Obsah (5)

§ 212§ 213§ 59§ 41§ 283

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2921 Haldusasi Erki

§ 212lg 1).

1 Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja on kinnipeetav Tartu Vanglas, kes viibis ajavahemikul 22.09.-02.12.2011 kambris nr 3005 koos teise kinnipeetavaga, kes vajas õhtusel ajal ravimi manustamist. Ravimit tõi kaebaja kambrikaaslasele vangla meedik, tehes seda järjepidevalt ajavahemikus kell 22:00–23:
2. Tartu Vangla kodukorra kohaselt algab kell 22:00 Tartu Vanglas öörahu.
3. 03.10.
4. a esitas kaebaja Tartu Vanglale kaebuse, millega vaidlustas kinnipeetavatele ravimite toomise hilisel ajal (tl 9). Tartu Vangla selgitas 05.10.
5. a vastuses nr V1-15702-1 (tl 16), et paljude ravimite puhul on oluline neid manustada kindla intervalliga ja kuna selline ravimite jagamine on seotud kaaskinnipeetavate tervisega, oodatakse kaebajalt tolerantsust. Kaebaja sai vastuse kätte 07.10.
7. 10.10.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale vaide, taotledes hilisõhtusi ravimeid saavate kinnipeetavate kokkupaigutamist (tl 10 ja pöördel) ja 21.10.2011 täienduse nimetatud vaidele (tl 11). Tartu Vangla direktor jättis 01.12.
8. a vaideotsusega nr E5563-1 kaebaja vaide rahuldamata (tl 18 ja pöördel).
9. 31.10.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis Tartu Vangla poolt kaebaja kambrikaaslasele öörahu ajal ravimite toomisega tekitatud kahju hüvitamist summas 320 eurot (tl 48–49 pöördel) ning 28.11.2011 taotluse materjalide lisamiseks 31.10.2011 esitatud kahjunõudele (tl 50–51). Tartu Vangla direktor jättis 30.12.
10. a otsusega nr 3-30/326-3 (tl 47 ja pöördel, 66 ja pöördel) taotluse rahuldamata.
11. 09.11.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale avalduse (tl 12), mida vastustaja käsitas selgitustaotlusena ja millele ta vastas 09.11.2011 (tl 17).
12. 10.11.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale uue taotluse (tl 15 ja pöördel), mida vangla käsitas samuti selgitustaotlusena ja millele ta vastas 22.11.2011 (tl 17 pöördel), kus selgitas, et meedikuid, kes tablette jagavad, on ainult kaks, mistõttu võib tõepoolest mõnel päeval meedik tulla ka peale kella 22:00 tablette andma. Toimikus sisaldub veel teinegi, 05.12.2011 kuupäeva kandev vastus 10.11.2011 esitatud avaldusele, kus kaebaja avaldust on käsitatud märgukirjana (tl 34) ja kus Tartu Vangla selgitab, et meedikuid, kes hilisõhtuseid tablette jagavad, on ainult üks.
13. 21.11.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale järjekordse avalduse (tl 54 ja pöördel), milles märkis, et ta vastust ei soovi, vaid soovib üksnes, et keegi sellega tutvuks.
14. 25.11.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale kaebuse, milles taotleb enda ümberpaigutamist teise kambrisse ja kaebab julgeolekuosakonna tegevuse peale (tl 68 ja pöördel). Tartu Vangla käsitas seda kaebust märgukirjana ja vastas 23.12.2011 (tl 69).
