Obsah (7)

§ 235§ 46§ 124§ 71§ 165§ 120§ 45

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu

§ 235lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnavalitsus andis 05.03.
2. a korraldusega nr 246-k perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 p 1 alusel K.G. eestkostjale N.G. nõusoleku XXX , Narvas asuva korteri võõrandamiseks.
3. R.G. esitas 25.01.
4. a Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 05.03.
5. a korralduse nr 246-k õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja kaebuse ja täiendavate seletuste (tl 38-39) kohaselt on vaidlusalune korraldus ebaseaduslik. Korteri asukohaga XXX , Narva omandas tema ema
6. aastal ning selles korteris on kaebaja elanud kuni K.G. ga abiellumiseni (XXX – tehtud kindlaks rahvastikuregistri järgi).
7. aastal kaebaja kooselu K.G. ga lõppes ning K.G. hakkas elama koos kolmanda isikuga N.G. ja
8. aastal määras kohus N.G. K.G. eestkostjaks, kuigi avalduse andis sisse K.G. tütar V.G. (tl 41).
9. aastal esitas N.G. Narva Sotsiaalabiametile avalduse (tl 3031) nõusoleku saamiseks vaidlusaluse korteri mahamüümiseks ning vastustaja rahuldas korraldusega tema avalduse. Pärast vastustajalt nõusoleku saamist müüs N.G. korteri maha. Kaebaja leiab, et korraldus on antud vastuolus seadusega ja põhiseadusega, millega olid rikutud tema ja tema tütre V.G. õigusi ning nõuab korralduse õigusvastaseks tunnistamist. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohtu 27.06.
11. a otsusega kaebus rahuldati. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusmenetluse toimumise ajal kuulus korter K.G. ja kaebaja ühisvara hulka. Vastustaja on jätnud kaebaja mõjuva põhjuseta haldusmenetlusse kaasamata. Kuna eelnevalt on kohus leidnud (vt p-d 26-30), et korter kuulus nii K.G. le kui ka kaebajale ühiselt, siis kahtlemata puudutab ühisvara võõrandamise otsustamine kaebaja kui korteri ühisomaniku õigusi. Seega pidi vastustaja teavitama kaebajat N.G. esitatud taotlusest ning kaasama kaebaja kolmanda isikuna haldusmenetlusse. Menetlusse kaasamata jätmise tõttu ei olnud kaebajal võimalust esitada oma arvamust ja vastuväiteid. Vastustaja on oluliselt rikkunud haldusmenetluse menetlusnõudeid, kui jättis kaebaja kolmanda isikuna menetlusse kaasamata ja menetlusest teavitamata ning ei taganud temale ärakuulamisõigust. Diskretsiooniõiguse teostamisel jättis vastustaja arvestamata olulised asjaolud, nimelt seda, et kinnisasi, mille võõrandamiseks nõusolek anti, ei ole K.G. ainuomandis, vaid kuulub K.G. ja kaebaja ühisvara hulka. Kui haldusorgan jätab olulise asjaolu tähelepanuta, ei ole kaalumine täielik ning on seega õigusvastane. Vastustaja rikkus haldusakti andmisel menetlusnõudeid, nimelt ei täitnud teavitamis- ja ärakuulamiskohustust. Lisaks jättis kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtmata olulise asjaolu, mis on viinud kaebaja õiguste rikkumisele ja õigusvastase haldusakti andmisele. Narva Linnavalitsuse 05.03.
12. a korraldus nr 246-k on õigusvastane menetlusnõuete rikkumise ja kaalutlusõiguse väärkasutuse tõttu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. Narva Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Halduskohus on hinnanud ebaõigesti asjaolu, mille kohaselt oli kaebaja vaja kaasata haldusmenetlusse, sest korralduse nr 246-k andmise hetkel kuulus eelnimetatud korteriomand K.G. ni ja kaebaja kui endiste abikaasade ühisvara hulka. Halduskohus hindas ja tegi ebaõige järelduse kaebaja haldusmenetlusse kaasamise kohustuse kohta. K.G. oli eestkoste all. Kinnisasja võõrandamiseks andis Narva Linnavalitsus korraldusega nr 246-k K.G. eestkostjale nõusoleku talle kuuluva korteriomandi aadressil XXX Narva võõrandamiseks. Eestkosteasutuse nõusolek tähendab, et eestkostjal on olemas eestkosteasutuse luba eestkostetava nimel tahteavalduse väljendamiseks tehingu tegemiseks. K.G. ja kaebaja on korteriomandi aadressil XXX Narva ühisomanikud ja tehingu tegemine sõltub ka kaebaja tahteavaldusest. Halduskohus tegi ebaõiged järeldused nimetatud korralduse andmisel menetlusnõuete rikkumise kohta ja ebaõigesti tunnistas korralduse nr. 246-k õigusvastaseks. Halduskohus jättis otsuse tegemisel hindamata vastustaja väite kaebuse esitamise tähtaja möödumise kohta ja taotluse kaebaja nõudele aegumise kohaldamise Sellega rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 165 lg 1 p 4.

§ 46

lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Samuti on halduskohtu poolt rikutud

§-s 124 sätestatud kohustust kaebetähtaega kontrollida.

