Obsah (6)

§ 206§ 104§ 111§ 112§ 203§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2013.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-13-793 Haldusasi M.M kaebus Viru Vangla Vanglakomi

) § 119 lg 1, § 204 lg 2 alusel. Asjaolud ja menetluse käik

1. 12.04.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M.M poolt esitatud kaebus Viru Vangla Vanglakomisjonile kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt esitas M.M 04.10.2012 Viru Vangla Vanglakomisjonile taotluse, milles ta palus lubada kohtuda Vanglakomisjoniga. Kohtumine Vanglakomisjoniga oli kaebajale vajalik selleks, et juhtida komisjoni tähelepanu vanglaametniku omavolile ning korduvale kaebaja inimväärikuse alandamisele Viru Vanglas. 07.12.2012 vastuses taotlusele teatas komisjon, et kohtumine kaebajaga võib toimuda 2013.a esimeses kvartalis. 09.02.2013 pöördus M.M uuesti komisjoni poole taotlusega, milles palus komisjonil temaga kohtuda esimesel võimalusel. Kaebaja väidab, et kaebuse koostamise hetkel ei saanud ta 09.02.2013 esitatud taotlusele vastust, aga samuti ei toimunud ka 2013.a esimeses kvartalis lubatud kohtumist.
2. 18.04.2013 määrusega tagastas kohus M.M kaebuse selle esitajale vastavalt

121 lg 2 p-le

1. Kohus leidis, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda Vanglakomisjonilt vastust esitatud avaldusele ja temaga kohtumist. Vanglakomisjoni tegevus, seoses kaebaja taotlusele vastamata jätmise ja kohtumisele kutsumata jätmisega, ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna Vanglakomisjon ei ole kohustatud nimetatud toiminguid sooritama. Määruse kaebuse tagastamise kohta sai M.M kätte 22.04.
3. 03.05.2013 laekus kohtusse M.M poolt 29.04.2013 Viru Vanglale üle antud määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.04.2013 määruse tühistamiseks. Kohtu seisukoht 4.

§ 206

lg 1 kohaselt halduskohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. 5.

§ 104

lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse seaduse kohaselt riigilõiv. Riigilõivu seaduse § 571 lg 6 kohaselt halduskohtule määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. 5.1 M.M taotleb määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist seoses maksejõuetusega. 5.2

§ 111

lg-st 1 tulenevalt taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 5.3 Kaebaja on kinnipeetav, kes kannab karistust Viru Vanglas. Kinnipeetavate suhtes, kes taotlevad menetlusabi raames kaebuse ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist, võttis Riigikohtu Halduskolleegium haldusasja nr. 3-7-1-3-61-12 määruse punktis 9 järgmise seisukoha, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedaste ühekordne kanne kinnipeetava kontole, samuti kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad, sh menetluskulu). Kinnipeetava sissetulekust mahaarvamisele kuuluvad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetud summad ning elektriseadmete kasutamise kulud. 5.4 Kontrollides M.M majanduslikku seisundit, tuvastas kohus, et tal on Viru Vanglas vanglasisene isikuarve ning igakuised laekumised. Alates 29.12.2012 kuni 28.04.2013 (ehk 4 kuu jooksul) oli kaebaja sissetulek 300,00 eurot. Samal perioodil on kaebaja maksed elektriseadmete kasutamise eest ning tasu nõuete- ja vabanemisfondi kokku 218,61 eurot. Kohus peab vajalikuks arvesse võtta seda asjaolu, et 06.05.2013 määrusega haldusasjas nr. 3- 13-947 jättis kohus M.M menetlusabi taotluse rahuldamata ning kohustas teda maksma esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 30,00 eurot. Sellest tulenevalt on kaebaja keskmine kahekuine sissetulek ((300-248,61)/4x2) 25,70 eurot, mis on rohkem kui esitatud määruskaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv. 5.5 Eeltoodu alusel jätab kohus M.M taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustab teda 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest maksma määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 15,00 eurot. Kohus edastab kaebajale pangarekvisiidid, kuhu kaebaja saab riigilõivu maksta. Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi Swedbank kontole nr 221023778606 - viitenumber 2900072770, SEB Pank kontole nr 10220034796011 - 2900072770 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr 333416110002 - viitenumber 2900072770. 6. Sellest tulenevalt, et M.M on kohustatud maksma määruskaebuse esitamisel riigilõivu, jätab kohus

§ 203lg-st 2 ja § 187 lg-st 4 tulenevalt määruskaebuse käiguta.

Määratud tähtajaks riigilõivu tasumata jätmise korral tagastab kohus määruskaebuse selle esitajale kooskõlas

§ 187lg-ga 4.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/