joovet otsustati kontrollida põhjusel, et kui auto avastati, siis isik istus juhi koha peal. Muudest kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 20.11.2010 ja selle lisa – liiklusõnnetuse skeem, millest nähtub, et sündmuskoht asub Rakveres Kreutzwaldi
  10. Sündmuskohaks on kerge languse ja vasaku kurviga tänav. Vaatlus on läbi viidud Kreutzwaldi tänava poolt Tallinna tänava poole. Piiripunktiks on võetud paremal pool teed hoovi sissesõidu ees olev LM 331 (Sissesõidu keeld). Tänava paremal pool seisab sõiduauto xxxx xxxx esiosaga Kreutzwaldi tänava suunas. xxxx-l vasak esituli ja tiib purunenud. Sõidutee vasakpoolsel rajal tulekillud, plasttükid ca 0,5 m alal. Xxxx xxxxx kokkupõrke kohas stange sees punase värvusega tule (tagumise tule) tükid, mis ei kuulu antud autole. Esimene liiklusõnnetuses osaleja oli Erki 9 Kruus, kelle sõidukil Xxxx reg nr xxxx deformeerunud tagumine parempoolne stange ja poritiib, purunenud parempoolne tagumine suunatuli ning teine osaleja A B. Xxxx juht tagurdas keset sõiduteed ning sõitis otsa tagant lähenevale xxxx-le ja lahkus sündmuskohalt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli koostas avariipolitseinik A V. Liiklusõnnetuse skeemil on muuhulgas ära toodud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite liikumissuunad, samuti on sellelt näha, et sõidukite kokkupõrkekoht asub linnast väljuval sõidusuunal. - liiklusvahendi vaatlusprotokoll 20.11.2010 kella 05.55, millest nähtub, et sündmuskohal Rakvere linnas Jaama ja Kalda tänava ristmikul vaadeldi sõiduautot Xxxx registreerimismärgiga xxxx, millel oli purunenud tagumine parempoolne tuli. Tulel olid väljas punast värvi tükid, mis olid kadunud. Deformeerunud oli poritiib ja stange nurk. Autos viibis neli isikut, roolis istus Erki Kruus, kõrvalistmel C W, tagaistmel paremal R R, tagaistmel vasakul M P. - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 20.11.2010 ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Sellest nähtub, et Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna välijuht A V tuvastas 20.11.2010 kell 05.40 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi 5a indikaatorvahendit AlcoQuant nr A 111122 (kalibreeritud kuni 08.12.2010) kasutades Erki Kruusil alkoholijoobe 1,23 mg/l kohta ning tuvastas samas kohas tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MKIII EST nr ARBK-0025 kasutades Erki Kruusil alkoholijoobe lõpliku tulemina 1,08 mg/l. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik Erki Kruus on nimetatud protokollile allkirjade andmisest keeldunud. - koopia mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRC-10/00059, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter, millega tuvastati Erki Kruusi joovet, on taadeldud 28.10.2010 ning vastab kehtestatud nõuetele. - koopia kokkuleppest, milline on sõlmitud 22.11.2010 Erki Kruusi ja A B vahel, et Erki Kruus korvab xxxx xxxx liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. - kõnesalvestis CD-l, millele on salvestatud tunnistajate C Wi ja R Re viimane telefonikõne 23.09.2013 ning mis on kohtuistungil salvestist kuulates protokollitud. Selle kõnesalvestise sisu on protokolli kohaselt järgmine: C W: Õhtust. R R: Jah. Tere. C W: On sul hetk aega? R R: Jah. C W: On sul hetk rääkida? R R: Jah, räägi. C W: Ma sain su sõnumi kätte, sa vist eelmisel nädalal saatsid mulle, et sa tuled sinna kohtusse. R R: Jah. C W: Ma lihtsalt mõtlesingi küsida, et kuidas see seis on? R R: Ei, ma ütlesin prokurörile, et mina ei mäleta midagi