Obsah (5)

§ 20§ 8§ 22§ 21§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.06.2013.a, kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja nu

tja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX);

tja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, Rävala pst 8 10143, Tallinn, e-post: simm.piret@gmail.com). esindajad Menetluse liik Lihtmenetlus Kohtuistungi toimumise aeg 20.05.2013.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista XXXAS-i XXX kasuks kommunaalteenuste võlgnevus 521,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 25,78 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt (521,65 eurot) alates 31.03.2012 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
3. Jätta menetluskulud täies ulatuses XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused

tjale kuulub kinnistusregistriosa väljavõtte kohaselt omandiõiguse alusel korter aadressil: XXX, Tallinn. Korterelamus XXX, Tallinn korteriühistut ei ole asutatud ning korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset ühiselt, juhindudes korteriomandiseaduse sätetest. 26.09.2010 korteriomanike üldkoosolekul nimetati hageja viieks aastaks XXX elamu valitsejaks ja temaga sõlmiti valitsejaleping. 29.12.2010 kinnitati korteriomanike üldkoosolekul korteriomanike poolt 2010-2011. aasta majanduskava. Viies ellu korteriomanike otsuseid, rakendades kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrahoiuks vajalikke abinõusid ning valitsedes korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, osutas hageja

tjale haldus- ja hooldusteenuseid, vahendas kommunaal- ja muid elamu majandamiseks vajalikke teenuseid kolmandate isikutega

tja kasuks sõlmitud lepingute alusel ning esitas hageja korteriomanikele sh

tjale korteriomanike üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavade alusel igakuiselt arved osutatud ja vahendatud teenuste eest tasumiseks. Kuna

tjale kuuluv korter nr 8 on kokku ehitatud korteriga 7, siis kuni 2011. detsembrini esitati

tjale korter 7 ja 8 arved eraldi. Alates detsembrist 2011 esitatakse

tjale üks arve, millel on kajastatud sh ka korter 7 arvete tasumisest tekkinud võlgnevus.

tja ei ole täitnud oma kohustust kohaselt ning on jätnud osaliselt või täielikult temale esitatud arved tasumata ja nimelt: korter 7 arved alates jaanuarist kuni novembrini 2011 summas 383,61 eurot, mille võlg kanti üle 2011. detsembrikuu arvega korter nr 8 arvele. Lisaks on

tja jätnud tasumata korter 8 arved 2012. veebruari- ja osaliselt märtsikuu eest summas 138,04 eurot. Seega

tja võlgnevus haldus- ja kommunaalkulude eest on 521,65 eurot. Asjaolu, et

tja ei olnud võlgu OÜ-le XXX, ei oma asjas tähtsust ning ei välista võlgnevuse tekkimist hagejale. Korter nr 8 koosneb tegelikult kahest korterist, so korterist nr 7 ja korterist nr 8. Kuni 2011 november kaasa arvatud esitati

tjale kaks eraldi arvet, kuna hageja lähtus tänaseks vananenud kinnistusregistri väljavõttest. Arvetelt nähtuvalt on selle ajani arvestatud korter nr 7 pinnaks 25 m2 ning korter nr 8 pinnaks 24,90 m

1. Alates
2. detsembrist on mõlema korteri kohta esitatud üks arve korter nr 8 peale, pindala arvel vastavalt 49,90 m
3. Hagiavaldusele lisatud korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskavadest sh 2011-2012 ja arvetest nähtuvalt on

tjale esitatud arved haldusteenuste eest vastavalt temale kuuluva kaasomandiosa (antud juhul pinna) suurusele ja kommunaalteenuste eest vastavalt tarbimisele. Korteriomanikel on kohustus tasuda majanduskavas loetletud haldus- ja hooldusteenuste eest majanduskavas nimetatud mahus ja hinnaga võrdeliselt korteriomanikule kuuluva kaasomandiosa suurusega. Jooksvalt kontrollib valitseja tegevust majanõukogu. Korteriomanike üldkoosolekul kinnitavad korteriomanikud valitseja aruande eelneva majandusperioodi kohta. 02.05.2012 korteriomanike üldkoosolekul kinnitasid korteriomanike häälteenamusega valitseja poolt esitatud aruande majanduskava 2010.-2011. aasta alusel valitseja poolt osutatud teenuste (mh mahu, maksumuse ja kvaliteedi) kohta. Seega on hageja oma käsunduslepingust tulenevad kohustused täitnud kohaselt ning

