Obsah (8)

§ 212§ 213§ 198§ 108§ 109§ 101§ 103§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebaja P.P. on konsulent, kes on Erametsakeskuse poolt määratud Tartumaa piirkonna tugiisikuks. 04.02.2011 saatis kaebaja tugiisikute, konsulentide, metsaühistute ja kontrollispetsialistide e-posti listi portaalis Eramets ning P.A. e-kirja pealkirjaga „Konsulendid esitasid avalikkusele väärinfot“. E-kirjas kirjutas kaebaja, et kaaskonsulendid P.A. ja A.R. esitasid 02.02.2011 ETV saates „Pealtnägija“ ulatuslikult väärinfot ning vihjas, et konsulendid andsid saatejuhile konkreetse objekti kohta detailset metsanduslikku infot. Lisaks vihjas kaebaja, et konsulendid P.A. , A.R. ja L.N. ei tunne oma tööd, sh metsaseadust, ning leidis, et nende tegevus kahjustab erametsanduse tugisüsteemi usaldusväärsust. 2. P.A. , A.R. ja L.N. esitasid 25.02.2011 Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjonile kaebuse P.P. vastu. 3. Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni 16.12.2011. a protokollilise otsusega nr 67 otsustati mitte tunnistada P.P. kutsetunnistust kehtetuks ning juhiti tähelepanu kaebaja eksimustele Eesti Konsulentide eetikakoodeksi p-de 1.6 ja 1.8 osas. Kutsekomisjon palus kaebajal P.A. , A.R. ja L.N. e ees vabandada. 4. P.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni 16.12.2011. a otsuse tühistamiseks osas, millega tuvastati Eesti Konsulentide eetikakoodeksi p-de 1.6 ja 1.8 rikkumine kaebaja poolt. Kaebuse kohaselt ei vasta Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni 16.12.2011. a otsus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 ega § 56 lg-tele 1 ja 2. Vaidlustatav otsus on põhjendamata ning ka selles viidatud konsulentide kaebuste menetlemise aruandes 2011-2 puuduvad põhjendused. Pole põhjendatud, millised kaebaja väited olid kolleege halvustavad ning kuidas kahjustati nende mainet. Aruanne ei sisalda viiteid tõenditele ning aruandes esitatud seisukohad pole kontrollitavad. 04.02.2011. a e-kiri ei olnud rünnak konkreetsete konsulentide vastu, vaid tegemist oli elava ja aktuaalse näitega süsteemis olevatest puudustest. Vastustaja on tõendeid vääralt hinnanud, jätnud kaebaja seisukohad tähelepanuta ja jõudnud valele otsusele. Kaebaja on oma seisukohti P.A. , A.R. ja L.N. e suhtes põhjendanud ning näidanud, et konsulendid tõepoolest andsid „Pealtnägijas“ ebaõiget informatsiooni. Kutseseadus ei anna kutsekomisjonile pädevust vaadata läbi kaebuseid ega tuvastada eetikakoodeksi rikkumist. 5. Tartu Halduskohtu 31.05.2012. a otsusega jäeti P.P. kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt oli Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjonil ilmselgelt pädevus P.P. peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks, kuna kaebus on üheks aluseks, mille põhjal hinnata kutset omava isiku tegevuse vastavust kutsestandardile. Tegemist oli kaebaja suhtes soodsa otsusega, sest tema kutsetunnistust ei tunnistatud kehtetuks. Eesti Konsulentide eetikakoodeksi p-de 1.6 ja 1.8 rikkumisele viitamine ei saa rikkuda põhiseaduse § 19 ja § 31, samuti ei saa see mõjutada kutsetunnistuse pikendamist tulevikus. Kuigi vaidlustatav otsus on tehtud puudulikus protokollilises vormis, ei too see kaasa otsuse tühistamist, sest otsusega pole isiku õigusi ja vabadusi piiratud ning samuti ei tulene sellest kohustust konsulentide ees vabandada. 16.12.2011. a protokollis nr 67 on viidatud konsulentide kaebuse menetlemise aruandele, millest nähtuvalt on kaebaja 04.02.2011. a e-kiri piisav tõend Eesti Konsulentide eetikakoodeksi rikkumise tuvastamiseks. Kaebaja e-kirjas esitatu on käsitletav eetikakoodeksi rikkumisena olenemata sellest, kas konsulentide tegevus oli nõuetekohane või mitte. Kaaskonsulentide suhtes lugupidamatuse näitamine ning halvustavate väljendite kasutamine on igatahes keelatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. P.P. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei muuda asjaolu, et kaebaja kutsetunnistust kehtetuks ei tunnistatud, otsust kaebajale soodsaks. Vastustaja on oma pädevuse piiritlenud kaebuste menetlemise aruandes 2011-2, mille kohaselt on kutsekomisjonil pädevus tegeleda kaebaja suhtes esitatud kaebustega kutseseaduse (KutS) § 22 lg 1 p 3 alusel. Samuti on kutsekomisjon aruandes selgitanud, et kutsekomisjoni pädevuses on arvestada saadud tagasisidet nõustamise kohta edasise kutsestandardi kujundamisel ja kutse taotlejate hindamisel. Seega peab vastustaja protokollilist otsust ja selle lisasid oluliseks allikaks taotlejate, sh kaebaja, kutsesobivuse hindamisel tulevikus. Väär on kohtu seisukoht, et vaidlustavast otsusest ei tulene kaebajale kohustust vabandada, sest protokollilises otsuses märgitud tagasiside 2 nõustamise kohta on otseses seoses kaebaja edasise kutsetunnistuse pikendamisega. Vaidlustatavas otsuses kaebaja poolt Eesti Konsulentide eetikakoodeksi p-de 1.6 ja 1.8 rikkumise tuvastamine on sarnane distsiplinaarmenetluses tehtava noomitusega, kuid erinevalt distsiplinaarkaristusest on protokolliline otsus aegumatu ning kaebaja väidetavale rikkumisele saab tugineda igal ajal. Kutsekomisjonil pole pädevust panna kaebajale vabandamise kohustust. Väär on kohtu seisukoht, et eetikakoodeksi p-de 1.6 ja 1.8 rikkumise tuvastamine ning palve konsulentide ees vabandada on kõigest tähelepanu pööramine eetikakoodeksi rikkumisele. Tegemist on siiski haldusakti resolutsiooniga. Õigusvastase haldusakti olemasolu võib tulevikus tekitada olukorra, kus kutsekomisjon peab kaebaja kutsetunnistuse pikendamisel lähtuma õigusvastasest, kuid kehtivast protokollilisest otsusest, kus on tuvastatud kaebajapoolne eetikakoodeksi rikkumine. Kohus on valesti leidnud, et vaidlustatavat protokollilist otsust ei pidanudki põhjendama, sest sellega pole kaebaja õigusi ja vabadusi piiratud. Vaidlustatav otsus ja kaebuste menetlemise aruanne 2011-2 kumbki ei sisalda otsuse põhjendusi ega viiteid tõenditele. Kaebajal puudub võimalus tuua välja neid tõendeid ja asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Menetlus, mille raames otsustatakse isiku kutsesobivuse üle, peab olema ning ka näima õiglane ja aus. Põhjendusteta haldusakt ei ole kohtu poolt kontrollitav ning see on alus haldusakti tühistamiseks. Otsuse kaalutlused tulnuks märkida haldusaktis endas. Praegusel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda, sest vastustajal puudus pädevus haldusakti välja anda. Vaidlustatavas otsuses puudub vaidlustamisviide. Halduskohus on kohtuotsuse p-s 7 asunud ise vastustaja asemel vaidlustatavat otsust sisustama ja põhjendama. Kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud ning kohtul puudub pädevus hinnata ümber kaalutlusotsuse otstarbekust. 7. Maamajanduse Infokeskus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebusest ei ilmne, milline menetlus- või materiaalõiguse normi rikkumine ja/või tõendi väär hindamine on toonud kaasa halduskohtu poolt õigusvastase ja põhjendamatu otsuse tegemise. Eelneva põhjal tuleks apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Kaebaja on ilmselgelt rikkunud Eesti Konsulentide eetikakoodeksi p 1.6 ja 1.8. Rikkumise tuvastamine vaidlustatavas otsuses ei tekita tulevikus probleeme kutsetunnistuse pikendamisel, kaebajal tuleks vaid edaspidi hoiduda eetikanõuete rikkumisest. Kui kaebaja leidis, et kaaskonsulentide tegevus ei vasta kutsestandardile, oleks ta pidanud selles küsimuses pöörduma kutsekomisjoni poole, mitte saatma avalikkusele e-kirja. Vastustaja otsus on põhjendatud, sest selles viidatud aruandes 2011-2 on olemas faktiline alus (kaebaja 04.02.2011. a e-kiri) ja õiguslik alus (KutS § 22 lg 1 p 3 ja Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni tegevusstatuudi art 2.3 punkt

1. e)ning viited tõenditele. Vastustaja järgis uurimispõhimõtet ning tagas kaebajale ärakuulamisõiguse. Apellatsioonkaebuse p-st 2.10 selgub, et kaebaja arvates on temalt võetud võimalus esitada tõendeid ja selgitada asjaolusid. Jääb arusaamatuks, milline tõend või asjaolu saaks olematuks teha kaebaja poolt e-kirja saatmise 04.02.2011. E-kirja saatmine kaebaja poolt pole käesolevas asjas vaidluse all. 8. 09.05.2013 esitas P.P. ringkonnakohtule taotluse võtta haldusasja toimikusse ekspertiisiakt raiemahtude tulu erinevuste võrdluse kohta; P.A. 24.03.2012. a e-kiri konsulentide ja metsaomanike meililisti; Maamajanduse Infokeskuse direktori vastus märgukirjale; kaebuse menetlemise aruanne 2011-1; kutsekomisjoni otsus P.A. , A.R. ja L.N. asjas; komisjoni koosoleku protokoll; Ü. Vendlandi kinnitus; vastus teabenõudele ning hagi. Eeltoodud tõenditega soovis P.P. tõendada, et ka teised konsulendid arvustavad kolleegide tegevust halvustavate kommentaaridega konsulentide e-kirja listis ja muudes avalikes listides, millise tegevuse on kutsekomisjon eetikakoodeksiga kooskõlas olevaks lugenud, mistõttu ei kohelda konsulente eetikakoodeksi rikkumiste menetlemisel võrdselt. Ühtlasi ei koostanud 3 kutsekomisjon P.P. asja menetlemisel erinevalt P.A. , A.R. ja L.N. e kohta otsuse tegemisel puudutatud isikute ärakuulamise protokolli. Kaebuse menetlemise aruanne 2011-1 tõendab, et P.A. , A.R. ja L.N. ei ole usaldusväärsed isikud, mis seab kahtluse alla nende motiivid P.P. kohta kaebuse esitamisel. P.P. heidab kutsekomisjonile ette ka seda, et viimane ei võtnudki sisulist seisukohta selles, kas asjaolud, mille kohta P.P. arvamust avaldas, olid tõesed või väärad. Ühtlasi leidis P.P. , et kutsekomisjoni liige O.S. ei saanud olla otsuse tegemisel erapooletu, kuna P.P. l on viimase juhitud Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ-ga olnud pikaajaline konflikt seoses P.P. isikliku vara ja õiguste vastu toime pandud rikkumistega. 9. 29.05.2013. a vastuses palub vastustaja jätta P.P. taotlused täies ulatuses rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2012. a otsus muutmata. 11. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus küsimuse Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni (edaspidi ka kutsekomisjon) pädevusest vaidlustatud otsuse tegemisel ning uurib, kas ja millises ulatuses võib kutsekomisjoni 16.12.2011. a protokolliline otsus (edaspidi protokolliline otsus) kaebaja õigusi rikkuda (I). Seejärel lahendab ringkonnakohus P.P. taotluse täiendavate tõendite toimikusse võtmiseks (II); selgitab, kas protokollilise otsuse tegemisel on rikutud haldusmenetluse nõudeid (III) ning tuvastab, kas otsus on sisuliselt õiguspärane (IV). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused (V). I 12. Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni koosoleku protokollilise otsusega nr. 2 otsustatakse: „Mitte tunnistada P.P. kutsetunnistust kehtetuks ja lisada klausel: Kutsekomisjon juhib tähelepanu eksimustele Eesti Konsulentide eetikakoodeksi punktide 1.6 ja 1.8 osas. Kutsekomisjon palub P.P. l vabandada P.A. , A.R. ja L.N. e ees, võttes aluseks P.A. , A.R. ja L.N. e poolt esitatud kaebuse (Eesti Konsulentide eetikakoodeksi § 1.6 ja 1.8).“ 13. Halduskohus asus 31.05.2012. a otsuses seisukohale, et tegemist on kaebajale soodsa otsusega, kutsetunnistust mitte kehtetuks tunnistada. Asjaolu, et kaebaja tähelepanu juhiti eetikakoodeksi rikkumistele ning paluti kaebused esitanud isikute ees vabandada ei riku kaebaja õigusi ega pane talle ka vabandamise kohustust. 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga osaliselt. Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni tegevusstatuudi p 2.3
