Kriminaalasi nr 1-12-8627 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 29.aprillil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Natalja Tselikova sekretär Merliin Kelk ju

§ 139lg 2 p 1, 3 alusel 750 eesti krooni suuruse rahatrahviga; 2.

Tallinna Linnakohtu 18.jaanuari 2001.

§140

lg 2 p 3, 4, § 15 lg 2, § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 40 lg 1 ja § 47 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga; 3. Tallinna Linnakohtu 08.veebrusri 2001.

§ 2025lg 1, 2 alusel rahalise karistusega 920 eesti krooni; 4.

Tallinna Linnakohtu 16.jaanuari 2002.

§ 140

lg 2 p 3, 4, § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 5. Tallinna Linnakohtu 27.märtsi 2002.

§ 139

lg 2 p 2, 3, § 15 lg 2 ja § 41 lg 1 alusel 1 aasta 5 kuu pikkuse vabadusekaotusega;

1. Tallinna Linnakohtu 18.augusti 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega;
2. Harju Maakohtu 01.juuni 2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 349 alusel 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati;
3. Harju Maakohtu 10.augusti 2010.a otsusega KarS §199 lg 2 p 8, 9 alusel 2 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1 aasta 7 kuu 10 päeva pikkuseks vangistuseks ja millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega kandmata karistuse osa, lugedes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 17 päeva vangistust. Tartu Vnagla iseloomustuse kohaselt on Andrey Zabavinil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul lähedastest ema ja õde, kellega on suhted aga keerulised, kuna lähedased ootavad, et süüdimõistetu saaks vabaduses ise hakkama. Elama soovib süüdimõistetu vabanemisel asuda esmalt Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse ning peale sealse rehabilitatsiooni läbimist õe juurde. Nii rehabilitatsioonikeskus kui ka süüdimõistetu õde on avaldanud nõusolekut süüdimõistetut enda juurde võtma. Andrey Zabavin kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, tegeleda oma sõltuvusprobleemidega ning elada edaspidiselt seaduskuulekalt. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Andrey Zabavin ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrey Zabavini puhul on positiivne võimalus asuda vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse elama ja tegeleda seal oma sõltuvusprobleemidega. Samuti on positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud MTÜ Convictuse tugigrupi „12 sammu“, osaleb Anonüümsete Narkomaanide loengute tsüklis ning omandab riigikeelt. Samas aga peab kohus arvestama, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba 9 korral. Ta on korduvalt kandnud reaalset vangistust, temale mõistetud vangistus on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Sellest hoolimata on ta pannud katseajal toime uue kuriteo. Lisaks on süüdimõistetut veel karistatud rahalise karistusega. Seega tuleb järeldada, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud eriliigilised karistused ning karistuste kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on oma kuritegelikku käitumist nendest hoolimata pidevalt jätkanud. Samuti ei ole Andrey Zabavin varem suutnud järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Käesoleva vangistuse ajal on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Eeltoodust tulenevalt ei ole tekkinud piisavat veendumust, et karistus oleks süüdimõistetu suhtes nüüdseks oma eesmärgid täitnud ja ta suudaks korrektselt täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Materjalide põhjal tuleb järeldada, et peamiseks süüdimõistetu kuritegeliku käitumise riskiks on narkootikumide tarvitamine ja sellega kaasnevad suuremad rahalised väljaminekud. Kuigi enda sõnul on Andrey Zabavin mõistnud narkootikumide kahjulikku rolli oma elus, on vangistuses vastava probleemiga tegelenud ning soovib ennetähtaegse vabastamise puhul asuda ka rehabilitatsioonikeskusesse, siis leiab kohus, et eeltoodud riskitegurid ei ole siiski piisavalt maandatud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu tarvitanud narkootikume juba aastaid, tal on kujunenud neist sõltuvus ja ta on ka varasemalt üritanud mitmeid kordi neist ebaõnnestunult hoiduda, sealhulgas ravile pöördunud. Andrey Zabavinil on võimalik asuda rehabilitatsiooniprogrammi läbima ka vabaduses olles peale karistuse täielikku ärakandmist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Andrey Zabavini katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine, kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, on seadusest tulenev võimalus süüdimõistetule, mitte tema õigus saada igal juhul ennetähtaegselt vabastatud, samuti mitte riigile pandud absoluutne kohustus. Ennetähtaegne vabastamine on kohaldatav vaid isiku puhul, kes ei ole oma varasema käitumisega näidanud üles ebausaldusväärsust ja korduvat kuritegelikku käitumist ning on allunud kinnipidamiskoha reeglitele. Kohtunik leiab, et Andrey Zabavini puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades seejuures nii tema varasemaid korduvaid karistusi, varasema ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ebaõnnestumist kui ka vangistusest distsiplinaarrikkumise olemasolu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Andrey Zabavin (IK 37711100249) temale Harju Maakohtu 18.septembri 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik