KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 6. detsember 2013, Tartu 3-11-1801 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 11. aprilli 2011. a käskkirja nr 6-3/716-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2012. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2012. a otsus muutmata. 2. Tagastada menetlusosalistele nende poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 6. jaanuar 2014). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 7. märtsi 2011. a käskkirjaga määrati Romeo Kalda tööle sektori E-7 koristajana alates 10. märtsist 2011 kuni 9. juunini 2011. Vanglaametnik andis 11. märtsil 2011 R. Kaldale korralduse tööle asuda, millest R. Kalda keeldus. Viru Vangla 11. aprilli 2011. a käskkirjaga nr 6-3/716-D karistati R. Kaldat vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 nõuete rikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati tema suhtes osaliselt või täielikult vangistusseaduse § 22, § 30-32, § 34-38, § 41, § 43, § 46 ja § 48 kohaldamist. 2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas R. Kalda halduskohtule kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada. 3. Tartu Halduskohtu otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati käskkiri osas, milles piirati kaebaja suhtes karistuse kandmise ajal vangistusseaduse § 30 kohaldamist. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:
- a)Kaebajal on olnud küll teise kinnipeetavaga konflikt, kuid julgeolekuosakonna spetsialisti õiendi kohaselt pole see seotud kinnipeetavate omavahelise hierarhia ega koristamistöödega ja puudub info tema ründamise plaanidest seoses koristaja ameti vastuvõtmisega. Katse selgitada välja, kes võiks E-7 osakonnas teda ohustada, jäi tulemusteta. Kohtul pole alust kahelda vanglateenistuse seisukohtade õigsuses. Kaebaja enda väited viitavad selgelt üksnes töökohustusest vabanemise soovile.
- b)VangS § 37 lg-st 3 ei tulene, et kinnipeetavale peab enne tööle määramist tegema arstliku läbivaatuse. Mitte igasugune tervisehäda, valuaisting või ebamugavustunne ei tähenda töökohustusest vabastavat töövõimetust. R. Kalda tööle vormistamine oli arstiga kooskõlastatud. Ehkki tööle asumise korralduse ajal ei olnud arst R. Kaldat üle vaadanud, sai tema distsiplinaarmenetlus reaalse käigu alles pärast seda, kui arstlik läbivaatus oli toimunud. Diagnoosi kohaselt ei seganud R. Kalda varba juures pikemat aega asuv verine koorik töötamist. Seega tuvastati distsiplinaarmenetluse käigus, et vanglaametnik oli tööle asumise korralduse andmisel olukorda õigesti hinnanud.
- c)Vanglaametnike õiendid kinnitavad, et korralduse andmisega kaasnes koristusvahendite ja töövõtete tutvustamine ning kaebajale anti kaitsekindad. Seega pidid nii koristaja tööohutusnõuded kui töövõtted kaebajale teada olema.
- d)Distsiplinaarkaristuse määramine on materiaalselt ja formaalselt õiguspärane. Järgitud on distsiplinaarkaristuse määramise menetlusnõudeid. Karistus on proportsionaalne. Väär on kaebaja seisukoht, et menetleja vahetumise ja distsiplinaarmenetluse protokolli täiendamise tõttu on tema rikkumise suhtes toimunud kaks eraldi menetlust ja teises jäeti ta ära kuulamata.
- e)Enamik kartserikaristuse lisapiirangutest on tulenevalt kartserikaristuse olemusest juba niigi piiratud, sest nende eelduseks on liikumisvabadus või kartseris keelatud esemete valdamine. Seega pole nende kohaldamisel tekkinud kaalutlusvigu. Erandiks on vangistusseaduse § 30 lg-s 1 ette nähtud üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemise õiguse piirang, mis pole kartserikaristuse tavapärane osa ja mida tuleb seega hoolikalt põhjendada. Selle nõude täitmata jätmine toob kaasa kartserikaristuse tühistamise selle piirangu osas (RKHKo 3-3-1-41-11). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. R. Kalda esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, milles jäeti kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
- a)Halduskohus oleks pidanud tühistama ühe piirangu tühistamisel kogu käskkirja, kuna piirangud on seotud kogu käskkirjaga kui tervikliku kaalutlusotsustusega ning kui kohus tuvastab käskkirjas kaalutlusvea, kuulub kogu käskkiri tühistamisele. See tuleneb ka halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendist.
- b)Karistuse määramisel on rikutud VangS § 64 lg-st 41 tulenevat tähtaega. Vangla sai rikkumisest teada 10. märtsil 2011, seega oli karistuse määramise viimaseks päevaks 9. aprill 2011.