15. 19.12.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla käitumise õigusvastasus vaideotsuse väljastamisel põhjendamatu viivitusega, mõista välja hüvitis tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju eest summas 320 eurot ja teha Tartu Vanglale ettekirjutus, et sarnastel juhtudel ei paigutataks 2 kinnipeetavaid kokku ühte kambrisse, välja arvatud juhul, kui nad seda soovivad. Kaebuse kohaselt toodi ajal, mil kaebaja viibis kambris nr 3005, kaebaja kambrikaaslasele ravimeid öörahu ajal. Sellega kaasnes kõrvulukustav müra, mistõttu sel ajal juba maganud kaebaja iga kord üles ärkas. Kaebaja viitab VSKE § 10 lg-le 2, mille järgi on kinnipeetavale ette nähtud kaheksatunnine pidev uneaeg, ja Tartu Vangla kodukorrale, mille järgi algab öörahu vanglas kell 22:
16. Kuna kaebaja äratati unest, siis uinuda suutis ta alles kella 03:00–04:00 paiku, mistõttu sai ta tihtipeale ööpäevas magada vaid paar tundi. Selle tulemusel oli kaebaja päeval uimane ja üleväsinud. Alates 14.12.2011 saab kaebaja rahustit, sest ilma selleta ei pea ta pingele vastu. Kaebaja pole nõus, et tema kambrikaaslase tervise hoidmise eesmärgil rikutakse tema tervist. Kaebuse kohaselt rikuti kodukorda kogu aeg, st käidi pärast kella 22:00 ja 16 ööl pärast kella 22:
17. Mitte kunagi ei tulnud meedik enne kella 22:00, vaid alati hiljem. Kaebaja viitab VangS § 12 lg-le 1, mis lubab vanglal erandkorras paigutada kinnipeetavaid eraldi sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. Kaebaja leiab, et inimene, kes on haige, on erandjuht, mida tuleks arvestada tema vanglasisesel paigutamisel. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt kahjuhüvitisena 20 eurot iga magamata öö eest, s.o kokku 320 eurot. Nõue on esitatud nende ööde eest hüvitise saamiseks, mil kaebaja kambrikaaslasele toodi ravimeid pärast kella 22:30, sest kaebaja oli eksiarvamusel, et öörahu algab kell 22:30, kuid hiljem sai teada, et tegelikult algab kodukorra järgi öörahu kell 22:
18. Tartu Vanglal tuleb kaebaja korduva ja põhjendamatu öörahu ajal unest äratamise eest hüvitada kaebajale tekitatud piin, mis on põhjustatud magamatusest. Lisaks leiab kaebaja, et vaideotsuse väljastamisega viivitati põhjendamatult. Vaideotsus kandis kuupäeva 01.12.
19. a, kuid kaebaja sai otsuse reaalselt kätte 06.12.2011.a. Kaebuse lisana on kaebaja esitanud nimekirja kuupäevadega, millal öörahu rikuti (tl 7 ja pöördel).
20. Tartu Vangla oma vastuses kaebusele kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on vastuses seisukohal, et tuvastamiskaebuse menetlusse võtmiseks puudub alus, kuna kaebusest ei nähtu, kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine kaasa kaebajat tema edasiste õiguste kaitsmisel. Mittevaralise kahju nõude osas leiab vastustaja, et kohus saab kinnipeetava kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, mistõttu saab halduskohus vaadata läbi kaebaja kahju hüvitamise nõude vaid tervise kahjustamist puudutavas osas. Lisaks märgib vastustaja, et kaebajale rahustite määramine ei tõenda väidet, et kaebaja tervis on kahjustada saanud kambrikaaslasele pärast öörahu algust ravimite toomisest. Tartu Vangla lisab vastusele kaebaja kambrikaaslase A. Paugu seletuse, milles viimane kinnitab, et nad vaatasid kaebajaga kambrit jagades kella 23:00-ni televiisorit (tl 82 ja 91). Kuna kaebaja vaatas oma kambrikaaslasega tavapäraselt kella 23:00-ni televiisorit, siis ei saanud temale ilmselgelt tekkida kahju sellest, et kambrikaaslasele pärast kella 22:30 ravimeid toodi. Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemise nõude osas märgib vastustaja, et vangistusseaduse (VangS) §-st 12 ei tulene keeldu, et kinnipeetavaid ei või paigutada ühte kambrisse selle alusel, et nad peavad saama ravimeid pärast öörahu kehtestamist. Vanglateenistusele on VangS § 12 lg-ga 2 antud kaalutlusõigus, otsustamaks, kas muudel tunnustel eraldipaigutamine on põhjendatud või mitte. Kohustust kaebaja toodud põhjustel kinnipeetavaid ühte kambrisse paigutada vanglal ei ole.
21. Tartu Halduskohus rahuldas 18.05.
22. a otsusega kaebaja kaebuse osaliselt. Seoses vaideotsuse väljastamisega viivitamisega märgib kohus, et kuigi pole eriti usutav, et vaidlustatud toimingu õigusvastaseks tunnistamine annaks kaebajale mingit reaalset kasu või motiveeriks vanglat edaspidi vaiete suure hulga tõttu vaide lahendamise tähtaegu hoolikamalt jälgima, tuleb arvestada Riigikohtu seisukohtadega. Kuna Riigikohus on varasemalt mitmetel 3 kordadel analoogsetes olukordades tunnistanud vaide lahendamisega viivitamise õigusvastaseks ja kuna vangla ei lahendanud vaiet VangS § 1 lg-s 7 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul, rahuldas halduskohus vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas viitab halduskohus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud juhul ei ole kaebaja millegagi tõendanud, et kambrikaaslasele ravimite toomisega kaasnenud unetus tõi talle kaasa tervisekahjustuse. Asjaolu, et kaebaja pidi ravimite toomise tõttu taluma teatud ebamugavusi ja tekitas teatud päevadel unehäireid, ei saa lugeda tervise kahjustamiseks. Ühtki tõendit, et kaebajal oleks seetõttu tekkinud tervisehäireid, esitatud ei ole. Samuti pole tõendatud, millised tervise kahjustused seoses ravimite toomisega on talle põhjustatud. Kaebaja und ei ole rikutud mitte iga päev, vaid kahe kuu jooksul 16 päeval. Kaebaja ei ole Tartu Vangla arstile tehtud pöördumises tervisehäirete põhjuseks märkinud magamatust. Samuti on pöördumine tehtud siis, kui kaebaja kambris nr 3005, kus tema kambrikaaslasele ravimeid toodi, enam ei viibinud. Tõendeid ega teavet selle kohta, et perioodil, millal kaebaja väidetavalt normaalselt magada ei saanud, osutati talle arstiabi või et ta pöördus vastava taotlusega vangla poole, esitatud ei ole. Arvestades veel ka kaebaja kambrikaaslase A. Paugu seletusi, mille kohaselt vaatasid nad koos kaebajaga telerit kuni kella 23:00-ni, jättis halduskohus kaebaja taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kaebaja taotluse osas teha Tartu Vanglale ettekirjutus pärast öörahu ravimeid saavate kinnipeetavate kokkupaigutamiseks ühte kambrisse selgitab halduskohus, et ei vangistusseadus ega ka teised vangistust reguleerivad õigusaktid ei sätesta, et kinnipeetavate paigutamisel kambritesse tuleb arvestada seda, kas ja kellele või millal antakse ravimeid. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida omale kambrikaaslast talle sobivate või mittesobivate tunnuste järgi või kinnipeetaval kujunenud harjumuste järgi. Kambrikaaslasele ravimi andmine ei ole erandolukorraks VangS § 12 lg 2 mõistes. Kuna enamik kinnipeetavaid viibivad Tartu Vanglas kahekohalistes kambrites, tähendab see tahes tahmata teatud vangistusega kaasnevaid ebamugavusi ja õiguste riiveid, kuid igal kinnipeetaval tuleb sellega arvestada ja ka enda vajadusi ja harjumusi vastavalt kohandada. Halduskohus jättis kaebuse kohustamisnõude osas rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
23. 06.06.2012 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 18.05.