2. e)järgi on kutsekomisjonil õigus teha otsuseid kutse andmise ja kutsetunnistuse väljasandmise ja kehtetuks tunnistamise osas. Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 02.06.2009. a otsusega nr. 1 kinnitatud Kutse andmise korrast konsulendi kutsele nähtub, et kutsekomisjonil on õigus kutsetunnistus kehtetuks tunnistada, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele (p 8.8.3). Konsulendi kutsestandardi punktist A.2 tuleneb nõue, et konsulent peab järgima konsulendi kutseeetikat (vt. http://maainfo.ee/data/koof/standard-4-5.pdf). Eeltoodust tuleneb, et kutsenõukogu pädevuses oli kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine kutseeetika võimaliku rikkumise korral. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodu ei välista kutsenõukogu pädevust tuvastada kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ka konsulendi kutseeetika selline rikkumine, mis ei ole kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks piisav. 4 15. Protokollilise otsusega jättis kutsekomisjon kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et vastav otsus ei riku kaebaja õigusi. Samas sisaldub otsuses ka klausel, mille kohaselt juhib kutsekomisjon tähelepanu kaebaja eksimustele eetikakoodeksi punktide 1.6 ja 1.8 osas. Kuna nimetatud klausliga ei põhjendata kutsekomisjoni otsust, jätta kutsetunnistus kehtetuks tunnistamata, saab klauslit käsitada iseseisva otsusena, millega kutsenõukogu tuvastas kaebaja poolse eetikakoodeksi punktide 1.6 ja 1.8 rikkumise. Ringkonnakohus märgib, et konsulendi kutseeetika rikkumise tuvastamise otsuste tegemine, samuti selliste otsuste kehtivus ning mõju konsulendi edasisele tegevusele on kutsekomisjoni tegevusstatuudis ning kutse andmise korras reguleerimata, mistõttu vajaks vastav regulatsioon selguse huvides täpsustamist. Kuigi kaebaja kutsetunnistus jäi vaatamata kaebaja eksimustele kehtetuks tunnistamata, ei saa välistada protokollilises otsuses sisalduva klausli arvestamist konsulendi kutse taastõendamise või mõnes võimalikus hilisemas kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluses. Ka oli kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamata jätmise üheks argumendiks kaebuste menetlemise aruande 2011-2 järgi asjaolu, et varasemas tegevuses ei ole kutsekomisjonile P.P. ebaeetilisest käitumisest teada antud (tl 12 p). Seetõttu on kaebajal protokollilise otsuse vastavas osas vaidlustamiseks kaebeõigus. Nõustuda tuleb aga halduskohtu seisukohaga vabandamist puudutavas osas. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kutsenõukogu palve, kaaskonsulentide ees vabandada, ei tekitanud kaebajale HMS § 51 lg-s 1 märgitud kohustust. Seega kuigi vastav palve sisaldus ekslikult haldusakti resolutsioonis, ei saa seda sisuliselt käsitada halduskohtus vaidlustatava otsusena, mis võinuks kaebaja õigusi rikkuda. II 16. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt ringkonnakohtule koos täiendava taotlusega esitatud tõendid tuleb tervikuna tagastada.