tjal puudub alus nende vaidlustamiseks. Kommunaalteenuste eest tasumine toimub vastavalt tarbimisele. Kuna

tja ei ole teatanud hagejale veemõõturite näite, siis arved vee ja kanalisatsiooni eest on esitatud 2 vastavalt keskmisele tarbimisele. Selleks, et vaidlustada vee tarbimist, peaks

tja esitama hagejale õiged veemõõturite näidud, mida ta ei ole käesoleva ajani teinud.

tja ei ole esitanud OÜ XXX tõendit selle kohta, et 31.01.2011 seisuga puudub

tjal võlgnevus OÜ XXX ees. Hageja on esitanud 04.05.2012 seisukoha juurde OÜ XXX elanike võlad seisuga 31.01.2011, mille kohaselt on

tja võlg 83,84 eurot.

tja väide, et hageja on fabritseerinud tema vastu tagasiulatava ja argumenteerimata võlanõude, on paljasõnaline ning ei vasta tõele. Hageja palub hagiavaldus rahuldada ja mõista

tjalt välja AS XXX kasuks haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 521,65 eurot, viivis hagi esitamise so 30.03.2011 seisuga summas 25,78 eurot ning võlaõigusseaduses § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Samuti palub hageja

tjalt välja mõista hageja menetluskulud.

tja vastuväited ja nende põhjendused

tja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles selle vastu.

tja leidis et temal ei esine hageja ees võlgnevust. Ajal, mil haldus- ja hooldusteenust osutas mitmekümne aasta vältel XXX, ei olnud

tjal tasumisega probleeme.

tjale kuulub kinnistusregistri väljavõtte kohaselt Tallinnas, XXX paiknev korteriomand korteri nr 8 all.

tjale ei kuulu korter 7, mille eest on aga

tjale väljastatud arved.

tja on seisukohal, et hagiga tema vastu kohtusse pöördumine ei ole põhjendatud. Märtsikuus 2012 saatis hageja

tjale hoiatuskirja, mille kohaselt oli

tjal hageja ees võlgnevus 479,75 eurot. Hoiatuskiri ei sisaldanud lähemat informatsiooni võla põhistuse kohta.

tjale jääb arusaamatuks, miks on temale esitatud arved kahe korteri kohta.

tja kinnitab, et kuni veebruar 2011 olid tal kõik arved OÜ-le XXX nõuetekohaselt tasutud, mis on ka tõendatud OÜ XXX kirjadega. Elamu XXX haldamise ja majandamise üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt andis OÜ XXX haldamise ja majandamise üle AS-ile XXX alates 01.02.2011. Seega oli hageja õigustatud esitama elanikele arveid alates elamu haldamise vastuvõtmisest. Vaatamata sellele hakkas AS XXX väljastama

tjale arved tagasiulatuvalt ning esitama

tjale topeltarvete tasumata jätmise tõttu võlanõudeid. Eluruumide nr. 7 ja nr. 8 ühendamise ja ümberehituse tulemusena on olemas ainult korter nr. 8, kus asub lõõr, vee- ja gaasimõõtja ning elektriarvesti.

tja leiab, et hagejal ei ole mingit õigust nõuda temalt majandamiskulude tasumist. Hageja ei ole

tjaga lepingut hooldus- ja kommunaalteenuste osutamiseks sõlminud. Kuni 01.02.2011 kehtis elamul XXX OÜ-ga XXX sõlmitud hooldusleping. Seoses haldusfirma vahetusega on

tja tõstatanud küsimuse elamus XXX korteriühistu moodustamise kohta, kuid Tallinna Linna (munitsipaalkorterite nr. 4 ja nr. 6 omanik) esindaja Põhja-Tallinna Valitsus ei andnud selleks oma nõusolekut.

