Obsah (5)

§ 1§ 2§ 3§ 8§ 24

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 09. november 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Asja lahendamine nr 2-10-43528 Juri Rakitin versus Tarvastu v

§ 1

lg-le 1 on võrdse kohtlemise seaduse eesmärk tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

§ 2

lg 1 p-le 2 isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu on keelatud töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel. 11

§ 3lg-le 1 võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist Võrd

KS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel.

§ 3lg-le 2 diskrimineerimine on otsene, kui Võrd

KS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.

§ 3

lg-le 6 diskrimineerivaks peetakse ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse.

§ 8

lg-le 1 kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine.

§ 8

lg-le 2 isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga.

§ 24

lg-le 1 kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 24

lg-le 2 isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule makstaks talle rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

§ 24

lg-le 3 hüvitise suurust kindlaks määrates arvestab kohus või töövaidluskomisjon muu hulgas diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi.

§-le 25 VõrdKS §-s 24 sätestatud nõue aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja töötas vene keele õpetajana Tarvastu Gümnaasiumis. Kostja poolt taotletud menetluse lõpetamiseks alus puudub, sest hageja on hagi alusena esitanud muu hulgas kahju hüvitamise nõude väidetavast diskrimineerimisest tulenevalt, seega ei saa käesolevat hagi alust samastada töövaidluskomisjonis pooltevahelises vaidluses (Tarvastu Gümnaasiumi direktori kohusetäitja pöördumine töövaidluskomisjoni I kd tl 69, 70, töövaidluskomisjoni otsus I kd tl 61-65, hageja seisukoht I kd tl 66-68, hageja avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks I kd tl 75, maksed seoses hüvitise maksmisega hagejale I kd tl 198199) uuritud faktiliste asjaoludega, kus lahendati töövaidlust töösuhtest (I kd tl 71-74) tulenevalt. Hageja ei nõua käesolevas asjas töölepinguseaduses sätestatud hüvitist. Kostja poolt taotletud aegumise kohaldamiseks alus puudub, sest VõrdKS §-s 25 märgituga puutumuses pole asjas esitatud väidetava aegumise asjaolusid kinnitavaid tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja sai väidetava kahju tekkimisest teada või pidi teada saama hagi esitamisest üle aasta tagasi. Hageja avaldus töölepingu muutmiseks 03.

1. 2009 ei ole otseselt seostatav hageja õiguste väidetava rikkumisega. Kohus leiab, et hagejat ei ole Tarvastu Gümnaasiumis diskrimineeritud rahvuse tunnuse alusel, VõrdKS § 3 lg-s 1 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole hageja suhtes rikutud. 12 Hagejat ei ole tema rahvuse tunnuse ega muul alusel koheldud halvemini, kui koheldi või võidi kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Samuti ei koheldud hagejat teistest halvemini ja talle ei kaasnenud väidetavad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta oli esitanud kaebuse väidetava diskrimineerimise kohta. Hageja esitas võrdse kohtlemise volinikule asjaolud (põhistades neid), mille alusel võis eeldada, et toimunud on diskrimineerimine. Võrdse kohtlemise volinik nõudis teavet (I kd tl 86-87). Tarvastu Gümnaasiumi direktor vastas võrdse kohtlemise volinikule (I kd tl 183-189). Võrdse kohtlemise volinik leidis arvamuses nr 16 (I kd tl 80-83), et Tarvastu Gümnaasium rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet otsustades tööd vene keele õpetamise osas ümber korraldada nõnda, et J Rakitini töökoormus vähenes, samas kui tema kolleegil see suurenes. Nähtuvalt voliniku arvamusest puuduvad tõendid, et vene keele tundide ümberjaotamise tingisid hageja kehvad pedagoogilised oskused. Kostja on tõendanud, et hageja suhtes ei rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest hagejale osaks saanud kohtlemine on põhjendatud. Hageja ja Ave Rohtla-Alp ei ole võrreldavad võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kindlakstegemiseks, sest nimetatud isikud ei olnud asjaoludest tulenevalt võrreldavas olukorras nii võrdlusgrupi mõttes kui ka hageja töö kvaliteediga puutumuses. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt vene keele tundide jagamise põhjus ei olnud see, kas anda tunnid Juri Rakitinile või Ave Rohtla-Albile. Vene keele tundide jagamise põhjus tulenes sellest, et Juri Rakitiniga muudeti kokkuleppeliselt töölepingut, …. Töölepingu muutmise tõttu oli vaja õpetajat, kes õpetaks vene keelt põhikooliastmes. Kuna kooli psühholoogina töötaval Ave Rohtla-Albil oli olemas vene keele õpetaja kvalifikatsioon, ta oli seda varem õpetanud ning ta oli tugev aineõpetaja, siis palus tööandja esindaja temal loobuda osaliselt psühholoogi koormusest, mille arvel õpetada vene keelt. Ave Rohtla-Alp ise ei avaldanud soovi vene keelt õpetama hakata, sest tema töö psühholoogina oli hinnanguliselt lihtsam, kui põhiastmes vene keelt õpetada. Kuid arvestades kooli huve, ta nõustus sellise muudatusega. Tunnistajana ülekuulatud Ave Rohtla-Alp kinnitas märgitut. Kuivõrd hageja ja Ave Rohtla-Alp ei ole võrreldavateks isikuteks võrdse kohtlemise seaduse mõttes, sest hagejal ei olnud nõutavat vene keele õpetaja kvalifikatsiooni (I kd tl 181-182), siis ei saa hageja kohtlemist võrdse kohtlemise seaduse mõttes diskrimineerivaks pidada. Samas, kui eeldada, et hageja ja Ave Rohtla-Alp on võrreldavad isikud, siis ei diskrimineeritud hagejat tema rahvusest tulenevalt, sest hageja töös ilmnesid korduvad ja sisulised vajakajäämised, mis tingisid hageja erineva kohtlemise. Seega ei koheldud hagejat Ave-Rohtla Alpiga võrreldes ebavõrdselt. Tarvastu Vallavolikogu ei vähendanud Tarvastu Gümnaasiumi eelarves psühholoogi ametikohta, mis oli kooli ametikoha koosseisus ette nähtud täiskohana (I kd tl 166). Koolil oli võimalik psühholoog tööle rakendada täistööajaga, seega ei saa hageja väidetava diskrimineerimise põhjuseks olla vajadus kindlustada Ave Rohtla-Alp tööga. Töölepingu kokkuleppel (hageja avaldus I kd tl 110, käskkiri tl 109) muutmise tingis vajadus ja võimalus hagejaga töösuhet mitte lõpetada tööandja algatusel seoses töö ebapiisaval tasemel 13 tegemisega, vaid töö paremini korraldada, võimaldamaks hagejal töösuhet jätkata ja tagades õppeprotsessi läbiviimise nõutaval tasemel. Kostjapoolsed etteheited hagejale seoses õppetöö läbiviimise kvaliteediga (korra tagamine klassis, õpetamise metoodika, suhtlemisprobleemid) on põhjendatud. Hageja asus tööle Tarvastu Gümnaasiumis vene keele õpetajana