24. a otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata öörahu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kaebus ja kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigutada hilisõhtused ravimite saajad ühte kambrisse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kahe kuu jooksul 16 ööd üleval istuda täiesti piisav inimese närvikava sassiajamiseks, sest varasemalt kaebajal kaebusi ei esinenud. Üles aeti kaebaja sisuliselt igal ööl. Kaebaja võtab siiani ravimeid, mistõttu on neid vaja. Kaebaja märgib, et kahjunõude põhjendatus ei eelda, et tervise kahjustus ilmtingimata välja peaks paistma. Samuti ei saa asjaolu, et kaebaja arstile kirjutatud avaldusse oma tervisehäirete põhjuseks magamatust ei märkinud, olla aluseks järeldusele, et tervise kahjustust ei põhjustatud. Kaebaja märgib, et teler mängis kella 23:00-ni ilma hääleta, samuti ei seganud kaebajat teleka valgus, sest öörahu ajal on kamber niikuinii valgustatud. Seoses Tartu Vangla kohustamisega hilisõhtul ravimeid saavate kinnipeetavate ühte kambrisse paigutamiseks märgib kaebaja, et käesolevas haldusasjas ei saa kohaldada halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendit haldusasjas nr 3-3-1-76-
25. Kaebaja väidab, et 4 soov öörahu ajal magada ei väljenda harjumuste erinevust. Kaebaja ei soovi endale meelepärast kambrikaaslast, vaid seda, et tema öörahu ei rikutaks. Kambrikaaslasele ravimi andmine öörahu ajal on erandkorraks VangS § 12 lg 2 mõistes. Hilisõhtul ravimeid saavaid kinnipeetavaid on vanglas peale kaebaja endise kambrikaaslase veel, seega ei rikuks nende omavahel kokkupaigutamine kuidagi nende õigusi, selline asjade korraldus hoopis lihtsustaks vangla meditsiinilise osakonna tööd.
26. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb oma vastuses varasemalt antud selgituste juurde ja nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega. Vastustaja leiab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada halduskohtu otsus osas, millega halduskohus jättis õigusvastaseks tunnistamata Tartu Vangla 03.10.–01.12.2011 toimingud, millega asetati kaebaja olukorda, kus ta pidi öörahu ajal taluma kambrikaaslasele tablettide kättetoimetamisega kaasnevat valju müra. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 03.10.–01.12.2011 toimingud, millega asetati kaebaja olukorda, kus ta pidi öörahu ajal taluma kambrikaaslasele tablettide kättetoimetamisega kaasnevat valju müra. Ülejäänud osas tuleb jätta halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades selle põhjendusi öörahu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
28. Esmalt tõlgendab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebust. Kaebaja on palunud apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 18.05.
29. a otsuse kehtetuks tunnistamist nendes osades, mis ta apellatsioonkaebuses välja on toonud. Kõigepealt on kaebaja apellatsioonkaebuses välja toonud, et soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses öörahu rikkumisega, kuna Tartu Vanglas perioodil 03.10.–01.12.2011 toodi 16-l õhtul tema kambrikaaslasele ravimeid pärast kella 22:30, millega kahjustati tema tervist. Samuti on kaebaja esitanud taotluse kohustada Tartu Vanglat paigutama hilisõhtuste ravimite saajad ühte kambrisse. Käesoleval juhul on niisiis tegemist liitkaebusega, milles on esitatud kaks nõuet. Ringkonnakohus käsitlebki järgnevalt kahe kaebuses esitatud nõude põhjendatust eraldi.
30. Ringkonnakohus annab järgnevalt hinnangu Tartu Vangla toimingute õiguspärasusele öörahu ajal kaebaja kambrikaaslasele ravimite kättetoimetamisel (I), lahendab seejärel kaebuse öörahu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (II) ja Tartu Vangla kohustamiseks paigutada hilisõhtusi ravimeid saavad kinnipeetavad ühte kambrisse (III). I
31. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu Tartu Vangla toimingu õiguspärasusele, mis seisnes kaebaja kambrikaaslasele ravimite toomises pärast kella 22:
32. Kaebuse kohaselt toodi perioodil 03.10.–01.12.2011 kaebaja kambrikaaslasele kambris nr 3005 ravimeid öörahu ajal, millega kaasnes müra, mistõttu sel ajal juba maganud kaebaja üles ärkas. Tartu Vangla ei ole vaidlustanud, et kaebuses märgitud päevadel ja kellaaegadel ravimite toimetamine kaebaja kambrikaaslasele tõepoolest toimus. Seda kinnitab ka kaebusele eelnenud kirjavahetus vanglaga, kus vangla on 05.10.
33. a vastuses nr v1/15702-1 (tl 16), 22.11.
34. a vastuses 5 nr v1/18254-1 (tl 17 pöördel) ja 05.12.
35. a vastuses nr 2-2-2/19854-1 (tl 34) liiga hilist ravimite toomist ka sisuliselt möönnud. Lisaks pole kohtul põhjust kahelda, et kambri ukse metall-luugi avamine-sulgemine väidetud valju heli põhjustab.
36. Asjakohased on kaebaja viited vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 10 lg-le 2, mille kohaselt on kinnipeetavale ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg, ning Tartu Vangla kodukorra p-le 5, mille järgi on Tartu Vanglas öörahu kell 22:00–06:
37. Ringkonnakohtu hinnangul kujutab vangla kirjeldatud tegevus endast öörahu rikkumist. Kui aga vahemikul 22:00–06:00 toimub öörahu rikkumine, siis VSKE-s kinnipeetavale ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg tagatud ei ole.
38. Ringkonnakohtu hinnangul puudus Tartu Vanglal vaidlusalusel perioodil õigustus öörahu rikkumiseks. VSKE § 10 lg 2 ls 2 järgi on kinnipeetava uneaja katkestamine õigustatud julgeoleku tagamise eesmärgil. Praegusel juhul pole vastustaja aga väitnud, et kaebuses nimetatud öödel oleks vanglas toimunud julgeolekut ohustavad erakorralised sündmused, mis oleksid meedikut takistanud. Samuti oleks ebatõenäoline, et sellised sündmused leiavad aset sisuliselt igal ööl. Vangla on oma 22.11.
39. a vastuses (tl 17 pöördel) selgitanud, et meedikuid, kes tablette jagavad, on ainult kaks, ja 05.12.
40. a vastuses kaebaja märgukirjale (tl 34) selgitanud, et meedikuid, kes hilisõhtusi tablette jagavad, on ainult üks. Ringkonnakohus osutab sellele, et käesolevas asjas ei ole oluline, kas meedikuid, kes tablette jagavad, on üks või kaks. Administratiivsed takistused ei saa olla põhjenduseks, miks vangla ei järgi seadust. Vangla ei saa sundida kinnipeetavaid uneajal magama, kuid ta peab tegema kõik endast oleneva, et võimaldada kinnipeetavatel uneaega kasutada sihtotstarbeliselt. Vanglal tuleb korraldada tablettide jagamine nii, et see ei häiriks asjassepuutumatute kinnipeetavate öörahu. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla toimingud, millega asetatakse kinnipeetav olukorda, kus ta peab öörahu ajal taluma kambrikaaslasele tablettide kättetoimetamisega kaasnevat valju müra, on õigusvastased. II
41. Teiseks annab ringkonnakohus hinnangu kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõudele.
42. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1-93-09, p 11).
43. Tervisekahjustuse tuvastatuse osas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu märgituga, et kaebaja tervisehäired pole tõendatud. Toimikus on vangla meditsiiniosakonna juhataja 08.02.
44. a vastus kaebaja selgitustaotlusele (tl 78), milles kaebaja küsis, millist ravimit talle alates 14.12.2011 manustatakse ja millise tervisekahjustuse puhul antud ravimit määratakse. Meditsiiniosakonna juhataja selgituste kohaselt manustati kaebajale alates 14.12.2011 tritsükliliste antidepressantide rühma kuuluvat ravimit, mida kasutatakse depressiooni ja meeleoluhäirete raviks. Selle tõendi valguses ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et kaebajal esineb tervisekahjustus. Ringkonnakohus ei kahtle siinkohal vangla meditsiiniosakonna pädevuses rohtude määramisel ega sea kahtluse alla, et nimetatud liiki 6 ravimi määramine kaebajale oli tema tervislikku seisundit silmas pidades vajalik. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja tervisekahjustus on depressiooni ja meeleoluhäirete näol tõendatud.
45. Kaebaja on nõudnud kahju hüvitamist ka väärikuse alandamise eest (tl 59 pöördel). Halduskohus selles osas seisukohta võtnud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et see nõue ei saa siiski olla kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise aluseks. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, milles pidi seisnema kaebaja väärikuse alandamine. Riigikohtu senise praktika kohaselt on väärikuse alandamine seisnenud eelkõige ebakohastes kambritingimustes. Ringkonnakohus leiab, et öörahu häirimine iseenesest ei ületa väärikuse alandamise kõrgendatud läve, mistõttu puudub antud asjas ilmselgelt väärikuse alandamine.
46. Põhjusliku seose osas tervisekahjustuse ja vangla õigusvastase tegevuse vahel on ringkonnakohus seisukohal, et perioodil 03.10.–01.12.2011 kambris nr 3005 aset leidnud unerahu häirimine võis mõjuda kaebaja tervisele negatiivselt ning tekitada talle terviseprobleeme. Põhiküsimus seisneb käesoleval juhul siiski selles, kes kannab tõendamiskoormust.

§ 59

lg-st 1 tulenevalt peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Seega üldjuhul on kaebaja esitatud väidete (sh põhjuslik seos vangla õigusvastase tegevuse ja kahju vahel) kinnitamiseks tõendite esitamine kaebaja enda ülesanne. Samas on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus tuvastatakse vangla õigusvastane tegevus ning kaebaja tervise kahjustumine, mis võis olla vangla tegevuse tagajärjeks, võib tõendamiskoormus üle minna hoopis vanglale, kes peab ära näitama, et kaebaja tervise kahjustumise põhjustasid muud tegurid (RKHKo 05.12.2012, 3-3-1-57-12, p 14). Ringkonnakohus leiab, et põhjusliku seose puudumist peab käesoleval juhul tõendama Tartu Vangla, kuna tervisekahju väidetavalt põhjustanud tegevus on õigusvastane. Põhjuslikku seost ei välista see, et kaebaja pöördus terviseprobleemidega vangla psühhiaatri poole ja hakkas ravimit saama alles pärast kambrist nr 3005 ümberpaigutamist (vastavalt 08.12.2011 ja 14.12.2011). Ringkonnakohtu hinnangul ei pea kahju tingimata väljenduma vaidlusalusel perioodil ja on võimalik, et kahju väljendub mõni aeg pärast õigusvastase teo toimepanemist. Seda enam, et käesoleval juhul pole ajavahemik kambrist ümberpaigutamise ja meditsiinilise sekkumise vahel pikk: psühhiaatri poole pöördus kaebaja üks nädal ja ravimit hakkas kaebaja saama kahe nädala möödudes pärast ümberpaigutamist. Põhjuslikku seost ei välista ka asjaolu, et kaebaja oma pöördumises vangla psühhiaatri poole terviseprobleemi tekkimise põhjusena unetust ei maininud. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal esineva tervisehäire võimalik seotus magamatusega ei saa vastustajale olla täiesti üllatuslik. Asja materjalidest tulenevalt on kaebaja vanglaga öörahu rikkumise teemal vaidlusalusel perioodil pidevalt suhelnud. 03.10.

1. a kaebuses (tl 9), 21.10.
2. a vaides (tl 10), 31.10.
3. a kahju hüvitamise taotluses (tl 48), aga ka 08.11.2011 (tl 12), 10.11.
4. a (tl 15), 21.11.
5. a (tl 13), 25.11.
6. a (tl 68), 28.11.
7. a (tl 50) märgukirjades on kaebaja kas otseselt vaidlustanud kinnipeetavatele ravimite toomise öörahu ajal ja taotlenud hilisõhtuste ravimite saajate kokkupaigutamist või juhtinud Tartu Vangla tähelepanu öörahu rikkumisele. Põhjusliku seose välistaks see, kui tõepoolest oleks tõendatud, et vaidlusaluses kambris ka pärast kella 22:00 kaebaja tegelikult magama ei läinud ja öörahu ajal ravimite toomine ei saanud seega tema und häirida. Vastustaja on viidanud kaebaja tolleaegse kambrikaaslase A. Paugu seletustele (tl 82 ja 91), et kella 23:00-ni mängis kambris teler. Sellega ei ole siiski tõendatud, et kaebaja ravimite toomise ajal ei maganud. Kaebusele on lisatud kaebaja praeguse ja endiste kambrikaaslaste seletused sellest, et öörahu alguseks oli teleri hääl maha keeratud ja kaebaja ise selleks ajaks juba magas (tl 92–94, 98–99). Kaebaja on apellatsioonkaebuses osutanud sellele, et öörahu ajal põleb kambris nagunii tuli, mistõttu ei sega teda mängiva teleri valgus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui teleril oleks hääl mänginud, ei pruugi teleri heli erinevalt ukse luugi metallriivide ja muude mehhanismide 7 avamise-sulgemise helist häirida unerahu. Muid tõendeid selle kohta, et kaebaja öörahu ajal ei maganud, vangla esitanud ei ole. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja tervise halvenemine võib olla tingitud ka muudest asjaoludest kui öörahu rikkumine vaidlusalusel perioodil. Samas pole kahtlust, et sedavõrd pikka aega kestev unerahu häirimine võib mõjuda tervisele negatiivselt ning tekitada terviseprobleeme. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et põhjuslikku seost kirjeldatud tingimuste ja kirjeldatud tervise halvenemise vahel ei ole võimalik välistada.
8. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju määratlemine on hinnanguline küsimus ning kohus peab otsustama, kas taotletav summa on kohane ja põhjendatud või mitte. Kuigi RVastS § 9 lg 1 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise rahas, siis on Riigikohus senises praktikas leidnud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse tuvastamine (RKHKo 05.10.2006, 3-3-1-44-06, p 14; 11.12.2009, 3-3-1-80-09, p 12; 20.10.2011, 3-3-1-43-11, p 18). See oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Sellise võimaluse näeb ette ka

§ 41lg 5.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale on vastustaja süülise käitumise tõttu tekitatud küll mittevaraline kahju, kuid arvestab kahjuhüvitise määramisel seda, et kaebajale tekitatud tervisekahjustus ei olnud raske, selle ravi (tableti manustamine igal hommikul) ei ole koormav, samuti on praegusel juhul tervise taastumine kohase ravi korral väga tõenäoline. Kaebaja on väitnud, et võttis ka apellatsioonkaebuse esitamise ajal ravimeid, millest saavat järeldada, et neid on vaja. Ringkonnakohus osutab Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitustele (tl 78), millest nähtub, et 16.01.2012 toimunud psühhiaatri korduvvisiidil avaldas kaebaja enesetunde paranemist ja raviskeemi jätkati. See, et kaebaja veel apellatsioonkaebuse esitamise ajal, s.t 06.06.2012 ehk rohkem kui seitse kuud hiljem, väidetavalt 16 magamata öö tõttu tablette pidi manustama, on väheusutav ja ebatõenäoline. Ringkonnakohus märgib, et selles osas ei esine juba põhjuslikku seost. Samuti osutab ringkonnakohus sellele, et kaebaja on taotlenud kahju hüvitist vaid 16 päeva eest. Nimetatud perioodi peab ringkonnakohus liiga lühikeseks, et oleks saanud tekkida rahas hüvitamisele kuuluv tervisekahju. 26. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. III 27. Kolmandaks annab ringkonnakohus hinnangu kaebaja kohustamiskaebusele. 28. Kaebaja on esitanud taotluse kohustada Tartu Vanglat paigutama hilisõhtuste ravimite saajad ühte kambrisse. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja saab kaebust esitada vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks. 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 37 lg 2 p 3 mõttes oleks tegemist keelamiskaebusega: keelata paigutada kaebajat edaspidi hilisõhtuti ravimit saava kinnipeetavaga samasse kambrisse. Kuna kaebus esitati halduskohtule aga 19.12.2011, s.o halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (

v.r) kehtivuse ajal, siis kohaldub viimane ka kaebuse liigi määramisele (

§ 283

lg 1).

