3-11-2862/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi

1. september 2013, Tartu 3-11-2862 Indrek Jatsõšõni kaebus Tartu Vangla
2. septembri
3. a käskkirja nr 1-4/2347 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 03.04.
4. a otsus Indrek Jatsõšõni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Indrek Jatsõšõn Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 03.04.
5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
6. oktoobrini
7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Vangla 15.09.
9. a käskkirjaga nr 1-4/2347 määrati I. Jatsõšõnile distsiplinaarkaristus viieks ööpäevaks kartserisse paigutamist kolmekuulise katseajaga, kuna ta pani 18.08.
10. a kella 15.30 ajal toime distsipliinirikkumise: kasutas ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid vanglateenistujaga suhtlemisel, millega rikkus Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3., mille kohaselt kinnipeetavatel isikutel on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.
11. I. Jatsõšõn esitas 14.10.2011 käskkirjale nr 1-4/2347 vaide, mille Tartu Vangla jättis 16.11.
12. a vaideotsusega nr E5575-1 vaide rahuldamata.
13. I. Jatsõsõn esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 15.09.
14. a käskkirja nr 1-4/2347 tühistamiseks. Kaebaja ei ole talle süüks arvatud distsiplinaarsüütegu toime pannud ning väljendi „ära haugu“ kasutajaks oli hoopis vanglateenistuse ametnik M. Reinthal, mida kinnitab ka kaebaja tunnistaja U.E. . M. Reinthal koostas ettekande vaid enda päästmiseks. Samuti on distsiplinaarmenetluse läbiviija rikkunud menetlusnorme, jättes kaebaja osas menetlemata Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.2 osas toime pandud rikkumise. Lisaks rikuti menetlusnorme ka sellega, et jäeti arvestamata kaebaja poolse tunnistaja ütlused ning menetleja eesmärk on olnud kaebaja karistamine. Tunnistusi andnud U.E. ütlused on usaldusväärsed. HALDUSKOHTU LAHEND
15. Tartu Halduskohtu 03.04.
16. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. M. Reinthali ettekande kohaselt andis ta kaebaja õiguserikkumise tõkestamiseks korralduse minna tagasi jalutusaeda, mida kaebaja ei täitnud. Kaebaja algatas diskussiooni korralduse seaduslikkusest. Kaebaja allus vanglaametniku korduvalt antud korraldusele, kuid pöördus vanglaametniku poole väljenditega, mis on ametniku hinnangul ebatsensuursed ja solvavad. U.E. seletuskirja kohaselt toimus kaebaja ja M. Reinthali vahel sõnelus. U.E. seletuskirja kohaselt ta ei mäleta, et kaebaja oleks valvurile öelnud midagi kompromiteerivat, kuid kaebaja kordas ametniku poolt öeldut: „ära haugu“. I. Jatsõšõni seletuskirja kohaselt solvas M. Reinthal kaebajat, nimetades kaebaja kõnelemist haukumiseks. Kaebaja küsis valvurilt, miks ta ei tohi seal jalutusaia ukse juures olla. Kaebaja süü talle vaidlustatud käskkirjaga inkrimineeritud distsipliinirikkumise toimepanemises on tõendatud. Seonduvalt kaebaja poolt avaldatuga loetakse solvamiseks inimese halvustamist ebasündsas vormis, mis võib seisneda isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises. Ebasünnis vorm ei hõlma ainult vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid, kusjuures loetakse võimalikuks ka solvamist küsimuse vormis. M. Reinthali ettekandega on tõendatud, et kaebaja pöördus tema poole ebasündsas vormis, s. o labaselt ja üldlevinud kommetega vastuolus olevate väljenditega, millest vanglaametnik tundis ennast õigustatult solvatuna. Kaebaja poolt tõendina esitatud U.E. seletuskirjaga on tõendatud, et U.E. kuulis, kuidas kaebaja ütles ametnikule: „ära haugu“. Samuti on U.E. seletuskirjaga tõendatud, et ta ei mäleta, et kaebaja oleks valvuri suhtes kasutanud kompromiteerivaid väljendeid. Seega ei kummuta U.E. seletuskiri M. Reinthali ettekannet, kuna U.E. ei mäleta täpselt, kas kaebaja kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid või mitte. Millistes õiguslikes suhetes on kaebaja ja tema tunnistaja vanglaga, ei ole antud juhul saanud mõjutada vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ja kirjalike tõendite