MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 2 ja
lg 2, sest apellant ei saanud kätte 22.11.2012 vastustaja seisukohti ega 31.01.2013 kohtumäärust ega saanud nimetatud menetlusdokumentide osas seisukohta avaldada; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja vastuolus esitatud tõenditega. Olukorras, kus poolte nõuded, taotlused ja/või seisukohad olid ebaselged, pidi kohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt selgitama pooltele, milliseid asjaolusid nad peavad tõendama. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema piisavalt konkreetne. (Riigikohtu 18.04.2006 otsus nr 3-2-1-28-06). Kohus on kostjale ette heitnud, et ta ise ei ole kohtule ühtegi tõendit esitanud ega taotlenud tõendite kogumist. Kohtul on
§-st 230 kohustus selgitada pooltele asjaolude tõendamise koormust. Juhul kui pool on mingile asjaolule tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, peab kohus juhtima sellele poole tähelepanu (Riigikohtu 05.05.2004 otsus nr 3-2-1-54-04). Kohtu selgitamiskohustus tähendab kohtu kohustust arutada pooltega faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, küsida vajalikke küsimusi ja anda juhiseid asjaolude ja tõendite esitamiseks. Maakohus oleks pidanud selgitama kostjale, millised hagis esitatud asjaolud ta omaks võtab ning milliste tõenditega ta oma vastuväiteid tõendab. Kuna maakohus on oluliselt rikkunud protsessiõigusenorme, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks. 5. AGR Teenused OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 01. aprilli 2013 otsuse muutmata jätmist ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige apellandi etteheide
Võistlevuse põhimõttest tulenevalt ei ole aktsepteeritav, et kohus ütleb poolele ette, millistele asjaoludele tugineda ja milliseid tõendeid esitada. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Apellant vastas hagile ning 4 tema seisukohad olid arusaadavad ja selged. Sel põhjusel ei ole kohaldatav apellandi poolt viidatud Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-28-06, kuna seal käsitleti olukorda, kus poolte taotlused ja seisukohad oli ebaselged. Apellandi vastuväited on vastuolus poolte poolt allkirjastatud laenulepingute sätetega. Apellatsioonkaebuses on apellant viidanud valedele Riigikohtu lahenditele, avades ka nende sisu valesti, nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-54-04 ja nr 3-2-1-62-02 ei puuduta mitte 01.01.2006 jõustunud
-i, vaid varem kehtinud
-i ning ei ole seetõttu kohaldatavad; 2) on apellant taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist läbivaatamiseks uuesti maakohtule, kuid apellatsioonkaebuses ei selgitata
lg 1 p 3 kohaldamise olulist eeltingimust – asjaolu, miks ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-128-11 leidnud, et asja tagasisaatmist maakohtusse õigustaks eelkõige see, et asi on algusest peale valesti lahendatud, st ei ole selgeks tehtud, mida nõutakse, ja sisuliselt on vaja korraldada uus eelmenetlus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei tohiks asja saata tagasi maakohtusse, vaid ringkonnakohus peaks ise tegema sisulise lahendi. Apellant ei ole hagi tunnistanud ainult ühe laenulepingu puhul laenusumma, lepingutasu, intresside ja viiviste osas ning nelja laenulepingu puhul lepingutasude ja viiviste osas. Sealjuures on kõik apellandi vastuväited selges vastuolus ehk kahtlusteta ümberlükatavad laenulepingute endi tekstidega. Apellant ei ole maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas oleks võimalik nimetatud vastuolu ületada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 01. aprilli 2013 otsuse ja saadab AGR Teenused OÜ hagi Mustvee Catering OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja arutamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning see rikkumine ei ole kõrvaldatav apellatsioonimenetluses mistõttu tuleb tsiviilasi saata
7. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole täitnud seadusest tulenevat selgitamiskohustust. ning see asjaolu on antud juhul maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmisele eelmenetluse staadiumis. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi kostja vastu poolte vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingutest tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on olulisel määral jätnud täitmata
§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Maakohus ei ole arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Ehkki mõlemad pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
lg 1 järgi, ei vabastanud see maakohut eelmenetluse ülesannete täitmisest ega ka vajalikus ulatuses selgitamiskohustuse täitmisest. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja saanud hagimaterjalid kätte ning hagile ka vastanud (tl 58). Apellandi väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi, sest apellant ei ole saanud kätte 22.11.2012 vastustaja seisukohti ega 31.01.2013 kohtumäärust, millega kohus määras lahendada asja kirjalikus menetluses. Asja materjalide kohaselt on hageja 22.11.2012 vastus kostja vastusele hagiavaldusele saadetud elektronpostiaadressidel ilona.1975@inbox.ru (05.12.2012) ja cepk@bk.ru (06.12.2012). Samadel elektronpostiaadressidel on saadetud ka Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2013 määrus, millega kohus määras asja lahendada kirjalikus menetluses.
lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse 5 ja nende täiendused, kohtukutse, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Seadusest ei tulene, et hageja vastus kostja vastusele hagiavaldusele ning kohtumäärus, millega kohus määrab asja lahendada kirjalikus menetluses, tuleks kätte toimetada menetlusosalisele. Praegusel juhul edastas maakohus kostjale menetlusdokumendid elektronpostiaadressile, millelt kostja oli ise saatnud kohtule vastuse hagile (tl 54). Seega oli kohtul üldjuhul õigus eeldada, et kostja sai menetlusdokumendid kätte, kuid on jätnud kinnituse esitamata. Samas aga arvestades antud juhul menetluslikku olukorda, oleks maakohus pidanud siiski olema hoolsam selleks, et tagada eelmenetluse ülesannete täitmine. Kuna antud juhul kostja ei ole saanud kätte
lg 1 kohast määrust, siis ei olnud ta teadlik võimalusest esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente hiljemalt
lg 1 p 5 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega. Antud juhul on maakohus jätnud viidatud eelmenetluse ülesande täitmata. Kostja on pakkunud hagejale kompromissi ning kohus oleks pidanud püüdma suunata pooli kompromissi sõlmimisele, kuid seda ei ole tehtud. 9. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et „Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (
Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (
lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule
lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.“ Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul on maakohus eelmenetluses rikkunud oluliselt selgitamiskohustust, siis tulenevalt Riigikohtu viidatud seisukohast on õigustatud asja saatmine maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. 10.
lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.