MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1425 Haldusasi G.D. kaebus Pajusi Vallaval

) § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve sellise intensiivsusega, et seda saaks käsitada põhiõiguse rikkumisena. Seega tuleb kaebajal kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmiseks tasuda riigilõivu 250 eurot ja esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. G.D. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 25.10.
2. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. FIE-st kaebajat on diskrimineeritud sissetuleku alusel. Kaebaja suhtes peab hakkama vahet tegema neto- ja brutosissetulekul. Pajusi Vallavalitsus rikub teadlikult seadusi, hoolimata Riigikohtu lahendist. Kaebaja arvates ei oma 2-3 euro suurune õigushüve rikkumise intensiivsus asjas mingit tähtsust, aga tähtsust omab õiguskindlus ja selle tagamine igale Eesti Vabariigi kodanikule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tartu Halduskohtu määrus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Vaidlustatud määruses tõlgendas kohus kaebaja kahju hüvitamise nõuet kaevatavate korraldustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudena (tl 146 pöördel). Määruskaebuses ei ole kaebaja Tartu Halduskohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Seepärast lähtub ringkonnakohus Tartu Halduskohtu tõlgendusest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Tartu Halduskohus põhjendas vaidlustatud määruses piisavalt seda, miks ta leiab, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõudel puuduvad eduväljavaated. 5.

§ 9

lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

§ 9

lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebusest ega toimiku materjalidest ei ilmne, et kaevatavate korralduste andmisel oleks kaebaja mõnda

§ 9

lõikes 1 nimetatud õigushüve sellisel määral riivatud, et see annaks aluse pidada kaebust edukaks. Lisaks sätestab

§ 7

lg 1, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§-d 3, 4 ja 6 sätestavad haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude, toimingu lõpetamise nõude ning haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude. Kaebusest ei selgu, miks kaebaja leiab, et tema õiguste kaitseks tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamisest ei piisa. Riigikohus on leidnud, et halduskohus peab vaidlustatud haldusakti tühistama, kui see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi (vt RKHK 14.05.2002 otsus asjas nr. 3-3-1-25-02, p 24). Kuna õiguslikke tagajärgi loob ainult kehtiv haldusakt (vt haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1), lõpetab kaebaja õigusi rikkuva haldusakti tühistamine kohtu poolt reeglina haldusakti negatiivse mõju kaebaja õigustele. Haldusaktiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine saab kõne alla tulla vaid äärmiselt erandlikel juhtudel ning eeldusel, et kaebaja on mittevaralist kahju piisavalt usutavalt põhjendanud. Käesolevas haldusasjas kaebaja poolt esitatud väidetest ning kogutud tõenditest 2 kaebaja õigushüvede kahjustamine ei ilmne. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus Tartu Halduskohtu 25.10.2012. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Einar Vene Madis Ernits 3 Tiina Pappel