1-10-5992/69

1-10-5992 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2012.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-10-5992 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Geidi Kuklase Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav Jüri Vähter Isikukood: 35711104222; elukoht: XXXX Kaitsja advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata Jüri Vähter tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 02.06.
2. a otsusega mõistetud karistusest. Välja mõista Jüri Vähterilt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber
3. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-10-5992 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumääruse menetluskulude sissenõudes sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 02.11.
4. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Pärnu Maakohtu 02.06.2010.a otsusega tunnistati Jüri Vähter süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KrMs § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja ärakantavaks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakati arvestama alates tema kinnipidamisest
5. märtsist 2009.a. Karistusaja algus 26.03.2009.a ja lõpp 26.07.2014.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 12.01.2012.a määrusega jäeti Jüri Vähter vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 16.10.2012.a. Jüri Vähter on varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Jüri Vähterit vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 1560 euro, vabastusfondis on 755 eurot. Kinnipeetav ei eita toimepandud kuritegu, kuid süüdistab ka kannatanut. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 7 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 4 % ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 7-22 %. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Jüri Vähteri ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku teatel on Jüri Vähteril olemas elukoht poja juures XXX. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on alkoholi tarvitamine ja agressiivsus. Tartu Vangla riskihindamisest nähtub, et Jüri Vähter eitab oma kuritegu, süüdistab kannatanut (kannatanu ise tahtis). Kinnipeetaval on madal enesehinnang, pidev tõestamisvajadus, kasutab eesmärkide saavutamiseks manipuleerimist, on ühiskonnanormide peale kibestunud ja vaenulik. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Jüri Vähter seletas kohtuistungil, et ta tahaks siiralt kahetsust avaldada ja paluda läbi kohtu andestust ühiskonnalt. Ta on teinud tõsiseid järeldusi ja käinud korduvalt ka psühhiaatri juures. Läbinud rida teste, mis on koostatud selliselt, et ei ole võimalik varjata enda tegelikku olemust. Tohtrite kinnitusel on tulemused olnud positiivsed, mille kohta on ka esitanud kohtule tõendi. On saamas 55 ja on hakanud mõtisklema oma oskuste peale ja tunnetab, et hakkab unustama seadusandluse poolt. On töötanud XXX. Hakkab kaotama professionaalsust, see pole tema ega riigi huvides. Tahaks anda oma panuse ühiskonnale ja tagada korralik pension tulevikus. On seadnud endale tõsised piirangud. Annab garantii, et minu edaspidised suhtes, ei lasku enam nii madalale. Kindlasti leiab endale elukaaslase pensionipõlveks. Enne kuriteo sooritamist oli mõtisklenud, et kuidas isa ja tütar hakkavad koos elama ja abielluma. On nüüd täiesti seda meelt, et see on moraalivastane. Sellises vanuses, et üks pool on 50 ja teine
6. Seadus seda ei keela, aga see pole õige. Edasised suhted saavad olema 45 ja pluss, alla poole kindlasti mitte. Siiralt kahetseb ja palun anda mulle uus võimalus. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ning leiab, et Järi Vähteri vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused. Analüüsides J sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et ei saa toetada Jüri Vähteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist sisuliste aluste puudumise tõttu alljärgnevatel põhjustel: J. Vähter on karistatud raske seksuaalkuriteo toimepanemise eest, mis oli suunatud alaealise vastu. Nimetatud kuriteo sanktsiooni määr on 6 aastast kuni 15 aastani. J. Vähterile mõisteti lühimenetluse korras karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Ehk sisuliselt jäi tänu lühimenetlusele tema karistus määra alla sanktsiooni alammäära. Kuna käesolevaks ajaks on J. Vähter karistusest ärakandnud 3 aastat ja 7 kuud vangistust, siis leiab prokurör, et see ei ole piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Sellest tulenevalt leiab ta õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt, et käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole vastavuses kuriteo raskusega ja J. Vähteri ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt avaliku õiglustunnet. Ka ei ole J. Vähter täielikult mõistnud oma teo olemust ja tagajärgi, kuna süüdistab nimetatud olukorras endiselt ka oma kuriteo ohvrit. Sellise hoiaku ja suhtumisega on suur oht, et J. Vähter võib ka tulevikus samaliigilisi kuritegusid toimepanna. See viitab aga asjaolule, et käesolevaks ajaks ei ole karistus täitnud ka eripreventiivset eesmärki ja J. Vähteri vabastamine oleks ennatlik. Kaitsja leiab, et Jüri Vähteri vangistusest tingimis enne tähtaega vabastamiseks esinevad nii formaalsed kui materiaalsed alused. Jüri Vähteril on lähedastest isikutest koosnev toetav sotsiaalne võrgustik. Tal on elukoht ja võimalus tööle asuda. Spetsialistid on kindlaks teinud, et Jüri Vähter ei vaja ravi ega sotsiaalprogramme. Vanglas on tegevused ammendunud. Jüri Vähterit usaldatakse ja ta töötab vangistuse ajal väljaspool vanglat XXX, kus ollakse tema tööga rahul. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Jüri Vähteri tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Jüri Vähteril on ka materiaalseid aluseid. Materiaalseteks alusteks on elukoht, võimalus tööle asuda ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Kuigi Jüri Vähter on varem karistamata isik ja kannab esmakordselt karistust, ei võimalda täitmiskohtuniku hinnangul kuriteo asjaolud ja kinnipeetava suhtumine kuriteosse vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud tähtaja saabumisel. Jüri Vähter kannab karistust esimese astme isikuvastase kuriteo eest. Tema kuriteoga on kahjustatud õiguskorraga kaitstud oluline õigushüve, seksuaalne enesemääramisõigus. Kannatanuks oli lapseealine isik. Kuigi Jüri Vähter vabandab, ei ole tema vabandus konkretiseeritud ja seetõttu ei leia täitmiskohtunik kahetsust toimepandud kuriteo suhtes. Seega eelkõige kuriteo asjaoludest ja kinnipeetava isikust tulenevalt jätab kohus ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ene Muts täitmiskohtunik