tja teada andis oma nõusoleku elamu haldamise AS-ile XXX üleandmiseks ainult kolm korteriomanikku, kuid vaatamata sellele määrati hageja elamuhaldajaks. Väärib märkimist, et senini ei ole seda küsimust korteriomanike kasuks lahendatud ning haldajaks on elamule Põhja-Tallinna Valituse survel määratud AS XXX. Väidetavalt 26.09.2010 toiminud XXX korteriomanike erakorralisest üldkoosolekust (kus sõlmiti hagejaga valitsejalepingu nr. 7010) kui ka 29.12.2010 üldkoosolekust (kus kinnitati majanduskava) ei ole

tja osa võtnud ega koosoleku toimumisest teadnud. Hageja ei ole tõendanud, millist teenust, millises mahus ja millise hinnaga on ta vaidlusalusel perioodil

tjale osutanud ja vahendanud.

tja on seisukohal, et tal ei lasu kohustust tasuda hagejale kasutamata teenuste eest.

tjal on alust arvata, et hageja raamatupidamine on lohakalt korraldatud ning selles puudub elementaarne selgus. Ajal, mil OÜ XXX teenindas maja, ei saanud ja ei teinud hageja maja heaks mingeid töid ja ei saanud ka selle perioodi eest arveid esitada.

tja ei ole tasunud võlga alates jaanuarist 2011 3 kuni november 2011 korter 7 eest summas 383,61 eurot ja korter 8 eest arved 2012 veebruar ja osaliselt märts summas 138,04 eurot. Hageja on kohtule esitanud kaks õiendit, milles kajastub korter 7 ja 8 kommunaalkulude määramine ja laekumine. Õiend korter 7 ja 8 kohta sisaldab andmeid ainult alates maist 2011. Lisaks nähtub antud õiendit, et

tja on igakuiselt tasunud korter 8 arveid suuremas ulatuses, kui kommunaalkulud igakuiselt olid.

tja ei tunnista hageja viivisenõuet.

tjal ei ole sõlmitud hagejaga lepingut ja viivise sissenõudmises ei ole kokku lepitud.

tja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • korterelamus XXX, Tallinn ei ole asutatud korteriühistut ning korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset ühiselt; •

tjale kuulub korter asukohaga XXX, Tallinn (kd I, tl 28). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja nõuab

tjalt haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevust perioodil 01.01.2011 kuni 01.03.2012 summas 521,65 eurot.

tja peamine vastuväide seisnes selles, et

tjal ei ole võlgnevust hageja ees. Korteriomandiseaduse (

) § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 20

lõike 1 kohaselt otsustavad korteriomanikud valitseja nimetamise ja taganemise häälteenamusega ning valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks.

§ 8

lg 3 kohaselt kui käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. 26.09.2010 korteriomanike üldkoosolekul nimetati hageja viieks aastaks XXX elamu valitsejaks (kd II, tl 37-41) ja temaga sõlmiti valitsejaleping (kd I, tl 38-45). 26.09.2010 üldkoosolekul osales seitse korteriomanikku, kellele kuulus üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi mõttelisest osast, millest tulenevalt oli üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid, sh nimetama hageja elamu valitsejaks (kd I, tl 40). Kuigi

tja nimetatud koosolekul ei osalenud, on 26.09.2010 üldkoosoleku otsus kehtiv ka

tja suhtes. Samuti ei ole

tja nimetatud otsust vaidlustanud, millest tulenevalt on vastav üldkoosoleku otsus kehtiv.

