Tsiviilasi 2-08-93421 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2013, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi OÜ

§ 35

kohaselt Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.

§ 37lg 1 1.

lause kohaselt Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 180 lg 51 kohaselt Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. ÄS § 187 lg 1 ja 2 kohaselt Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja nõue ei ole aegunud, nõudeõigus ei ole lõppenud. Kostjate poolt tehti maksed, mille hüvitamist hageja nõuab, 2005. aasta lõpus ja 2006. aastal. Hagi on kohtusse esitatud 30.12.2008.

§ 149

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõue põhineb muuhulgas ka Äriseadustiku §-s 180 lg 51 sätestatul: juhatuse liikmed on kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mis ei ole tehtud kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. OÜ Veelikse (pankrotis) pankrotihaldur on hagiavalduse kohaselt tuvastanud, et

1. a veebruaris olid äriühingu varad ja kohustused ainult vähesel määral balansist väljas. Kuigi 4 tegemist oli pankrotisituatsiooniga, vastavalt ÄS §-s 171 lg 2 sätestatule: osaühingul oli netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) vähem kui pool osakapitalist, oleks pankrotiavalduse õigeaegne esitamine võimaldanud katta võlausaldajate nõuded enam kui 90 % ulatuses. 28.02.2006 seisuga koostatud bilanss pidi äriühingu juhatuse liikmetele selgelt näitama äriühingu maksejõuetust. 20.11.2006 OÜ Veelikse pankroti väljakuulutamise otsuses on tuvastatud (tl 21 pöördel), et võlgniku omakapital ei vastanud äriseadustikus sätestatud suurusele
2. aasta veebruarist ning märtsist on see lausa negatiivne. Eeltoodust tulenevalt hiljemalt pärast 28.02.2006 bilansi koostamist ei lubanud ÄS §-s 180 lg 51 sätestatu juhatuse liikmetel teha nö karistamatult makseid, mille tegemine antud olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Sellised maksed tuleb juhatuse liikmetel pankrotistunud äriühingule hüvitada seaduse alusel. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud tõenditele juhatuse poolt tehtud maksete kohta täiendavate sõidukite liisimise ja rentimise eest (lepingud ja arved tl 87-129). Lisaks on 2005 novembris liistud Kia Sorentot lühikese aja jooksul hooldatud ja remonditud tuhandete kroonide eest.
3. a juunis ja juulis on tehtud kümnete tuhandete kroonide ulatuses kulutusi arvetel näitamata sõidukitele remondi tegemiseks, lisavarustuse soetamiseks jms (tl 134-147). Hageja arvutuste kohaselt on OÜ Veelikse (pankrotis) juhatuse liikmed teinud 2005-
4. aastal sõidukite soetamiseks ja remontimiseks kulutusi kokku 331 899.03 krooni ulatuses. Hageja nõue ei ole põhjendatud 07.11.2005 sõlmitud Kia Sorento liisingulepingust tulenevate maksete (ka kindlustusmaksete) osas, mis tehti 2005 novembris ja detsembris ning 2006 jaanuaris ja veebruaris, kokku (50250.01+2 331+4864.34+1512+4881.17+1260+6304.75+ +1260) 72 663.27 krooni, so 4 644.03 euro ulatuses. Ilmselge pankrotiseis/maksejõuetus on tuvastatav ka hageja esindaja kinnitusel alates
5. veebruari lõpust. Hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud alates OÜ Veelikse maksejõuetuse ilmnemisest, mis oli tõendatult olemas 28.02.
6. Sellest ajast alates pidid OÜ Veelikse juhatuse liikmed otsustama pankrotiavalduse esitamise ning ei võinud teha muid makseid, kui ainult hädavajalikke. Kostjad ei ole kohtule tõendanud, et Kia Sorento liisingumaksete tegemise jätkamisele mõistlikku alternatiivi ei olnud. Kostjad peavad ÄS § 187 lg 2 kohaselt tõendama, et nende otsused seoses maksete tegemisega pärast 28.02.2006 olid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostjad seda teinud ei ole. Samal ajal jäi Jetoil OÜ-le tema pankrotihoiatuse ja – avalduse (tl 16-19) kohaselt OÜ Veelikse poolt tasumata ligi 500 000 krooni ostetud kütuse eest.