- c)Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et distsiplinaarmenetlus sai reaalse käigu alles pärast arstlikku läbivaatust. Arstile kutsuti kaebaja alles 17. märtsil 2011. Vaidlustatud käskkirjas võeti aluseks arsti poolt 30. märtsil 2011 antud tõend. See saab tõendada kaebaja terviseseseisundit alates 30. märtsist 2011 ja ei saa anda vastust 10. ja 11. märtsi 2011. a terviseseisundile. Arstiga peetud elektroonilist kirjavahetust ei oleks halduskohus tohtinud arvestada, kuna karistusotsuses ei ole sellele üldse tuginetud.
- d)Halduskohus pole vastanud kaebuse põhjendustele, et 10. märtsil 2011 võeti kaebaja vanglavorm pessu ja tagastati alles 21. märtsil 2011. Olukorras, kus kaebajal oli ainult üks vanglavormi komplekt, mida ta kandis igapäevaselt, ei saanud ta asuda koristustöid tegema. Ebahügieeniline on olukord, kus kaebaja peab kandma sama vormi nii vabal ajal kui koristustöödel. 11. märtsil 2011 oli osakonna üldkasutatavates ruumides antisanitaarne olukord. 2 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lg 3 p-st 1 ja § 13 lg 1 p-st 11 tulenevalt on tööandja kohustatud omal kulul andma töötajale tööriietuse.
- e)Kaebaja suhtes ei viidud läbi sellist juhendamist ja väljaõpet, nagu viidi läbi teise kinnipeetava puhul, kellele väljastati töötaja töötervishoiu ja tööohutusalase juhendamise kaart.
- f)Karistuse määranud vanemvalvuril puudus selleks pädevus. 5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel:
- a)Eristada tuleb sisulist karistusotsustust ja lisapiirangut. See, et lisapiirangu osas on käskkiri õigusvastane, ei tähenda, et käskkiri oleks õigusvastane ka karistusotsustuse osas.
- b)See, et kaebaja sai töökohustusest teada 10. märtsil 2011, kui talle tutvustati tööle määramise käskkirja, ja märkis sellele, et "tööst ei keeldu, kuid ei saa asuda tööle kõrgohtlikus osakonnas", ei tähenda, et 11. märtsil 2011, kui talle anti korraldus tööle asuda, ei pannud ta toime distsipliinirikkumist. R. Kalda ei allunud valvuri korraldusele 11. märtsil 2011 ja sellest päevast algas distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg. Kuna R. Kaldale määrati karistus 11. aprillil 2011, siis ei ole VangS § 64 lg 41 sätestatud ühekuulist tähtaega ületatud.
- c)Seoses kaebaja terviseseisundiga on vangla algusest peale väitnud, et kaebaja oli tööks võimeline ning hiljem esitatud sellekohased tõendid on vaid lisatäiendused. Vastustaja ei ole esitanud asjas uusi või ootamatuid väiteid, vaid püüdnud veelgi põhjalikumalt tõendada oma seisukohta.
- d)Väited teise vanglavormi puudumisest on teisese tähendusega, kuna kaebaja ei oleks ka selle olemasolul tööle asunud. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja ei teavitanud vanglaametnikke sellest, et tal on käes vaid üks vorm ja teine on pesus. Tegemist on tagantjärgi otsitud põhjendusega.
- e)See, et teisele kinnipeetavatele on koristamisvõtete näitamise kohta koostatud paberid, ei tähenda, et R. Kaldale ei oleks keegi olnud valmis näitama, kuidas käib koristamine. Õigusaktidest ei tulene selle kohta dokumentide koostamise kohustust. Kaebaja oli tööle määratud juba varem ning ta oli ohutusjuhendiga tutvunud.
- f)Karistuse määranud vanemvalvur oli määratud peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetesse ja omas pädevust karistuse määramiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus rahuldamiseks ei ole alust. 7. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ühe lisapiirangu tühistamisel oleks halduskohus pidanud tühistama kogu käskkirja. Koos distsiplinaarkaristuse määramisega kohaldatud lisapiirangud olid haldusakti kõrvaltingimusteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 2 mõttes. Käesoleval juhul ei ole haldusakti kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooni vältimatuks eelduseks ning kõrvaltingimus on haldusakti põhiregulatsioonist eraldi tühistatav (HKMS § 42 lg 1 p 1). 8. Vastustaja on oma vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, miks on distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt. Ringkonnakohus nõustub, et vanglateenistuse ametniku poolt antud tööle asumise korralduse täitmisest keeldus kaebaja VangS § 67 p 1 mõttes alles 11. märtsil 2011, ning seega on distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt. 10. märtsil 2011 toimus R. Kaldale tööle määramise käskkirja teatavakstegemine. Sellega tehti R. Kaldale teatavaks küll tema töötamise kohustus, kuid vaidlust pole selles, et samal päeval otsest tööle asumise korraldust talle ei antud. Seega ei toimunud sel päeval ka vanglateenistuse ametniku korralduse täitmisest keeldumist. R. Kalda on 10. märtsil 2011 haldusakti teatavakstegemise käigus kirjutanud käskkirjale, et ta ei saa tööle asuda. Samal päeval viis julgeolekuosakonna ametnik temaga läbi vestluse, mille kohta koostatud õiendis kasutas sõnu "R. Kalda keeldus tööst". Neist asjaoludest ei saa teha järeldust, 3 et keeldumine vanglaametniku korralduse täitmisest leidis aset juba 10. märtsil 2011. Nagu öeldud, ei olnud kaebajale siis veel tööle asumise korraldust antud. 9. Arstiga tööle määramise osas peetud elektroonilise kirjavahetuse võtmine asja materjalide juurde oli põhjendatud. See kinnitab vangla väidet, et enne tööle määramist oli kaebaja töövõimelisus 5. märtsi 2011. a seisuga kindlaks tehtud. Kuna distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas (tl 56p) oli sellele viidatud ning distsiplinaarmenetluses selle üle otseselt vaidlust ei käinud, siis on mõistetav, miks esitati elektrooniline kirjavahetus alles kohtumenetluses. Ei ole välistatud, et pärast arsti poolt kinnipeetava töövõimeliseks hindamist ning vahetult enne tööle asumise korraldust toimub kinnipeetava tervislikus seisundis selline muutus, mis muudab töötamise vastunäidustatuks. Selleks, et niisuguses olukorras tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramist hinnata põhjendamatuks, peaks olema tuvastatud, et tööle asumise korralduse andmise hetkel isikul selline tervisehäire esines. Käesoleval juhul seda tuvastatud ei ole. Ehkki kaebaja väitis, et tal oli varbal lahtine haav, on olukorda vahetult hinnanud vanglaametnik oma õiendiga kinnitanud, et tegemist ei olnud veritseva lahtise haavaga, mis nähtus sellest, et kaebajal olid jalas puhtad valged sokid. Varvas oli lihtsalt ühelt poolt pisut punetav (tl 47). 19. märtsil 2011 diagnoositi kaebajal sissekasvanud küüs, ning märgiti, et varba juures pikemat aega verine koorik, mis töötamist ei sega (tl 48). Neid tõendeid arvestades on võimalik, et kaebajal võis tööst keeldumise hetkel varvas mingil määral valutada, kuid mingil juhul ei saa seda pidada töötamist takistanud terviseseisundiks. Põhjendatult on vastustaja viidanud ka vangla arsti poolt veel hiljem, 30. märtsil 2011 antud hinnangule, mille järgi meditsiinilise dokumentatsiooni järgi võimaldab kaebaja tervislik seisund osaleda töises tegevuses (tl 39). Ehkki see tõend on antud 30. märtsil 2011 ja sõnastatud olevikuvormis, on ilmne, et nimetatud tõend on küsitud distsiplinaarmenetluse käigus, eesmärgiga tuvastada tagantjärgi, kas R. Kaldal võis esineda tööst keeldumise hetkel töötamist takistanud terviseseisund (vt nt distsiplinaarmenetluse protokoll, tl 37p). Seda, et hinnang on antud tagantjärgi olukorra hindamiseks, viitab ka arstitõendi sõnastus, mille järgi tehti otsus meditsiinilise dokumentatsiooni põhjal, st hinnates just seda, kas kaebaja kohta kogutud tervisealased andmed, sh sissekasvanud varbaküüs, võis takistada töötamist. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda nende hinnangute adekvaatsuses. Ka üldteadaolevalt ei ole alust pidada sissekasvanud varbaküünt koristamist takistavaks tervisehäireks, lisaks ei seganud see R. Kaldal tööst keeldumise päeval tund aega jalutusboksis jalutada ja mööda osakonda vabalt liikuda (tl 47). Siinjuures võtab ringkonnakohus arvesse ka seda, et R. Kalda on enda tööle määramist ja selle eest karistamist vaidlustanud ringkonnakohtule teadaolevalt korduvalt, ning need kaebused on jäänud reeglina rahuldamata. See viitab üheselt kaebaja negatiivsele suhtumisele töötamisse ning ühtlasi ka sellele, et asjaolud, millega üritab ta üksikutes vaidlustes töötamisest keeldumist põhjendada, on otsitud laadi. 10. Ka väide, et ta ei saanud töötada seetõttu, et tal oli keeldumise hetkel vaid üks vanglavorm, on ilmselgelt otsitud. See järeldub faktist, et tööst keeldumise hetkel ta sellele põhjendusele vanglaametnike kinnituste kohaselt ei tuginenud (tl 40). Ka oma seletuskirjas (tl 28-29) rõhutas kaebaja riietusega seonduvalt vaid seda, et talle tuleks väljastada spetsiaalne tööriietus, ning ei toonud välja seda, et tal on sel hetkel vaid üks vanglavorm. Sellest järeldub, et kaebaja on selle argumendi välja toonud alles hiljem ning ta ei tuginenud sellele tööst keeldumise ajal. Seetõttu ei ole see asjaolu oluline, hindamaks seda, kas kaebajal oli õigus töötamisest keelduda, ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas seisukohta võtta. 4 11. Väide, et koristamisest keeldumiseks andis aluse ruumides valitsenud antisanitaarne olukord, on kaebaja poolt otsitud samuti alles hilisema menetluse käigus. Samuti oli see antisanitaarne olukord põhjustatud kinnipeetavate endi tegevusest, kes koristamisest keeldusid. 12. Ilmselgelt otsitud on ka etteheide, et kaebaja suhtes ei viidud enne tööle suunamist läbi juhendamist. Üldteadaolevalt ei ole tavapärane koristamine keeruline töö. Asja materjalidest ei nähtu, et koristamistöödes, kuhu kaebaja suunati, oleks olnud midagi eripärast, mille osas tulnuks kaebajat täpsemalt instrueerida. See, et teisele kinnipeetavale oli töötervishoiu ja tööohutusalase juhendamise kohta koostatud dokument, ei tähenda, et see oleks tulnud vormistada ka R. Kalda suhtes. Vangla on põhjendatult osundanud, et sellise dokumendi kohustust õigusaktidest ei tulene. Lisaks oli see dokument koostatud 25. mail 2011, st pärast kaebaja poolt tööst keeldumist. 13. Karistuse määranud isik oli sel ajal määratud täitma peaspetsialist-üksuse juhi ülesandeid. Seega ei ole karistuse määramisel pädevust ületatud. 14. Apellatsioonkaebuses viidatakse kaebuse seisukohtadele, millele apellandi arvates ei ole halduskohus vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus neid argumente käsitlenud. Halduskohus on selgitanud, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt, st ka kaalutlusõigust teostades. Erinevalt kaebajast ei pea ringkonnakohus arvessevõetud kaalutlusi õigusvastaseks. See, et kaebaja nende kaalutlustega ei nõustu või ei pea neid asjakohasteks, ei tähenda nende arvessevõtmise keeldu. Menetlusosaline ei saa haldusorganile ette kirjutada, milliseid kaalutlusi peab haldusorgan arvesse võtma ja milliseid ei tohi arvesse võtta, sest sellisel juhul muutuks kogu kaalutlusõiguse instituut sisutuks. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusõigust teostati ja kas sealjuures ei teostatud kaalutlusvigu. Käesolevas asjas neid ei nähtu. Ilmselgelt asjakohatu on mitme lehekülje pikkuse karistusotsuse kohta väita, et selles puuduvad põhjendused. Ka see väide väljendab sisuliselt vaid seisukohta, et haldusorgan peaks tuginema üksnes neile põhjendustele, mis meeldivad kaebajale. Väiteid, et kaebaja ei saanud tööd teha julgeolekukaalutlustel, on halduskohus oma otsuses analüüsinud. Ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata (vt ka RKHKo 3-3-1-44-12, p 13). 15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on lahendanud otsuses kaebaja taotluse koopiate tegemise eest riigilõivu väljamõistmiseks ja otsus jääb ka selles osas muutmata. Apellandi menetluskulud apellatsiooniastmes - riigilõiv 15,97 eurot (tl 19, kd II) ja 2,48 eurot jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Apellatsioonimenetluses poolte poolt esitatud täiendavad tõendid tagastatakse nende esitajatele, kuna ringkonnakohtu arvates ei ole need asja lahendamiseks vajalikud. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene