KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks- 4. juuni 2013 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtum

) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel algas töösuhe 18.11.

1. 26.03.2012 on hageja esitanud kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 26.03.
2. 3 Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu. Vaidlus puudub selles, et ajavahemiku 18.11.2011-14.12.2011 eest ei ole kostja hagejale töötasu maksnud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja väidet, et ta on maksnud hagejale töötasu perioodi 15.12.2011-31.12.2011 eest vähem 352,80 eurot, 2012 jaanuari eest vähem 532,42 eurot ja 2012 märtsi eest vähem 1055,45 eurot. Kostja on väitnud, et ta maksis vastavalt tööl oldud ajale – hageja ei viibinud igapäevaselt tööl ning jaanuaris käis hageja Venemaal. Kostja on esitanud tööaja arvestuse hageja poolt faktiliselt töötatud tundide kohta. Samuti on kostja esitanud valvur Xxx15.02.2012 seletuskirja selle kohta, et hageja ei pidanud tööajast sageli kinni. Kohus leiab, et need ei tõenda kostja väidet, et hageja on töölepingus ettenähtust vähem töötanud. Tööaja arvetuse näol on tegemist tööandja enda poolt koostatud tabeliga, kus puudub hageja allkiri. Lisaks jääb tööaja arvestusest selgusetuks, kuidas tööandja mõõtis tegelikult töötatud aega. Ka valvur Xxx seletuskirjas olevate üldistatud väidete pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, kui palju (ajaliselt) hageja töölt puudus. Lisaks leiab kohus, et objektijuhi tööülesanded ei piirdu üksnes töö tegemisega ehitusobjektil. Kostja on ise selgitanud, et ta maksis hagejale majandamiskulude eest, et hageja saaks tasuda kütuse, materjali ja muude ettenägematute kulude eest. Seega hõlmasid hageja tööülesanded ka tegevusi väljaspool ehitusobjekti. Eeltoodule tuginedes tuleb asuda seisukohale, et isegi kui hageja ei viibinud 8 tundi tööpäevas ehitusobjektil, ei tõenda see veel seda, et ta ei täitnud oma tööülesandeid. Mis puudutab kostja väiteid, et hageja viibis 2012 jaanuaris Venemaal, siis ka see on tõendamata. Hageja on esitanud oma passi koopia, kus puudub viisa jaanuaris Venemaal viibimise kohta. Ülaltoodule tuginedes puudusid kostjal, kohtu hinnangul, alused hageja palga vähendamiseks.

§ 28

lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Seega tuleb kostjalt välja mõista töötasu ajavahemiku 18.11.2011 – 14.12.2011 eest 1114,02 eurot, samuti vähem makstud töötasu ajavahemiku 15.12.201131.12.2011 eest 352,80 eurot, vähem makstud töötasu 2012 jaanuari eest 532,42 eurot ja vähem makstud töötasu 2012 märtsi eest 1055,45 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu summas 3054,69 eurot.

§ 71

sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale puhkusehüvitist tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 552,18 eurot. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kohus leiab, et kostja vastuhagi on aegunud. Nii killustiku maksumuse hüvitamise nõude kui ka kuluhüvitise tagasinõude puhul on tegemist kahju hüvitamise nõuetega.

§ 74

lg 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kohus ei nõustu kostjaga, et väidetav killustiku müük ei seondu hageja tööülesannete täitmisega. Hageja töötas objektijuhina ja tema töö sisuks oli tööde koordineerimine objektil. Seega 4 küsimused, kas hageja müüs killustiku (ehitusmaterjali) ja kas ta oli õigustatud seda tegema, on seotud poolte töösuhtega ning sellele tuginev nõue allub

§ 74lg 4 sätestatud aegumise regulatsioonile.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja valvur Xxxinformeerinud kostjat killustiku müügist 28.02.

1. Mis puudutab kuludokumentide mitteesitamist, siis pidi kostja saama nende mitteesitamisest teada hiljemalt 26.03.2012, s.o töölepingu ülesütlemise päeval. Seega pidi kostja saama teada väidetavast kahju tekitamisest vastavalt 28.02.2012 ja 26.03.
2. Kostja esitas vastuhagi 08.04.2013, s.o pärast 12 kuu möödumist väidetavast kahju tekitamisest teadasaamisest. Kuigi kostja on viidanud kuluhüvitisega seonduvale kahjule juba töövaidluskomisjonile esitatud vastuses 06.11.2012, ei peata üksnes väidetavale kahjule viitamine hagi aegumist. Kuna kostja vastuhagi on tervikuna aegunud, siis tuleb see jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse ja vastuhagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5