1. R.G. palub jätta Narva Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse rahuldamata. R.G. on nõus halduskohtu otsusega. K.G. tunnistati piiratud teovõimega isikuks, kes ei saa ise tehinguid teha. N.G. polnud K.G. ga abielus. Korteri müügiks on korraldusega antud õigus K.G. 2 elukaaslasele. K.G. tütar kirjutati korterist välja ja korter müüdi koos kaebaja isikliku varaga. Kohus määras K.G. hooldajaks N.G. , kes kasutas hooldusõigust ära ja rääkis notar S. Nikonoviga kokku ja müüs garaaži ja auto ära. N.G. on karistusseadustiku § 171 kohaselt eestkoste-ja hooldusõigust kuritarvitanud.
2. Tartu Ringkonnakohus andis oma 28.10.
3. a kirjaga R.G. le õiguse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. R.G. vastusest on võimalik aru saada, et tähtaja ennistamise taotluse aluseks on varasem suhtlemine erinevate isikute ja ametiasutustega, samuti see, et ta on varem pöördunud erinevate kohtuasutuste pole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.06.
5. a otsus tuleb tühistada ja asi saata halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 9.

§ 124

lg 1 sätestab, et kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Seda, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, on möönnud ka kaebaja, kuna ta on esitanud koos kaebusega taotluse tähtaja ennistamiseks (tl 3). Vastustaja on vastuses kaebusele samuti leidnud, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja puuduvad alused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (tl 22 pöördel). Tartu Halduskohus on 25.01.

1. a määrusega (tl 10) andnud kolmandale isikule võimaluse anda oma arvamus kaebuse ja selle esitamise tähtaja kohta. Kolmas isik oma seisukohta kaebuse tähtaegsuse kohta ei avaldanud. Tartu Halduskohtu 14.05.
2. a määrusega määras kohus, et kohtulahend tehakse teatavaks 27.06.
3. Seega ei ole halduskohus võtnud eelmenetluses seisukohta, kas kaebus on esitatud tähtaegselt või mitte.

§ 71lg 5 sätestab, et tähtaja ennistamise taotluse lahendab kohus määrusega.

Sellist kohtu määrust asja materjalides ei ole. Samuti ei nähtu haldusasja materjalidest, millal kaebaja tutvus vaidlustatud haldusaktiga, mis on vajalik kaebuse tähtaegsuse üle otsustamiseks. Kaebuse tähtaegsuse osas ei ole midagi öeldud ka kohtuotsuses, kuigi kohtuotsuses on kirjas, et vastustaja on taotlenud kaebuse menetluse lõpetamist seoses sellega, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega.

§ 165

lg 1 p 4 kohaselt peab otsuse põhjendav osa sisaldama põhjendusi, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Kuna halduskohus ei ole esitanud oma põhjendusi, miks ta ei nõustu vastustajaga, et kaebus on esitatud kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega, siis on tegemist menetlusnormide rikkumisega, mis iseenesest oleks juba aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. 10.

§ 120

lg 1 sätestab, et kohus selgitab välja asjas vaidluse eseme ja sama paragrahvi lg 3 alusel kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta.

§ 45

lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul ei aita ringkonnakohtu arvates tuvastamiskaebuse rahuldamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuna vaidlustatud haldusakt jääb ka kaebuse rahuldamisel kehtima. Riigikohus on oma lahendites korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et halduskohtul on uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ja kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. Kuigi ainult kaebajal on õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, on oluline, et kohus oleks selgitanud tema valiku 3 tagajärgi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.

1. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-87-11, p 14 ja 27.11.
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-62-13, p 14). Narva Linnavalitsuse 05.03.
3. a korraldusega nr 246-k anti N.G. nõusolek K.G. le kuuluva eluruumi XXX , Narva müümiseks. Kaebusest (tl 1-2) ja selle täiendusest (tl 38-39) lähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saavutada olukord, kus tehingud kinnisvaraga tunnistataks õigusvastaseks. Seda, et kaebaja eesmärgiks on just selle kinnisvaratehingu tühistamise nõue, kinnitab kohtute infosüsteem, kuna haldusasjas nr 3-10-122 ja tsiviilasjas nr 2-10-6875 on ta taotlenud tehingu tühistamist Sellist olukorda ei ole võimalik saavutada haldusakti õigusvastasuse tuvastamisega, vaid halduskohus oleks pidanud selgitama kaebajale, et tema poolt soovitud eesmärki on võimalik saavutada vaid juhul, kui kaebaja esitab tühistamiskaebuse. Riigikohtu halduskolleegium on 22.02.
4. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-87-06 p-s 12 märkinud, et selgitamiskohustuse täitmine kohtu poolt on eriti oluline juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi. Käesoleval juhul peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja puhul on tegemist eaka inimesega, kelle õigusalased teadmised on kindlasti ebapiisavad ning seega on vajalik halduskohtu poolt selgitamiskohustuse teostamine. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on kohtu poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmine vaadeldav sellise kohtumenetluse normide rikkumisena, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asjas saatmise halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Einar Vene Madis Ernits 4 Agu Timmi