§ 22

lõige 1 kohaselt koostab valitseja kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest (p 1), kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid (p 2), korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhetele (p 3), kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust (p 4), kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust (p 5) ning lõike 5 kohaselt kinnitavad korteriomanikud majanduskava ja aruande häälteenamusega. 4 29.12.2010 korteriomanike üldkoosolekul kinnitati korteriomanike poolt 2010-2011. aasta majanduskava (kd I, tl 29-32, tl 37). 29.12.2010 toimunud üldkoosolekul osales 10 korteriomanikku (sh

tja) (kd I, tl 32), kus mh oli koosoleku päevakorra punktina ka märgitud uuesti AS XXX elamu valitsejaks nimetamine, millest tulenevalt oli

tja teadlik sellest, et haldus- ja kommunaalteenuseid tuli tasuda hagejale. 29.12.2010 üldkoosoleku otsus on kehtiv

tja suhtes. Samuti ei ole

tja nimetatud otsust vaidlustanud. 20.05.2013 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et jaanuari 2011 arve eest on

tja osa tasunud märtsis

1. Maja valitsejaks oli määratud AS XXX alates 01.11.
2. Kõik omanikud olid teadlikud, et alates novembrist 2010 on vaja arved maksta AS-ile XXX. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus täiendavalt, et

tja oli teadlik sellest, et arved tuli hagejale maksta, kuna

tja tasus novembri ja detsembri 2010 arved märtsis 2011 hagejale (kd I, tl 82).

§ 21

lg 1 kohaselt on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid (p 1), rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrahoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid (p 2) ja valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid (p 4). Viies ellu korteriomanike otsuseid, rakendades kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrahoiuks vajalikke abinõusid ning valitsedes korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, osutas hageja

tjale haldus- ja hooldusteenuseid, vahendas kommunaal- ja muid elamu majandamiseks vajalikke teenuseid kolmandate isikutega mh

tja kasuks sõlmitud järgmiste lepingute alusel: 17.11.2010 veevarustuse ja reovee ärajuhtumise teenuste müügileping nr 010254 (kd I, tl 50- 54), 19.11.2010 võrgu-ja elektrileping nr 151080179/1 (kd I, tl 55-64). Nimetatud lepingud sõlmiti peale hageja valitsejaks nimetamist 26.09.2010. Hageja esitas korteriomanikele sh

tjale korteriomanike üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavade alusel igakuiselt arved osutatud ja vahendatud teenuste eest tasumiseks (kd I, tl 65-81, 129-132). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei oma asjaolu, et OÜ XXX andis elamu dokumentatsiooni üle 01.02.2011, antud tsiviilasja lahendamisel tähtsust, sest hageja nimetati majavalitsejaks 26.09.2010 toimunud korteriomanike üldkoosolekul, millest tulenevalt oli hageja õigustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks vajalikke abinõusid. Kohus leiab täiendavalt, et hageja õigus arvete esitamiseks ei tulenenud mitte elamu üleandmisest OÜ XXX poolt, vaid see tulenes hageja poolt kommunaal- ja muude elamu majandamiseks vajalike lepingute sõlmimisest kolmandate isikute, millega vahendati korteriomanikele (sh

tjale) mitmesuguseid teenuseid. Asjaolu, et

tja ei olnud võlgu OÜ-le XXX, ei oma antud asjas tähtsust, kuna käesolevas tsiviilasjas on

tja vastu võlgnevuse nõude haldus- ja kommunaalteenuste osas esitanud hageja, mitte OÜ XXX. Kohus märgib täiendavalt, et kui

tja leiab, et ta ei pidanud OÜ-le XXX arveid tasuma, on

tjal võimalik esitada OÜ XXX vastu alusetu rikastumise nõue. Asja materjalidest nähtuvalt esitati

tjale arveid korterite nr 7 ja 8 alusel. Hageja selgitas, et lähtus tänaseks vananenud kinnistusregistri väljavõttest (kd I, tl 101). Samuti täpsustas hageja, et kuna

tjale kuuluv korter nr 8 on kokku ehitatud korteriga 7, siis kuni 2011. detsembrini esitati

tjale korter 7 ja 8 arved eraldi. Alates detsembrist 2011 esitatakse

tjale üks arve, millel on kajastatud sh ka korter 7 arvete tasumisest tekkinud võlgnevus.

§ 13

lõike 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. 5 Arvetelt nähtuvalt arvestati

tjale kuuluva korteri nr 7 pinnaks 25 m2 ja korteri nr 8 pinnaks 24,90 m

1. Alates
2. detsembrist esitati arveid ainult

tjale kuuluva korteri nr 8 kohta, kus korteriomandi suuruseks oli märgitud 49,90 m2. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtsust see, kas

tjale esitati kahe korteri kohta eraldi arved või kokku üks arve, sest mõlemal juhul jäi korteriomandi pindala samaks – 49,90 m

1. Valitsejalepingu p 6.
2. kohaselt kohustuvad korteriomanikud tasuma valitsejale tema poolt osutavate teenuste eest üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskavas fikseeritud tasu ja valitseja poolt vahendatavate teenuste (nt vesi, elekter, prügivedu jne) eest vastavalt tarnija esitatud arvetele. Valitsejalepingu p 6.
3. kohaselt esitab valitseja korteriomanikele hiljemalt arveldusperioodile kuu 25-ks päevaks arve arveldusperioodi kuu lepingu tasu ning arveldusperioodile eelneva kuu muude halduse ja hooldusega seotud maksete sh kommunaalteenuste tasu ja kaasomandi esemel lasuvatest muudest koormatistest tulenevate maksete, sealhulgas maamaksu ja elamu kindlustusmaksete kohta. Vastavalt valitsejalepingu p 6.
4. valitseja poolt esitatud arve tasub korteriomanik arve esitamise kalendrikuu jooksul (kd I, tl 42). Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt toimub kommunaalteenuste eest tasumine vastavalt tarbimisele. Kuna

tja ei teatanud hagejale veemõõturite näiteid, siis esitati arved

tjale vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt keskmisele tarbimisele. Selleks, et vaidlustada vee tarbimist, oleks

tja pidanud hagejale esitama õiged veemõõturite näidud.

tja ei ole täitnud oma kohustust kohaselt ning on jätnud osaliselt või täielikult temale esitatud arved tasumata: korter 7 arved alates jaanuarist kuni novembrini 2011 summas 383,61 eurot, mille võlg kanti üle 2011. detsembrikuu arvega korter nr 8 arvele. Lisaks on

tja jätnud tasumata korter 8 arved 2012. Veebruari- ja osaliselt märtsikuu eest summas 138,04 eurot. Seega on

tja võlgnevus haldus- ja kommunaalkulude eest 521,65 eurot. 20.05.2013 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja, et vastavalt raamatupidamise õiendile on näha, et korter 7 eest on maksmata novembri ja detsembri 2010 eest. Jaanuar, veebruar, märtsis 2011

tja tasus 53,71 eurot. Seega novembri ja detsembri 2010 arved on tasutud ja osa on tasutud ka jaanuari 2011 eest. Jaanuarist aasta lõpuni ei ole midagi selle korteri eest makstud. Vastavalt raamatupidamise õiendile on korteri 8 eest on arved osaliselt tasumata. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist perioodi jaanuar 2011 kuni 01.03.2012 eest. Jaanuari 2011 arve korter nr 7 (kd II, tl 45) on tasutud märtsis

1. Korter 7 eest jäi jaanuari 2011 arvest tasumata 19,67 eurot. Veebruarist kuni 2011 aasta lõpuni korter 7 ruutmeetrite eest on tasumata kõik arved. Kui hageja sai teada, et 7 ja 8 on üks ja sama korter ja on ühendatud, siis hageja viis korteri 7 võla üle korterile
2. Seda on näha raamatupidamise õiendist. Alates detsembrist 2011 väljastas hageja arved ainult korterile 8 üldpinnaga 49,9 m². Kõik haldus- ja kommunaalteenuste määramised ja

tja poolsed laekumised on toodud raamatupidamise õiendis (kd I, tl 82-83). Seisuga 01.03.2013 on võlgnevuse suuruseks 521,65 eurot ja viiviste võlgnevuseks on 11,15 eurot (kd I, tl 82). 20.05.2013 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja, et nõuab viivist seadusjärgses määras. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

tja on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda talle osutatud ja vahendatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmise nõue tuleneb VÕS § 108 lõikest 1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 6 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub

tjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 521,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis on 25,78 eurot ja alates 31.03.2012 edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (521,65 eurot) täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses

tja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7