v.r keelamiskaebust iseseisva kaebuse liigina ei tunnistanud, küll aga on selle §-s 6 sätestatud kohustamiskaebuse esitamise võimalus. Kuna keelamiskaebus on kohustamiskaebuse üks eriliik, tuleb kaebaja nõuet tõlgendada nõudena kohustada Tartu Vanglat kaebajat hilisõhtul ravimeid saava kinnipeetavaga samasse kambrisse mitte paigutama, välja arvatud kaebaja nõusolekul. 8

1. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuses õigesti tuginenud VangS §-des 11 ja 12 ning vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-des 5 ja 6 sätestatule. Siiski nendib ringkonnakohus, et kumbki õigusakt ei sisalda kinnipeetavate eraldihoidmise aluste ammendavat loetelu. Nimetatud normid jätavad vanglale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas paigutada kinnipeetav kambrisse eraldi või koos kaaskinnipeetavatega ning üldjuhul – VangS § 12 lg-tes 1 ja 2 sätestatut silmas pidades – ka see, kellega koos. Kaalutlusõiguse teostamisel aga on vangla seotud kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglitega. Muu hulgas võib kaalutlusviga seisneda olulise asjaoluga (s.o asja sisulisel otsustamisel tähtsust omava asjaolu) arvestamata jätmises.
2. VangS § 12 lg 2 sätestab, et erandkorras võib vanglateenistus paigutada kinnipeetavaid eraldi ka § 12 lg 1 nimetamata tunnuste alusel. Ringkonnakohus märgib, et vangla kontekstis tuleb vastavat kaalutlust teostades ja VangS § 12 lg-s 2 sätestatud erandolukorda sisustades arvestada eelkõige julgeolekunõude ja distsipliiniga. Erandolukord vangistusseaduse mõttes ei ole igasugune kinnipeetavale ebamugav olukord. Ringkonnakohus rõhutab, et kinnipeetav peab arvestama sellega, et tal tuleb taluda teatud ebamugavusi, mis tulenevad vangistuse olemusest, ning tal on ainult siis õigus erandile, kui kaalutlus on tema kasuks nullile taandatud. Asjaolu, et VangS § 12 lg 2 annab vanglale õiguse erandlikult arvestada kinni peetavate isikute vanglasisesel paigutamisel ka teiste, § 12 lg-s 1 nimetamata tunnustega, ei kohusta vanglat tegema erandit kõikvõimalike tunnuste alusel, vaid ainult sellise tunnuse esinemisel, mille arvestamata jätmisel oleksid kinnipeetava õigused rikutud.
3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vangistusseadus ega vangla sisekorraeeskiri ei näe vanglale ette kohustust arvestada kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel sellega, kes neist saavad hilisõhtusi ravimeid ja kes mitte. Samuti ei saa eeldada, et õhtusi ravimeid tuuakse peale öörahu algust, häirides sel moel ravimeid mitte saavaid kaaskinnipeetavaid. Kuna viimane teguviis on õigusvastane, siis on vangla kohustatud sellest ametikohustuse tõttu hoiduma. Lisaks on vanglal lai kaalutlusruum meetmete valikul, kuidas hilisõhtuseid ravimeid neid vajavatele kinnipeetavatele kätte toimetada. Tartu Vangla on selgitanud, et on palju ravimeid, mida tuleb võtta kindla intervalliga või mille taotluslik toime peaks saabuma öösel ja seetõttu on nende manustamise aeg täpselt paika pandud. Samuti on vangla lisanud, et kella 22:00-ks ettenähtud ravimeid ei ole võimalik jagada kell 20:00 või 21:00, kuna kinnipeetaval on kohustus ravim kohe alla neelata. Ringkonnakohus märgib, et vangla on kohustatud ette nägema sellised rutiinid, mis tagavad vangla õiguspärase käitumise. Vangla võib suurendada tablette kätte toimetavate meedikute arvu, paigutada tablette vajavad kinnipeetavad kokku ühte kambrisse või jagada tabletid neid manustavatele kinnipeetavatele varem kätte. Lõppastmes tuleb valida teguviis, mis arvestab kehtiva õiguse ja kinnipeetavate õigustega.
4. Eeltoodust järeldub, et kuna vanglal on lai kaalutlusruum meetmete valikul, kuidas tagada kinnipeetavate õigusi tablettide kättetoimetamisel, ole VangS § 12 lg-s 1 ettenähtud kaalutlus nullile taandatud. Kohustamisnõue jääb seetõttu rahuldamata. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/