juhtunust. Ma pean siia kohtusse tulema … Soome politseinik sinna … C W: Okey. Selles mõttes jah, et sa oled peatunnistaja. Miks sa ikka veel peatunnistaja oled, ma ei saa sellest aru, sest et on 3 ütlust ühe vastu, aga no siin Eesti riigis … üritavad ikkagi võimalikult näkku panna kui võimalik. R R: Euroopa Liidu seadused … Ja ma pean kohale tulema sinna ja ma ei tea, mis ma seal teen … siis ma võin öelda, et ma ei mäleta, aga kui ma kriminaalkaristuse peaks saama … C W: Asi on selles, et R R: Tingimused C W: Asi on selles, et kui sa ütled, et sa ei mäleta, siis sa ei saa mingit karistust ja R R: Ma elan Soomes ja kui nad mind sealt riigist enam välja ei lase … kokkulepitud tingimustel … siis ma ei tea, mis saab. 10 C W: Jah, ma saan sellest kõigest aru, aga noh, tänu sinu valeütlustele saab lihtsalt minu mees kriminaalasja asjas, mis ta teind ei ole. Siin on mitu aga nagu peal noh. R R: Ma saan aru C, aga kas te saate nagu minust ka aru, et sa nutsid, sa palusid, et ma valetaksin. Ma tulen teile vastu. Prokurör räägib mulle, et su mees on suhteliselt puhas leht, et taga ei juhtu mitte midagi. Ma ei saa aru, mis asja te teete seal. Ma ei saa aru. Ma ei saa aru, üks hetk nagu … ühte asja, või lihtsalt nagu, ma ei tea, hakkas nagu kahju sust, onju. Ma lähen valetama politseisse ja nüüd te otsustate järsku teisiti. Ma … sellest. C W: Ei. Esiteks, kui meid kinni peeti, siis purjus peaga neljakesti me kõik meie nagu, mina nagu käskisin valetada, et öelda, et Erki oli roolis. Siis aga peale seda me rohkem ei rääkind ju, me rohkem ju, me põhimõtteliselt ei tundnudki üksteist. Ja mingi hetk lihtsalt meie advokaat andis mulle paberi, et sa olid käinud tunnistust andmas, et aga me ei olnud vahepeal üldse suhelnudki. Ma saan aru sinu seisukohast. Ma lihtsalt üritan praegult välja mõelda lahendust, et kuidas see kõigile nagu hästi läheks. R R: Ma ei tea, kuidas see hästi läheks. Mina tulen sinna ja mina ütlen, et mina ei mäleta ja ma loodan tõsiselt, et mingit paska ei tule. Ma ei tea, ma ei tea, mida ma teen, kui ma siia Soome riiki tagasi ei saa. C W: Kuidas sul saab sellest mingi probleem tulla, kui sa üldse ei mäleta. R R: … prokurör ütles mulle, ütles, et kas sa ikka tead Eesti riigi seadusi, et valeütlused on kriminaalselt karistatavad. Sa ütlesid, et hakkab sind ähvardama, ta hakkaski põhimõtteliselt mind ähvardama, tuletas mulle seda meelde. C W: See, et politsei ähvardab, see on täiesti tavaline ja ma saan aru. Muidugi ma kardaks ka, ma oleks samamoodi hirmul ja samamoodi olen ma praegu hirmul, et ma saan lapse ja mu mees saab kriminaalsüüdistuse asjas, mida ta teind ei ole ja ta ei saa enam töölgi käia noh põhimõtteliselt. R R: … et kumbki teist saab seda nagunii. C W: Misasja? R R: Et kumbki teist saab selle niikuinii. C W: Jaa, aga vahe ongi selles, et mina, kes selle teo tegi, võtan selle vastutuse enda peale, mina vastutan selle eest, mida ma valesti tegin ja mina peaksin olema see, kes nagu võitleb sellega. Aga mu mees saab kriminaalsüüdistuse, mees, kes saab peatselt isa, kes teenib meie koju põhi nagu toidu kõik, onju. Ma ei tea, kuidas nagu toime tulla, kui saab asja eest, ühesõnaga. R R: Ma räägin, et saan sellest kõigest aru. Ma ei saa aru, mille jaoks. Ma räägin, et ma ise olen jumala loll … - tunnistaja C Wi telefonikõnede kõneeristus perioodil 01.09.2013-30.09.2013, millest nähtub, et telefoninumbrilt xxxx on 23.09.2013 kell 19:28:27 helistatud telefoninumbrile xxxx, kõne kestvus on olnud 323 sekundit ehk 5 minutit 23 sekundit. - kaitsja

