) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt
§-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule esitatud sünni tõendist nähtub, et hageja on sündinud XXX ja kostja on hageja isa. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga XXX. Kostja on elatise mittemaksmise põhjusena esile toonud majandusliku olukorra esitades maksekäsu kiirmenetluses vastuväite lisana võlgniku andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta, millest nähtuvalt on kostja sissetulek 700 eurot (brutosumma) ja vältimatud püsikulud 550 eurot.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad üldjuhul oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, eelkõige vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanema teine alaealine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on küll märkinud, et ta maksab oma teisele lapsele elatisraha 100 eurot, kuid ta ei ole tõendanud elatisraha maksmist ega ka seda, et teine alaealine laps osutuks siis vähem kindlustatuks. Arvestades, asjaolu et kostja on tööealine ja tal on olemas töökoht Soomes, peab kohus kostja poolt kirjeldatud olukorda ajutiseks, mis ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ühtki tõendit esitanud. Seega kostja väited ülalpidamiskohustuse täitmises osalemisest on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Seega on hagi põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis
Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 6 alusel oli alates 01.01.2013.a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 320,00 eurot, millest pool on 160,00 eurot.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks alates 01.04.2013 igakuiselt 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulude jaotus Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. 2 TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.