7. majandusaastal äriühingu arvel korraldatud seminaride, välisreiside, spordirõivaste ja kostmeetika ostmise, tehnikavahendite soetamise ja teadmata kohas remondi tegemiseks vajalike tarvikute soetamisele kokku ca 160 000 krooni ulatuses ei ole kostjad vastu vaielnud (tl 148-174). Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, so 28.02.2006 ja hiljem tehtud kulutuete osas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded AS AA-LAN arve alusel tasutud 11 829 krooni väljamõistmiseks, sest üritus tehti 27.12.2005 ja tasumine toimus 05.01.2006, ning 01.
8. ja 28.02.2006 seoses A. Meisteri välisreisidega tasutud summa (1716.40+8331) 10 047.40 krooni, so kokku 21 876.40 krooni, so 1 398.16 euro ulatuses. Need maksed/kulutused on tehtud enne püsiva maksejõuetuse väljakujunemist, mistõttu puudub ÄS § 180 lg 51 sätestatud alus juhatuse liikmetelt tehtud kulutuste tagasinõudmiseks. OÜ Veelikse nimel ja tema rahaliste vahendite arvelt soetatud, kuid pankrotihaldurile üle andmata esemete väärtuse hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 620 alusel: käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 626 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. OÜ Veelikse (pankrotis) rahaliste vahendite arvelt juhatuse liikme(te) poolt soetatud esemeid, vastavalt hagiavalduse 5 esitatud loetelule, ei ole üle antud pankrotivarasse, millest tuleb järeldada, et juhatuse liikmed ei ole taganud äriühingu vara säilimist, millest on tekkinud äriühingule kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostjad ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks üks mahakantud sülearvuti leiti üles juhatuse liikme kodust täiesti töökorras olevana, teine samal põhjusel (akt tl 165) mahakantud sülearvuti jäi aga kadunuks. Kostjad ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, et hagiavalduses loetletud esemed on alles ja on üle antud haldurile. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et juhatuse liikmed on kohustatud hüvitama äriühingu rahaliste vahendite arvelt ostetud esemete väärtuse, kui neid esemeid ei ole võimalik pankrotihaldurile üle anda, VÕS §-de 127 lg 1, 620 ja 626 lg 1 alusel. Asjaolu, et A. Meisteri ja M. Sei suhtes algatatud kriminaalasjas on süüdimõistetutelt tsiviilhagina välja mõistetud üle 700 000 krooni, ei muuda alusetuks hageja nõudeid tsiviilkohtumenetluses ÄS § 180 lg 51 ja 187 lg 1 alusel. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu sellel alusel, et nad pärast maksejõuetuse ilmnemist ei toiminud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, vaid tegid põhjendatamatuid kulutusi isiklikuks otstarbeks ning jätsid tegemata vajalikud kulutused äriühingu jätkusuutlikkuse säilitamiseks või pankrotiseisus oleva äriühingu võlausaldajate nõuete rahuldamise tagamiseks. Edukalt saavad kostjad vastu vaielda hageja sellele nõudele ainult siis, kui nad tõendavad, et on oma kohustusi
9. aastal täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostjad ei ole väitnud, et nad tegutsesid
10. aastal korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ka Ave Rosenthali vastu. Kui A. Rosenthal andis nõusoleku olla OÜ Veelikse juhatuse liige, võttis ta endale kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused, kaasa arvatud kohustus tegutseda korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui A. Rosenthal väidab, et ta ei teadnud äriühingu juhtimisest ja selle majanduslikust olukorrast midagi, siis ta ei tegutsenud hoolika ettevõtjana ning ei vabane vastustusest äriühingu ees. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jagada menetluskulud võrdsetes osades või jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesolevas vaidluses hagi osalise (20 % ulatuses) rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta samas proportsioonis poolte kanda, st 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6