§ 225

lg 1 kohaselt 16.08.2012 esitatud taotlus Viru Ringkonnaprokuratuurile kuulata tunnistajatena üle C W ja M M. Selles taotluses on muuhulgas ära toodud tunnistaja C Wi telefoninumber xxxx. - tunnistaja R Re ülekuulamise protokoll 16.06.2011 isikuandmete osas, mille kohaselt on tunnistaja telefoninumber xxxx. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 63

lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

§ 60

lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja 11

§ 61

lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid (nii isikulisi kui ka dokumentaalseid) kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Erki Kruusi süü temale esitatud süüdistuses ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Riigikohus on oma senises praktikas aktsepteerinud seda, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile, kuid sellisel juhul tuleb kohtul eriti hoolikalt kontrollida tõendiallika usaldusväärsust kindlustamaks

§-s 61 sätestatud tõendamise üldnõuete täitmine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-74-05 öelnud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastavate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Üheselt ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist see, kas kohe algselt tagurdati ööklubi Lokaal hoovist välja Tallinna tänava suunas teatrimäest alla nii nagu väidavad süüdistatav Erki Kruus, tunnistajad C W ja M M või pöörati algul vasakule tarva kuju poole ja siis kui avastati vale sõidusuund, tagurdati (tunnistaja R Re ütlused). Tõendamist leidis see, et süüdistuses tähendatud ajal ja kohas toimus liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx ja sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx (takso). Sõiduauto Xxxx juht tagurdas Tallinna tänava suunas teatrimäest alla otsa tagant lähenevale sõiduautole xxxx ja lahkus sündmuskohalt. Üheselt ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist see, kas kokkupõrke järgselt liikus Xxxx otse edasi Näituse tänava suunas nii nagu väidavad süüdistatav Erki Kruus ja tunnistaja C W või teatri pargi ja Revaalia vahelt Vabriku tänavale nagu väidab tunnistaja R R. Viimasel juhul jääb arusaamatuks, kas Xxxx liikus kogu aeg tagurpidi või pidi mingil hetkel liikuma ka teatrimäest üles, et ümber pöörata esiosaga liikumise suunas. Kahjuks ei ole liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas tunnistajana üle kuulatud teist osapoolt A Bi, kes juhtis sõiduautot xxxx ja kes oleks osanud anda ütlusi muuhulgas selle kohta, millises suunas liikus Xxxx kokkupõrke järgselt. Tunnistaja K N ütlustest nähtub, et patrullpolitseinikuna läks ta sündmuskohalt lahkunud sõidukit otsima Näituse tänavale. Politseiametnikest tunnistajad A V ja T L annavad edasi taksojuhi ütlusi, et Xxxx lahkus sündmuskohalt, tagurdades veel edasi teatrimäest alla ja lahkudes Vabriku tänava kaudu. Eeltoodu põhjal jääb arusaamatuks, miks patrullpolitseinikud läksid sündmuskohalt lahkunud sõidukit otsima Näituse tänavale, mitte Vabriku tänavale. Need vastuolud on jäänud kohtumenetluses kõrvaldamata. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul seda, et isegi sündmuse sellise detaili osas, millel ei ole tõendamiseseme asjaolude seisukohalt olulist tähtsust, annavad ühes ja samas autos viibinud isikud risti vastupidiseid ütlusi. Tõendamiseseme asjaolude seisukohalt on käesolevas kriminaalasjas põhiküsimuseks see, kes juhtis süüdistuses tähendatud ajal ja kohas sõiduautot Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Üheselt on tõendatud see, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel ja selle järgselt viibisid Xxxxs Erki Kruus, C W, M P ja R R. Esialgselt olid ööklubi Lokaal hoovist välja sõites autos veel T M ja M M, kes läksid enne liiklusõnnetuse toimumist autost välja. Nii süüdistatava Erki Kruusi kui ka tunnistajate C Wi (süüdistatava Erki Kruusi elukaaslane) ja M M (süüdistatava 12 Erki Kruusi kauaaegne sõber) ütlustest nähtub see, et sõiduautot Xxxx juhtis C W. Üksnes tunnistaja R R, kes eelnevalt temaga ühes autos viibinud isikuid ei tundnud, andis ütlusi, et sõiduautot Xxxx juhtis Erki Kruus. Seda, et autot juhtis Erki Kruus, avaldas R R ka Jaama pst ja Kalda tänava ristmikule saabunud politseinikele, kes nägid Erki Kruusi istumas autos juhi kohal. Seega on tunnistaja R R kõige olulisemaks isikuliseks tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Nimetatud tunnistaja ütlused peaksid olema kõige objektiivsemad, kuna tema jaoks olid autos viibinud ülejäänud kolm isikut eelnevalt täiesti võõrad. Tunnistaja R Rel ei ole mingit põhjust alusetult süüstada süüdistatavat Erki Kruusi selles, mida see isik teinud ei ole. Erinevalt R Rest, oli süüdistataval Erki Kruusil, tunnistajatel C Wil ja M Ml, kes on omavahel lähedalt seotud, põhjust ja ka võimalus (arvestades kaitsja taotlust pärast toimikuga tutvumist nimetatud tunnistajate ülekuulamiseks ja seda, et tunnistaja R Re poolt antud ütluste sisu oli saanud neile selleks ajaks kaitsja kaudu teatavaks) omavahel ütluste andmise osas, et roolis oli C W, eelnevalt kokku leppida. Erinevalt Erki Kruusist, ei ähvardanud C Wit KarS § 424 järgi karistus, sest tema alkoholijoovet 20.11.2010 ei tuvastatud. Mis puutub sellesse, et tunnistajaid C Wit ja M Mt on kohtueelses menetluses üle kuulatud alles pärast seda, kui kaitsja tutvus kriminaalasja toimikuga ja tegi