2. aasta sügisel. Konkursikomisjon eelistas Juri Rakitinit kui pidevalt pedagoogina töötanud õpetajat, kellelt eeldati metoodiliste oskuste olemasolu võõrkeele õpetamiseks. Hageja töös ilmnesid puudused. Hiljem selgus, et hageja kvalifikatsioon ei vasta vene keele õpetamiseks vajalikule tasemele (I kd tl 181-182). Hageja töös ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks esitati talle soovitused (I kd tl 148153). Tundide vaatluste märkustel (I kd tl 154-158) nähtuvad hageja korduvad suhtlemisprobleemid õpilastega, õpetamise probleemid: õpetaja ei pane tähele õpilaste märkust (tl 154), mitmekordne sama küsimuse esitamine (tl 155), 4 poissi teevad järeltööd, õpetaja ei vaata kas kirjutavad (tl 156), poisid ei tööta ja õpetaja ei tee märkust ( tl 157), eelmine tund ekooli kandmata (tl 158); lapsevanemad avaldasid rahuolematust vene keele õpetamise tasemega (I kd tl 159-160); kolme õpilase kirjalikud seisukohad, mille kohaselt nad ei oska vene keeles lugeda ega suhelda, sest hageja keeleoskus õpetamiseks ei olnud piisav (I kd tl 161-162); õppenõukogu hindas 7a klassi vene keele tasemetöö tulemused mitterahuldavaks (I kd tl 164), tunnivaatluskaardid (I kd 168-172), millest nähtuvad vaatleja Kersti Vunderi märkused minetuste kohta hageja poolt vene keele õpetamisel; õpilaste hinnangu saamiseks küsitlus (I kd tl 176-178), mille kohaselt hinnangud hageja tööga seoses on keskmisest madalamad; õpilaste arvamused hageja töö suhtes (I kd tl 193-194), millest nähtuvad kommunikatsioonitõrked; Tarvastu Gümnaasiumi Hoolekogu kiri (I kd tl 195) käsitleb vajakajäämisi hageja töös. Tunnistajate (Mai Talu, Kersti Vunder, Viive Talur, Ave Rohtla-Alp, Helle Soots, Marika Kovru) ütlustest ja eelosundatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt esines hageja töös mitmeid vajakajäämisi. Ettevõetud tegevused hageja poolt vene keele õpetamise kvaliteedi parandamiseks ei andnud piisavaid tulemusi. Hagejat ei koheldud teistest halvemini ja talle ei kaasnenud väidetavad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta oli esitanud kaebuse väidetava diskrimineerimise kohta. Tarvastu Gümnaasiumi direktorile saadeti võrdse kohtlemise voliniku arvamus nr 16 21.09.2010 (I kd tl 190). Tõendid, et kooli töötajad suhtlesid hagejaga pärast võrdse kohtlemise volinikult kirja (teabenõude) saamist ja enne 30.08.2010 puuduvad. Tarvastu Gümnaasiumi direktori poolt 30.
3. 2010 hagejale saadetud kirjas (I kd tl 88-91) esitatud asjaolud ja ettepanekud ei ole käsitletavad hageja diskrimineerimisena VõrdKS § 3 lõike 6 mõttes. Asjaolu, et hagejast tulenevad tööalased probleemid ilmnesid ja jätkusid 2009/2010 õppeaastal on tõendatud muu hulgas tunnistajate ütlustega. Seetõttu on usutav, et 30.
4. 2010 kirjaga lahendati just töölepingust tulenevaid probleeme. Hageja korduv ähvardamine ja sundimine kooli direktori ja õppealajuhataja poolt ei ole tõendamist leidnud. Kuivõrd hageja suhtes ei olnud varasemad etteheited tulemusi andnud, siis tehti talle 30.augustil 2010 käskkirjaga hoiatus ( I kd tl 79). Eelosundatud tõendite ja asjaolude pinnalt puudub alus 14 järeldada, et nimetatud hoiatus on käsitletav hageja diskrimineerimisena VõrdKS § 3 lõike 6 tähenduses. Hoiatusena pealkirjastatud seisukoha esitamine kostjale (I kd tl 76) on käsitletav kirjalikus vormis etteheidete kirjeldusena. Hageja poolt asjaoludena esitatud õpilaste poolt hageja suhtes laimu levitamine, hageja ähvardamine, hageja lumepalliga viskamine ei ole käesoleva tsiviilasja tõendamisesemega otseses puutumuses. Hageja poolt kirja saatmine Kersti Vunderile (I kd tl 77-78), hageja pöördumine Tiiu Rõõmu poole (I kd tl 84), hageja kiri Kersti Vunderile (I kd tl 85) ei ole hagi rahuldamist kaasa toovad, sest need ei tõenda tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude olemasolu või puudumist. Kostja sisesuhtest tuleva kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus (I kd tl 191, 192, 197) ei oma otsest puutumust tõendamisesemega. Tunnus- ja tänukirjade, tunnistuste (I kd tl 111-122) olemasolu ei too kaasa kostja poolt tõendatud asjaolude kõrvalejätmist ja mittearvestamist. Kuivõrd kostja tõendas, et hageja suhtes ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, siis puudub alus hagi rahuldamiseks, hageja isiklike õiguste rikkumise tuvastamiseks ning hageja nõuded kostjapoolse väidetava rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Asjas on hagi hinnaks väidetava rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas 3157,24 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas hagi esitamise ajal sätestatud 1595 eurot, kokku 4752, 24 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda. Kalev Kuningas Kohtunik 15