3-12-1425/22

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1425 Haldusasi G.D. kaebus Pajusi Vallavalitsuse 04.06.

1. a korralduse nr. 101 ja 22.
3. a korralduse nr 111 tühistamiseks, vallavalitsuse kohustamiseks toimetulekutoetuse taotluse uuesti läbivaatamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.09.
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.D. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 06.09.
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
6. G.D. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Pajusi Vallavalitsuse 22.
8. a korralduse nr 111 õigusvastasuse kindlakstegemist, selle tühistamist ning toimetulekutoetuse maksmiseks tehtava määruse väljaandmist koos õiguslikult pädeva juhendiga. Lisaks taotles kaebaja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju õiglast hüvitamist seaduses toodud piirmäära ulatuses. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
9. Tartu Halduskohus jättis 06.09.
10. a määrusega G.D. i taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi otsustamiseks tuleb kontrollida muuhulgas RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist. Kaebaja on käesolevas asjas võimeline ise oma õigusi kaitsma, kuna antud kaebuse on kaebaja kohtule esitanud ise ning teinud seda äärmiselt põhjaliku asjaolude ning seisukohtade kirjeldusega. Kaebaja on võimeline ise esitama täiendavad selgitused ega vaja selleks õigusabi. Samas on kaebaja menetlusosalisena varem korduvalt osalenud halduskohtumenetluses ning kasutanud ka edasikaebeõigust, seega on kaebaja võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Kaebuse esemest tulenevalt ei ole tegemist sellise asjaga, mille õigeks lahendamiseks on advokaadi abi ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukuse tõttu, s.t, et tegemist ei ole asjaga, mille puhul võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piiranguta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. G.D. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 06.09.
12. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja kaebus on juba kolmandat korda jäetud käiguta ja kaebaja ei suuda kaebusi kohtunikule arusaadavalt põhjendada. Kaebaja on juba kümme aastat esitanud kohtusse kaebusi ja varasemalt on talle ka riigi õigusabi võimaldatud. Kaebaja palub riigi õigusabi, et ta saaks esitada arusaadava kaebuse ja et kohtumenetlus ei veniks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Tartu Halduskohtu määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus on kaebaja taotluse lahendamisel õigesti kontrollinud RÕS §-s 7 toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist ning leidnud, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kohtus kaitsma. Kohus võttis määruse tegemisel aluseks nii kaebaja senise käitumise kohtumenetluses kui ka asjaolu, et kaebaja on varem menetlusosalisena korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ja kasutanud ka oma edasikaebeõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Kohtuinfosüsteemi andmebaasist nähtub, et kaebaja on ka teistes kohtumenetlustes Pajusi Vallavalitsuse toiminguid ja haldusakte iseseisvalt vaidlustanud (vt haldusasjad nr. 3-11-2316 ja 3-12-2331). Kuigi Tartu Halduskohus on käesolevas haldusasjas kaebuse kolm korda käiguta jätnud, on kaebus Pajusi Vallavalitsuse 04.06.
14. a korralduse nr. 101 ja 22.06.
15. a korralduse nr. 111 tühistamise ning vallavalitsuse kohustamise nõudes menetlusse võetud. Seega on kohus pidanud kaebaja selgitusi kaebuse menetlemiseks piisavaks. Kuigi kohus on kaebaja kahju hüvitamise nõude 18.09.
16. a määrusega käiguta jätnud, ilmneb, et ringkonnakohtus vaidlustatud määrusega ei lahendanud kohus kaebajale riigi õigusabi andmist seoses kaebaja kahju hüvitamise nõudega. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik vastavas osas kaebaja väiteid arvestada. Kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks kahju hüvitamise nõude menetlemisel peab lahendama Tartu Halduskohus.
17. Ülal viidatud korraldustega keeldus Pajusi Vallavalitsus kaebaja mais ja juunis 2012 esitatud toimetulekutoetuse avalduste rahuldamisest põhjendusega, et taotleja ja tema perekonna omandis on toimetulekuks piisavad elatusvahendid ning perele jääb ka pärast eluasemekulude mahaarvamist kätte piisavalt rahalisi vahendeid. Seega on vaidluse esemeks G.D. i perekonna toimetulekuks piisavate elatusvahendite olemasolu, mille kohta kohtule seisukohtade ja tõendite esitamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Ühtlasi on halduskohtul uurimisprintsiibist tulenev kohustus vajadusel abistada kaebajat nii asjakohase taotluse valikul kui ka juhtida menetlusosalise tähelepanu menetlusliku taotluse esitamise võimalusele olukorras, kus taotluse esitamata jätmine võib otseselt või kaudselt kaasa tuua 2 kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise (vt RKHK 10.03.2010 määruse nr. 3-3-1-90-09 p 10). Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 06.09.
18. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Einar Vene Madis Ernits 3 Tiina Pappel