Obsah (5)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113

2-12-43040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-430

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1.

Kostja on jätnud tasumata haldus- ja kommunaalteenuste eest ajavahemikus 30.04.2011 kuni 30.09.

1. Enne kohtusse pöördumist andis hageja kostjale tähtaja võla tasumiseks. Kostja vastuväited
2. Kostja tunnistab hagi põhinõude osas summas 2 214,25 eurot, kuid palub jätta hagi viivisenõude osas rahuldamata. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole arvete esitamisega ega enne hagiavalduse esitamist temalt viivist nõudnud, on hageja loobunud viivisenõudest. Kohtuotsuse põhjendus
3. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
6. Kohus juhindub antud asja lahendamisel korteriühistuseadusest (KÜS), korteriomandiseadusest (KOS) ja võlaõigusseadusest (

). KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 2-12-43040 9. Puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Xxx (tl 6). KÜ Xxx tegeleb elamu haldamisega ja kostja on korteriühistu liige. Kohus leiab, et kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et hageja esitas kostjale majandamiskulu arveid perioodil 30.04.2011 kuni 30.09.2012 summas 2 214,25 eurot (tl 7-15 ja tl 18-26). Kostja ei ole arveid tasunud ning tunnistab nõuet summas 2 214,25 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ja tõendatud kostja poolt õigeksvõtuga. 10.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja küsib perioodil 30.04.2011 kuni 30.09.2012 esitatud arvete tasumata jätmise eest viivist KÜS § 7 lg 4 sätestatud määra järgi kokku summas 416,28 eurot (tl 16). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Riigikohus on 17.06.2009 otsuse 3-2-1-70-09 punktis 14 leidnud, et

§ 113

järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Kohus ei ole antud juhul tuvastatud hageja sellist käitumist, millest kostjal võis jääda mulje, et hageja on oma viivisenõudest loobunud. Kohus ei ole tuvastanud ka poolte kokkulepet viivisenõudest loobuda. Samuti ei ole kohus tuvastanud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Järeldust, et hageja on oma nõudest loobunud, ei saa tuletada sellest, et hageja ei ole majandamiskulude arvetel viivisenõuet märkinud või ei ole viivist enne hagiavalduse esitamist nõudnud. Kohus leiab, et viivisenõude esitamine hageja poolt seaduses sätestatud viivise määra alusel seadusest tulenevate kohustuste täitamata jätmise tõttu kostja vastu ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2 214,25 eurot, viivis summas 416,28 eurot ja viivis 0,07% päevas põhinõudelt (2 214,25 eurolt) alates 24.10.2012 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 3