§ 198

lg 2 p 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud halduskohus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahatahtlikuks. Tartu Halduskohtule kaebaja tõendeid vastuvõtmiseks ei esitanud. Samas on mitmed tõenditest koostatud enne halduskohtu otsuse tegemist 31.05.2012 (kutsekomisjoni koosoleku 16.12.

1. a protokoll; 20.12.
2. a ekspertiisiakt; Maamajanduse Infokeskuse 01.12.
3. a vastus teabenõudele;
4. a märtsikuu meilivahetus; 16.12.
5. a kaebuste menetlemise aruanne seonduvalt Ü. Vendlandi kaebustega; 28.03.
6. a komisjoni koosoleku protokoll). Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei ole põhistanud tõendite hilisemat esitamist. Ühtlasi ei ole ükski ringkonnakohtule esitatud tõenditest ka asjakohane. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole asjassepuutuv kutsekomisjoni halduspraktika L.N. e, A.R. ja P.A. kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamise menetluses. Ka ei saa halduspraktika väidetava ebaühtlusega põhistada käesolevas haldusasjas vaidlustatud protokollilise otsuse õigusvastasust ega väita kaebaja ebavõrdset kohtlemist võrreldes eeltoodud isikutega. Samuti ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust see, millistel motiividel P.A. , A.R. ja L.N. kaebaja tegevuse suhtes kaebuse esitasid ning kas tegemist on usaldusväärsete või ebausaldusväärsete isikutega. Ringkonnakohtule ei nähtu, et eeltoodud isikute usaldus- või ebausaldusväärsus oleksid 5 mõjutanud kutsekomisjoni otsuse tegemist. Kuigi kaebuste menetlemise aruandest 2011-2 nähtub, et komisjon kuulas P.A. , L.N. e ja A.R. menetluse käigus ära, on otsuses esitatud kaalutluste raskuspunktiks siiski P.P. e-kirja analüüs (vt aruande p 5). Ühtlasi ei oma käesolevas vaidluses tähtsust see, kas kaebaja e-kirjas esitatud väited kolleegide tegevuse kohta olid sisuliselt tõesed või mitte. Eesti konsulentide eetikakoodeksi p-de 1.6 ja 1.8 rikkumine ei seisne ainult kolleegide kohta avalikkusele ebatõeste andmete esitamises. Lubamatu on ka avalikkuse ees kolleegide tööd halvustavate tõeste andmete esitamine. Seisukohale, et käesoleva haldusasja lahend ei sõltu sellest, kas tsiviilasjas tuvastatakse valeinformatsiooni andmine P.A. poolt, asus kohus ka käesolevas haldusasjas 14.05.
7. a tehtud määruses (tl 136-137), mis jõustus Riigikohtu 13.06.
8. a määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse mitte võtta (tl 153).
9. 09.05.2013 koos täiendava taotlusega esitas kaebaja ringkonnakohtule ka täiendava väite, mille kohaselt oli kutsekomisjoni liige O.S. vaidlustatud otsuse tegemisel erapoolik, mistõttu ei oleks nimetatud isik tohtinud otsuse tegemises osaleda. Kaebaja väitel on tal olnud Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ-ga pikaaegne konflikt, kuna selle juhatuse liikme A.P. juhtimisel on toime pandud rikkumisi apellandi isikliku vara ja õiguste vastu Pärnumaal Koonga vallas. Samas on O.S. Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ juhatuse esimees. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p 4 kohaselt ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. HMS § 10 lg-st 4 tuleneb, et kui ilmnevad HMS § 10 lõikes 1 nimetatud asjaolud või kui menetlusosaline on esitanud nimetatud asjaoludel ametiisiku taandamise taotluse, otsustatakse taandamise vajalikkus kolme tööpäeva jooksul. Kaebaja väitel sai ta asjaolust, et O.S. on Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse OÜ juhatuse esimees teada alles pärast halduskaebuse esitamist. Ringkonnakohus märgib, et äriühingu juhatuse liikmed olid ametis juba aastatest 2004-