§ 225

lg 1 kohaselt Viru Ringkonnaprokuratuurile 16.08.2012 vastavasisulise taotluse, siis süüdistataval ei lasu kriminaalmenetluses üldist kohustust kõrvaldada tema käitumise osas üles kerkinud kahtlusi. Süüdistatava Erki Kruusi ja tunnistaja C Wi ütlustest nähtub see, et omavahel lepiti autos liiklusõnnetuse järgselt kokku selles, et politseile öeldakse, et autot juhtis Erki Kruus ja seda selleks, et kaitsta C Wit, kes põhjustas liiklusõnnetuse, omamata juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes. Tunnistaja R R eitas kohtuistungil sellise kokkuleppe sõlmimist, väites, et tema on algusest peale rääkinud asjas tõtt, kajastades sündmust selliselt nagu see tegelikkuses aset leidis. Kohtul ei oleks tekkinud suure tõenäosusega mingit kahtlust tunnistaja R Re ütluste usaldusväärsuses ja objektiivsuses, kui ei oleks kaitsja poolt kohtule esitatud täiendava tõendina tunnistajate R Re ja C Wi omavahelise viimase nädal aega enne kohtuistungit 23.09.2013 peetud telefonikõne salvestist.

§ 289

lg 3 sätestab, et ristküsitluse käigus võib avaldada usaldusväärsuse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletuse, mis sisaldab tunnistaja varasemat väidet, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-5-09 jaatanud sellise tõendi lubatavust ja öelnud, et sellist telefonikõne salvestist tuleb käsitada teabesalvestisena

§ 63lg 1 tähenduses.