usaldusväärsust. Kaebaja ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust ja alustas vaidluse korralduse seaduslikkuse suhtes. U.E. seletuskirjaga on aga tõendatud, et kaebaja sõneles vanglaametnikuga. Kaebaja kasutas ametnikuga suheldes väljendi: „ära haugu“ kõrval vulgaarset ehk ebasündsat, labast ja kombetut väljendit, mille tõttu on tõendatud tema süü distsipliinirikkumise toimepanemises. Vastupidiselt kaebajale, on halduskohus seisukohal, et vastustaja on arvestanud haldusmenetluses kaebaja poolse tunnistaja seletuskirjaga. Käskkiri ei saa kuuluda tühistamisele ka seetõttu, kas kaebajat on karistatud samal päeval enne vaidlusalust distsipliinirikkumist toime pandud kodukorra teiste sätete rikkumise eest või mitte. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. I. Jatsõsõn esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja kordas ametnikuga vesteldes väljendit „ära haugu“ selleks, et küsida, kas see väljend on õigustatud vanglaametniku poolt. Fakti, kus kaebaja esitas M. Reinthalile küsimuse, et kas ta tohib kasutada sellist väljendit nagu „ära haugu“, ei saa tõlgendada kui solvangut. Teatisest ei nähtu, millist ebatsensuurset väljendit kaebaja kasutas M. Reinthaliga suhtlemisel. Lisaks halduskohtu seisukohalt kaebaja poolne tunnistaja U.E. ei mäletanud oma selgitustes täpselt, kas kaebaja kasutas kompromiteerivat väljendit või mitte. Distsiplinaarmenetluse menetleja ei 2 täitnud oma kohust ja on menetluse käigus jätnud tähelepanuta asjas tähtust omavad asjaolud, mida oleks pidanud menetluse raames koguma. Kaebaja teeb oma tunnistajaga koostööd ja nende ütlusi peaks pidama usaldusväärseteks ja arvestama nendega kui olulise tähendusega asitõenditega. 11.09.2011 toimus intsident, kus vanglaametnik M. Reinthal solvas kaebajat ja nimetas teda koeraks. Eelpoolnimetatut nägi ja kuulis pealt kaaskinnipeetav R.T. . Vanglaametnik M. Reinthalil on probleeme suhtlemisega ning ta ei oska sõnu valida. Järelikult tema eelpoolnimetatud käitumine seab kahtluse alla tema poolt koostatud ettekande.
18. Tartu Vangla palub jätta I. Jatsõsõni apellatsioonkaebuse rahuldamata. Haldusmenetluses kogutud tõendite tõestusväärtus ei ole põhimõtteliselt kvalitatiivselt erinev ükski tõendiliik ei ole iseenesest usaldusväärsem kui teised. Samuti ei ole haldusmenetluses ette määratud, et menetlusosalise enda ning tema nimetatud tunnistaja seletusi tuleb lugeda kindlasti tõelevastavateks ainuüksi seetõttu, et isik ja tema tunnistaja olid nõus seletusi andma. Seletuste andmine on menetlusosalise ning tema nimetatud tunnistaja õigus ja ainuüksi selle õiguse kasutamisest ei piisa, et lugeda tunnistaja ja menetlusosalise ütlused usaldusväärseteks. Haldusmenetluses kogutud tõendeid tuleb hinnata terviklikus kogumis, vaadeldes objektiivselt nende omavahelist kooskõla. Tõendites sisalduva arvestamine või mittearvestamine tuleb ratsionaalselt põhjendada ning need peavad nähtuma haldusakti motivatsioonist. Põhjendustena on vastuvõetavad näiteks viited senisele praktilisele kogemusele ja mõistliku inimese tavapärasele käitumisele. Täiesti arusaadav on kaebaja huvi eitada vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebatsensuursete väljendite kasutamist, kuna sellest sõltub tema karistamine. Kaebaja viidatud tunnistaja, kaaskinnipeetav U.E. , ei mäleta tegu, mille toimepanemise eest võib kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada, mis on kaebaja jaoks soodne ja vangla praktikas tavapärane käitumine teise kinnipeetava kasuks tunnistusi andes. Vanglaametnik ei kahtle, vaid teab kindlalt, et kaebaja kasutas temaga suheldes ebatsensuurseid väljendeid. Samas puudub vanglaametnikul huvi kinnipeetava võimaliku karistamise osas ja teadvalt vale ettekande koostamise eest võib kaasneda vastutus vanglaametnikule endale. Vastustajale jääb arusaamatuks, mida või kuidas pidi menetleja veel välja selgitama, kui U.E. väitis, et tema mäletamist mööda kaebaja kompromiteerivat väljendit ei kasutanud, kuna menetleja võimuses ei ole mõjutada U.E. mälu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.04.
20. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Antud haldusasjas käib ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas tõendamist on leidnud kaebajale süüks arvatud distsipliinirikkumine. Seoses sellega märgib ringkonnakohus järgmist.
21. Antud asjas on distsiplinaarmenetluses kaebaja poolt toime pandud väidetava distsipliinirikkumise kohta kogutud kolm tõendit, milleks on vanglateenistuja M. Reinthali ettekanne, kaebaja seletus ja kinnipeetava U.E. seletus. M. Reinthaili ettekande kohaselt (tl 17) andis ta kaebajale 18.08.
22. a korralduse jalutusaeda tagasi minna. Ta pidi seda korraldust mitu korda kordama enne kui viimane allus, öeldes talle, et „ära haugu“ ja „käi persse“. Kaebaja enda poolt antud seletuse kohaselt tõepoolest valvur M.Reinthal andis talle korralduse jalutusaeda tagasi minna, kuid tegelikult hoopis valvur ütles talle, et „ära haugu“, mida kuulis ka U.E. . Tema ainult kordas seda väljendit (tl 20). 3 Kinnipeetav U.E. kinnitas konflikti toimumist kaebaja ja valvuri vahel ning kinnitas ka seda, et valvur ütles kaebajale, et „ära haugu“, kuid kinnitas ka seda, et seda väljendit kordas ka kaebaja. Tema mäletamist mööda kaebaja midagi kompromiteerivat ei öelnud (tl 21). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus kahelda vanglateenistuja ettekande tõelevastavuses. Esiteks puudub vanglaametnikul vajadus anda kinnipeetavat süüstavaid ütlusi. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks olnud sama vanglateenistujaga varem konflikte, mis oleks tinginud vanglateenistuja poolt valeütluste andmise. Apellatsioonkaebuses väidetu, et sama vanglaametnik on kaebajat hiljem nimetanud „koeraks“, ei anna veel alust väita, et vaidlustatud korral ei oleks kaebaja poolt solvavate väljendite kasutamist toimunud. Samas on vastustaja õigesti leidnud, et vanglaametniku poolt valesüüdistuste esitamine kaebaja suhtes on ebaloogiline ka seetõttu, et see võib talle endale kaasa tuua vastutuse. Mis puudutab U.E. seletusse, siis viimane on kinnitanud, et ta ei mäleta, kas kaebaja ütles vanglaametnikule midagi kompromiteerivat. Seega ei lükka U.E. seletus ümber vanglaametniku väidet, et kaebaja ütles talle „käi persse“. Pealegi on tegemist kaaskinnipeetava seletusega ja on loomulik, et kaaskinnipeetavatel oli võimalik enda seletustes kokku leppida, et vabastada kaebajat vastutusest toimepandud distsipliinirikkumise eest. Seega ei saa ringkonnakohtu arvates pidada U.E. ütlusi täies ulatuses usaldusväärseteks, mistõttu need ei saa olla aluseks distsiplinaarkaristuse otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti leidnud, et tõendeid kogumis hinnates on vastustaja õigesti leidnud, et tõendamist on leidnud kaebaja süü talle inkrimineeritud distsipliinirikkumise toimepanemises ja puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Ka kaebajale määratud karitus on proportsionaalne tema poolt toime pandud rikkumisega. Kuigi kaebaja omas 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, on vastustaja pidanud võimalikus kaebajat karistada kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, mis on edasi lükatud katseajaga 3 kuud. Seega on määratud karistus otstarbekas ja kaebajale on antud võimalus juhtunust oma järeldused teha ja käituda nii, et karistust ei pöörataks täitmisele.
23. Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et menetluse käigus ei ole välja selgitatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Samas on kaebuses jäetud selgitamata, millised asjas tähtsust omavad asjaolud on jäänud kaebaja arvates välja selgitamata. Ka ringkonnakohus ise ei näe asjaolusid, mis oleks pidanud välja selgitamata enne kaebajale vaidlustatud käskkirjaga karistuse määramist. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja taolise väite tähelepanuta. Samuti ei oma vaidlustatud haldusakti tühistamise otsustamisel tähtsust kaebaja ja sama vanglaametniku vahel hiljem väidetavalt toimunud konflikt, kuna hilisemalt toimunu ei anna veel alust kahelda vanglaametniku varem koostatud ettekande tõepärasuses. Maili Lokk Madis Ernits 4 Agu Timmi