10. Arvestades kaebaja väidet konflikti pikaajalisuse kohta, on eluliselt ebausutav, et kaebaja oli kuni käesoleva ajani teadmatuses sellest, millised inimesed on äriregistri andmetel pädevad Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ-d juhtima. Kaebajal oli võimalik kutsekomisjoni liikmete tausta ja erapooletust kontrollida veel enne kutsekomisjoni otsuse tegemist ning kasutada hiljemalt 29.06.2011 selgituste ärakuulamisel HMS § 10 lg-s 4 sätestatud võimalust esitada komisjoni liikme vastu taandusavaldus. Kaebaja seda ei teinud. Kuna kaebaja viidatud asjaolu ei ole seega tekkinud pärast halduskohtu otsuse tegemist ning asjaolu on kaebaja poolt seni tähelepanuta jäänud kaebaja enda hooletuse tõttu, jätab ringkonnakohus kaebaja väite tähelepanuta. III
11. Kaebaja leiab õigesti, et protokolliline otsus on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt. HMS § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (RKHK 15.01.
12. a otsus asjas nr. 3-3-1-87-08, p 18). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et protokolliline otsus üksi ei sisalda kaalutlusi, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus ning kuigi haldusaktis sisaldub viide õiguslikule alusele (Eesti Konsulentide eetikakomisjoni p-d 1.6 ja 1.8), jääb ebaselgeks, milles seisnes kaebaja eksimus. Samas protokollilise otsuse p-st 1 nähtuvalt võttis kutsekomisjon otsuse tegemisel aluseks kaebuste menetlemise aruande 2011-
13. HMS § 56 lg 1 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei pea haldusakti kaalutlused sisalduma 6 haldusaktis endas, vaid võivad sisalduda ka mõnes muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis. Otsust põhjendavad kaalutlused sisalduvad käesoleval juhul kaebuste menetlemise aruandes 2011-2 (tl 10-12), mille kaebaja on kaebusele lisanud. Aruandes sisalduvad nii kokkuvõte P.P. vastu esitatud kaebustest, viited asjakohastele eetikakoodeksi sätetele kui ka kaebuste lahendamise aluseks olevad kaalutlused. Seega oli kaebajal võimalik aruandega enne kohtusse pöördumist tutvuda ning aruandes esitatud kaalutlused on ringkonnakohtu hinnangul piisavad selleks, et otsustada, kas haldusakt isiku õigusi rikub või mitte.
14. Ebaõige on kaebaja arvamus, nagu ei sisaldaks kaebuste menetlemise aruanne 2011-2 viiteid tõenditele. Kaebuste menetlemise aruande lõpus on viited kaebuste menetlemist ajendanud kirjadele, seal hulgas P.P. 04.02.
15. a kirjale „Konsulendid esitasid avalikkusele väärinfot“. Aruandest nähtuvalt tuginevadki otsuse kaalutlused eelkõige P.P. e-kirjas sisalduvate arvamuste ja väljendite hindamisele. Ringkonnakohus möönab, et kaebuste menetlemise aruande kaalutluste osa p-s 2 on viiteid ka asjaoludele, mille kohta tõendid puuduvad. Nimelt märgitakse p-s 2: „P.P. ei olnud oma arvamustes erapooletu, kuna ei viidanud oma e-kirjas, et tal on otsene seos XXX kinnistuga. Tema juhitud metsakorraldusfirma koostas XXX kinnistu uue metsakorralduskava kasutusvaldaja tellimisel, mille metsaomanik hiljem asendas oma tellitud metsakorralduskavaga“. Samas ei ole kaebaja halduskohtule ega ringkonnakohtule esitatud kaebuses väitnud, et tal p-s 2 märgitud asjaoludel seos XXX kinnistuga puudub. Kuna P.P. juhitud metsakorraldusfirma