KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. mail 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-960 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi Süü

§ 199

lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p 1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1-aastaseka vangistuseks, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 26 päeva vangistust, millest KarS § 74 alusel pöörati kohesele kandmisele 4 kuud vangistust ja 7 kuu 26 päeva osas jäeti vangistus tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata; 2. Harju Maakohtu 10. juuni 2011.

§ 199

lg 2 p 9 alusel 6-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 4-kuuliseks vangistuseks, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 23 päeva vangistust, mis asendati 706 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat, mis pöörati Harju Maakohtu 06. oktoobri 2011. a määrusega tegemata osas täitmisele ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 23 päeva vangistust; 3. Harju Maakohtu 08. juuli 2011.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel rahalise karistusega 480 eurot, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 320 euro suuruseks rahaliseks karistuseks, mille hulka arvati ka eelvangistus ja tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks mõisteti 291,20 eurot; 4. Harju Maakohtu 10. novembri 2011.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel 3-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-kuuliseks vangistuseks, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 23 päeva pikkune vangistus. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Raido Aunapil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 48%, mistõttu toetab vangla süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul võimalik vabanemisel asuda elama oma vanaema juurde, kes on valmis teda ka esialgu materiaalselt toetama, kuid samas 2 tuleb süüdimõistetul siiski ka võimalikult kiiresti töökoht otsida. Vanaema sõnul suhtleb süüdimõistetu ka teiste perekonnaliikmetega, kellest 2 on kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt samuti kriminaalse taustaga. Kohtumenetluse poolte seisukohad Raido Aunap soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Vabanemisel soovib süüdimõistetu võtta ennast Töötukassas arvele ja taotleda ka töövõimetuspensioni. Samuti usub ta, et probleeme ei valmista töökoha saamine, võimalik oleks minna vanasse töökohta kullerifirmasse ja ka ehitusele. Samuti soovib süüdimõistetu liituda Anonüümsete Narkomaanide tugigrupiga. Varem on narkoprobleemidega võitlemiseks jäänud tahtejõudu ja enesekindlust väheks, aga vanglas on ta neid arendanud ning tugigrupist saaks tugi ka kontaktisikult. Samuti oleks kriminaalhooldusel võimalik jätkata sotsiaalabiprogrammide läbimist. Enam ei soovi süüdimõistetu narkootikume tarvitada ega kuritegelikult käituda, soovib taastada oma lähisuhted ja elu uuesti üles ehitada. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides et ta on oma käitumist ja suhtumist vanglas muutnud ning vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus tuleks talle igati kasuks. Samuti on süüdimõistetul vabaduses oelmas kindel elukoht nign ka tööga ei tule ilmselt probleeme. Prokurör kirjalikult esitatud arvamuses Raido Aunapi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades nii tema korduvat kriminaalset käitumist, sõltuvusprobleeme kui ka vangistusest distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Raido Aunap kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Raido Aunapi puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate suhete olemasolu. Samuti on positiivne, et ta on seadnud endale tulevikuks kindlad eesmärgid ning mõistab oma varasemat väärkäitumist ja selle mõjutegureid. Vangistuses on ta käitunud ametnikega viisakalt ja rahulikult, vestlustel on olnud avameelne ja on tegelenud oma probleemkäitumise analüüsimisega. Ta on läbinud Convictuse tugigrupi sotsiaalprogrammi ja nende „12 sammu“, on osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi presentatsioonil ja HIV positiivsete kogemusnõustamise presentatsioonil ja hetkel osaleb sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“. Samuti on ta vangistuse jooksul osalenud tööhõives. Seega on näha, et süüdimõistetu on motiveeritud oma eluviisi muutma ja narkootikumidest loobuma ning on alustanud selle nimel vangistuses ka reaalselt tegutsema. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Raido Aunapit on kriminaalkorras karistatud juba 5 korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on varem jäetud tingimisi katseajaga ka täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma 3 kuritegelikku käitumist katseajal jätkanud ja ei ole nõuetekohaselt täitnud ka katseajaga temale kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuigi praeguseks on näha, et süüdimõistetul on motivatsioon oma eluviisi muuta, siis tuleb kohtul arvestada sellega, et vangistuses on süüdimõistetu siiski pannud toime sisekorraeeskirjade rikkumisi, mistõttu on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu annab kohtule alust kahelda, kas süüdimõistetu ikka on praeguseks piisaval määral oma käitumisviise muutnud ning suudab kinni pidada temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõuetest ja kohustustest. Materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu varasem õigusvastane käitumine ja ka katseajal kriminaalhoolduse nõuete rikkumine on olnud suuresti mõjutatud tema sõltuvuskäitumisest. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et varem jäi tal sõltuvusprobleemidest vabanemisel puudu tahtejõust ja enesekindlusest, kuid nüüdseks on ta vanglas sellega tegelenud ning usub, et saab vabaduses hakkama. Vangistusest kehtivate distsipliinirikkumiste olemasolu seab aga siiski mõneti kahtluse alla, kas süüdimõistetul on oma käitumise muutmiseks lisaks tahtejõule olemas ka piisav enesedistsipliini oskus. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks vangistust praegu edasi kanda ja näidata oma edasise käitumisega, et ta on ka tegelikult valmis oma käitumist igati kontrollima ja temale seatud reegleid järgima. Samas tuleks süüdimõistetul täielikult läbida ka juba alustatud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalabiprogramm „Eluviisitreening“, et saada sellest abi tahtejõu kinnistamisele ning edaspidi narkootikumidest täielikult hoiduda ja seadusekuulekalt elada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Raido Aunapi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudab edaspidiselt vabaduses seadusekuulekalt elada, narkootikumidest hoiduda ning kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi täita. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades süüdimõistetu suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutuseid ning motivatsiooni tekkimist oma eluviisi muutmiseks tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba nelja kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Nimetatud aja jooksul tuleks süüdimõistetul oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda, jätkata sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist ning näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja temale kehtestatud reeglitele alluma. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel kindlustada endale vabanemiseks garanteeritud töökoht, et kindlustada endale vabanemisel materiaalne stabiilsus ja mõtestatud tegevusega hõivatus, andes samas ka võimaluse oma võlanõuete tasumiseks. Peet Teidearu Kohtunik 4