Kohus, kõrvutades tunnistaja R Re kohtuistungil antud ütlusi telefonikõne salvestises R Re poolt öelduga, leiab, et nendes on faktide osas olulised vastuolud. Sellele telefonikõne salvestisele ei saa kohus jätta hinnangut andmata kõrvutamata seda tunnistaja R Re kohtuistungil antud ütlustega ja seda vaatamata prokuröri poolsele vastuseisule esiteks juba tõendi vastuvõtmise osas ja kriitikale, et esitatud kõne on väljarebitud kogu sündmuste pikast ahelast ning et saamaks täiel määral aru viimasest kõnest, peaksime teadma sellele kõnele aastate jooksul eelnenud kõnede sisu. Tunnistajate R Re ja C Wi vahelise viimase telefonikõne salvestise põhjal, mis on kohtuistungil protokollitud, on võimalik teha alljärgnevad järeldused: 1) Tunnistaja R Re ütlustest kohtuistungil nähtub see, et C W teda korduvalt terroriseeris oma telefonikõnedega, mida oli nende kolme aasta jooksul kuriteosündmusest arvates 4-5. Kohtu arvates selline isik, kes nii väidab ja tahab, et teda rahule jäetakse, ei võta ise kontakti, s.o ei pöördu ise oma terroriseerija poole (sõnumi saatmine C Wile). Kõnesalvestisest ilmneb see, et kaks isikut vestlevad teineteisega vabalt ja sundimatult. 13 2) Tunnistaja R R eitas kohtuistungil kokkulepet öelda politseile, et roolis oli Erki Kruus, samas kui kõnesalvestise põhjal ilmneb see, et ta andis kohtueelses menetluses politseis oma ütlused vastavalt autos kokkulepitule, et roolis oli Erki Kruus. R R ei lükka kõnesalvestises ümber C Wi poolt öeldut selles osas, mis puudutab kokkulepet. R R räägib kõnesalvestises valetamisest konkreetselt politseile (teatavasti käis ta politseis ütlusi andmas 2-l korral) ja on hämmingus selle üle, et nad (C W ja Erki Kruus) on nüüd otsustanud järsku midagi teisiti, kui varem oli kokku lepitud. 3) Tunnistaja R R väitis kohtuistungil, et ta mängis kaasa, jaatades kõike C Wi poolt öeldut kõnedest vabanemise eesmärgil. Nimetatud väide aga kõnesalvestisest kuidagi ei järeldu, liiatigi kui R R väidetavalt teadis telefonikõne salvestamisest või vähemalt aimas seda. Vastupidi, kõnesalvestisest nähtub see, et R R ja C W otsivad tekkinud olukorrale mõlemaid osapooli rahuldavat lahendust. Omavahel arutatakse, et üheks võimalikuks lahenduseks oleks mittemäletamine, eelnevalt on R R öelnud seda ka prokurörile. Kõnesalvestisest nähtuvalt on R R väga mures selle üle, mis temast saab. Samas, kui tunnistaja R R on algusest peale rääkinud tõtt nagu ta kohtuistungil tõsikindlalt väitis, siis poleks ta pidanud üldse mingitesse telefonivestlustesse C Wiga laskuma ja poleks üldse pidanud millegi pärast paaniliselt muretsema. Taoline tunnistaja R Re faktiline käitumine süvendab kohtus kahtlust, et R R on andnud kohtueelses menetluses politseis 2-l korral teadvalt valesid ütlusi ja jätkanud teadvalt valede ütluste andmist ka kohtuistungil vältimaks võimalikku kriminaalvastutust KarS § 320 lg 1 järgi. Kokkuvõtvalt leiab kohus seda, et tunnistaja R Rt ei saa tõendiallikana usaldada ja tema ütlustele ei saa rajada süüdimõistvat kohtuotsust. Tunnistamaks isiku süüdi kuriteos, eeldab see aga tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Kohtul ei kujunenud tõendeid kogumis hinnates kindlat siseveendumust selles, et Erki Kruus on temale inkrimineeritava kuriteo toime pannud. Jättes tunnistaja R Re ütlused tõendite kogumist kõrvale kui ebausaldusväärsed, ei ole ülejäänud tõendite kogumi pinnalt võimalik Erki Kruusi süüdi tunnistada ning ta tuleb süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks mõista. Puutuvalt Erki Kruusile esitatud süüdistusse, märgib kohus veel seda, et Erki Kruusile on arvatud süüks alates 01.07.2011 kehtiva liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1 sätete rikkumine, õige olnuks süüdistuses viidata võrdlevalt lisaks veel ka kuni 01.07.2011 kehtinud liiklusseaduse § 20 lg 3 ja § 20 lg 31.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Süüdistatava Erki Kruusi poolt valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 3506,70 eurot otsustas kohus täielikult hüvitada, leides, et nimetatud summa on mõistlik ja põhjendatud, arvestades eelkõige kaitsja poolt menetletavas kriminaalasjas tehtud töö mahtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 11.

oktoobri 2013 kohtuotsus Erki Kruusi süüdistusasjas muutmata ning prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. 14 Välja mõista Eesti Vabariigilt Erki Kruusi kasuks 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot seoses prokuröri apellatsiooniga kantud õigusabikulude katteks. Kohtuotsus jõustus 05. veebruaril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.