tegevus metsakorralduskava koostamisel pidi olema teada ka kaebajale endale, ei olnud tegemist asjaoluga, mida kutsekomisjon pidanuks kaalutluste esitamisel täiendavalt tõendama. Kaebuste menetlemise aruande kaalutluste osa p 3 kohaselt viitas P.P. e-kirjas L.N. e suulisele väitele, mille kohaselt jäi metsaomanik kasutusvalduse tulemusel ilma 1 miljonist kroonist. Kaalutluste kohaselt on kirjas toodu täpse faktiga seostamata ning paneb kolleegi suhu sõnad, mida ta ütelnud ei ole. Kaalutlustest nähtub, et eeltoodud järeldus tugineb konsulent L.N. e 18.02.
16. a e-kirjale, milles palutakse kahju tekitava käitumise lõpetamist ning avalikku vabandust. Ringkonnakohus märgib, et „sõna sõna vastu“ olukorras ei olnud kutsekomisjonil võimalik koguda täiendavaid tõendeid selle kohta, kas P.P. e-kirjas esitatud selgitus L.N. e suulise väite kohta vastas tõele või mitte. Seetõttu lasus e-kirjas esitatud selgituse tõendamiskoorem kirja avalikul edastajal P.P. l, kes pidanuks kindlustama, et tal on vaidluse korral võimalik e-kirjas esitatud väiteid tõendada. Vaidlust ei ole selle üle, et P.P. sai menetluse käigus realiseerida oma õigust olla ära kuulatud (tl 11 p).
17. Õige on kaebaja väide, et protokollilises otsuses puudub vaidlustamisviide. HMS § 57 lg 2 järgi ei mõjuta vaidlustamisviide haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Riigikohtu praktika kohaselt võib vaidlustamisviite puudumine haldusaktis olla vaid kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui tähtaja möödalaskmine oli sellest tingitud või kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
18. mai
19. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07). Käesoleval juhul ei nähtu, et vaidlustamisviite puudumine oleks kaasa toonud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise vajaduse. Ka ei tingi vaidlustamisviite puudumine iseenesest haldusakti õigusvastasust. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta ringkonnakohus kutsekomisjoni selliseid menetluslikke rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua protokollilise otsuse tühistamise. IV
20. Eesti konsulentide eetikakoodeksi p 1.6 kohaselt suhtub konsulent oma oleku ja tegudega lugupidavalt teistesse konsulentidesse, klientidesse ning igaühte, kellega tööalases tegevuses kokku puutub, väldib tegevust, mis võib heita varju tööalasele tegevusele. Eetikakoodeksi p 7 1.8 kohaselt suhtub konsulent kolleegidesse erapooletult, halvustavad väljendused (avalikkuse ees) kolleegide kutsetegevuse kohta on lubamatud. Vaidlust ei ole selles, et P.P. saatis 04.02.2011 e-kirja pealkirjaga „Konsulendid esitasid avalikkusele väärinfot“ mitmetesse listidesse (konsulentide list, metsaühistute list, tugiisikute list, kontrollispetsialistide list portaalis Eramets). Ringkonnakohus jagab halduskohtu arvamust, et kaebaja e-kirjas sisalduvaid väiteid konsulentide P.A. , A.R. ja L.N. e tegevuse ja oskuste kohta ei ole võimalik käsitleda millegi muu, kui nende isikute kutsetegevuse halvustamise ja neisse lugupidamatu suhtumisena, mis tehti teatavaks väga paljudele isikutele. Sellist tegevust saab olenemata kaebaja väidete tõele vastavusest või mittevastavusest pidada konsulentide eetikakoodeksi rikkumiseks. Seega ei ole alust pidada protokollilist otsust ka sisuliselt õigusvastaseks. V
21. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.
22. a otsus muutmata.
23. Vastavalt

§ 108lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud käesolevas haldusasjas kaebaja kanda. Halduskohtus vastustajal menetluskulud puudusid, mistõttu kohus menetluskulusid välja ei mõistnud. Apellatsiooniastmes esitas vastustaja menetluskulude nimekirja (tl 89-90) kaebajalt menetluskulude, summas 600 eurot väljamõistmiseks selgitusega, et vastustaja ostis õigusabiteenust MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt hinnaga 75 eurot tunnis (sh käibemaks). Kuludokumentideks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arved 14.02.2012, 09.04.2012 ning 23.07.2012, millest esimesed kaks seonduvad halduskohtusse esitatud kaebuse ning täiendavate tõendite kogumise taotluse õigusliku analüüsiga, viimane apellatsioonkaebuse õigusliku analüüsi ning juriidilise konsultatsiooniga apellatsioonkaebusele vastamisel. 24. Ringkonnakohus leiab, et taotlus kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtul on õigus muuta halduskohtus kantud kohtukulude jaotust vaid juhul, kui kohus muudab alama astme kohtu lahendit (

§ 109

lg 4) ning menetluskulude nimekiri oli

§ 109lõikega 1 kooskõlas halduskohtule esitatud.

Kuna halduskohtu otsus jääb jõusse ning halduskohtumenetluses vastustaja menetluskulude nimekirja tähtaegselt ei esitanud, puudub ringkonnakohtul alus halduskohtumenetluses kantud menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. Seonduvalt apellatsiooniastmes kantud menetluskuluga märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 101lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 103

lg 1 p 1).

§ 32sätestab isikud, kes võivad olla halduskohtumenetluses volitatud esindajaks.

Nimetatud isikutest vaid advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu ning menetlusdokumendile ei pea volikirja lisama. Muude lepinguliste esindajate puhul tõendab esindaja volitust volikiri (TsMS § 221 lg 2). Toimikust nähtub, et vastuse apellatsioonkaebusele on allkirjastanud Maamajanduse Infokeskuse direktori asetäitja R.T. . Toimikust ei ilmne, et vastustaja eest oleks volikirja alusel ühtegi menetlustoimingut teinud mõni muu

§-s 32 sätestatud isik. Ühtlasi ei liigitu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda juriidilise isikuna ühegi

§-s 32 märgitud isiku alla. Riigikohus on ka olukorras, kus kaebajat on esindanud füüsiline isik, leidnud järgmist: „Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda M.P. kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist (kuni 31. detsembrini 2011. a kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (

v.r) § 14 lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg-d 4-6, tsiviilseaduse üldosa seaduse § 117 lg 1). Halduskohtus toimunud menetluses ei ole M.P. menetluses osalenud ega ühtegi 8 menetlustoimingut esindatava nimel teinud, seega ei saa teda lugeda kaebaja esindajaks. M.P. ei saa käsitada ka nõustajana, sest kirjalikus menetluses nõustaja osalemist

v.r ega kehtiv halduskohtumenetluse seadustik (

) ette ei näe (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr. 3-3-1-5-12, p 15) ja sellega seotud kulusid välja mõista ei võimalda“ (RKHK 22.10.
3. a otsus asjas nr. 3-3-1-46-12, p 33). Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud seisukohast tuleb juhinduda ka kehtiva

tõlgendamisel käesolevas haldusasjas. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/