4-12-5034/11

4-12-5034 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Väärteoasja number 4-12-5034 (2570,11,002960) kirjalik menetlus Kohtunik Ene Muts Väärteoasi K.K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 30.08.2011 otsuse peale Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi Taotluse sisu Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 30.08.2011 otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2570,11,002960 ja väärteomenetluse lõpetamiseks Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja/ menetlusalune isik: K.K. , isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond (registrikood 70008747; asukoht Lossiplats 4), esindaja Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse vanem vanemkomissar Meelis Laurmann (e-post meelis.laurmann@politsei.ee) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120; § 132 p 3 Rahuldada K.K. kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 30.08.2011 otsus väärteoasjas nr 2570,11,002960 ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtuotsuse koopia saata K.K. le, Lääne prefektuurile ja kohtutäitur Reet Rosenthaline VTMS §-s 41 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised asjaolu 07.08.2011 koostas Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanem K. Klippberg K.K. suhtes väärteoprotokolli nr AB 1191377 selle kohta, et 07.08.2011 02.10 juhtis K.K. Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi lennuväljal mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg/l. Alkoholisisaldust väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0029 taatlemistunnistus nr TTRC-11-00007; juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Antud teoga rikkus K. Kern liiklusseadus (LS) § 69 lg 5, § 90 lg 1 p 1 nõudeid. K.K. i rikkumised kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi (tlk 6). Lääne Prefektuuri 30.08.2011 otsusega väärteoasjas nr 2570,11,002960 määrati K.K. ile KarS § 63 lg 1 järgi karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot (tlk 7). Väärteootsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja R. A. ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. K.K. esitas Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, paludes kohtul tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Taotluse põhjenduste kohaselt viibis K. K 07.08.2011 kodus koos abikaasa ja emaga, kes seda ka tõendavad, mistõttu ei ole võimalik, et tema nimetatud teo toime pani. Tänaseks on teada süüteo tegelik toimepanija, kelleks on Taisi Kern. Nimatatud isik on kasutanud K.K. andmeid ise süüst vabanemise eesmärgil. K.K. selgitab, et kuna tema identiteedi kasutamisest sai ta teada kohtutäitur Reet Rosenthali käest, palub ta ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuivõrd talle ei olnud teada väärteoasjas otsuse koostamise fakt. Kaebuse esitaja teatab, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning taotleb asja arutamist elukohajärgses kohtus (tlk 1-2). 18.03.2013 määrusega võttis kohus K.K. kaebuse menetlusse. Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha ning otsuse aluseks olnud materjalid. II Kohtuvälise menetleja seisukoht 04.04.2013 esitas kohtuväline menetleja kohtule oma seisukoha seoses kaebusega. 2 Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning asub seisukohale, et LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu tuleb koosseisu puudumise tõttu lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. K.K. sai väärteomenetlusest teada kohtutäitur Reet Rosenthalilt ning hilisema täitemenetluse käigus selgus, et K.K. on antud sündmuse kohta teinud kuriteoteate avalduse, mille menetlemisel selgus, et Taisi Kern kasutas ära süüst vabanemise eesmärgil K.K. identiteeti, mille kohta alustati kriminaalmenetlust nr
2. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-ist
3. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et K.K. kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning K.K. suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. K.K. suhtes on koostatud otsus väärteoasjas, millega määrati talle rahatrahv selle eest, et tema „juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.“ Kirjeldatud asjaoludega rikkus K.K. LS § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p ning nimetatud rikkumised kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg
4. Kaebuse kohaselt ei ole väärteokirjelduses toodud tegusid toime pannud K.K. , vaid Taisi Kern. Sama kinnitab kohtuväline menetleja esitatud seisukohas. Kohtul tuleb kaebuse lahendamiseks vastavalt VTMS § 133 p-ile 3 selgitada, kas teo on pannud toime menetlusalune isik. K.K. suhtes on 07.08.2011 koostatud väärteoprotokoll nr AB 1191377 ja 30.08.2011 otsus väärteoasjas nr 2570,11,
5. Lisaks on koostatud ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, mille kohaselt oli tuvastatavaks isikuks K.K., kelle andmete kontrollimiseks kasutati politseiandmebaasi. Kohtuvälise menetleja seisukoha järgi selgus, et Taisi Kern kasutas süüst vabanemise eesmärgil ära K.K. identiteeti. Kohus hinnangul on käesoleval juhul tuvastatud, et K.K. ei ole toime pannud väärtegu, mille eest on teda otsusega väärteoasjas nr 2570,11,002960 karistatud. Nimetatud kohtu veendumust kinnitab ka kohtuvälise menetleja seisukohas toodu, et Taisi Kerni suhtes on alustatud kriminaalmenetlus valeandmete esitamise eest. K.K. poolt tegude toimepanemist ei kinnita ka väärteomaterjalides olev menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kuna sellest nähtuvalt tuvastati isik politsei andmete järgi, mistõttu oli võimalik esitatud andmete alusel tuvastada, kas esitatud andmetega isik eksisteerib registris või mitte. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 132 p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kuna kohus tuvastas, et väärteokirjelduses toodud tegusid ei ole toime pannud K.K. , tuleb seetõttu asuda seisukohale, et K.K. tegevuses puuduvad väärteo tunnused ning nimetatud asjaolu tingib omakorda kohtuvälise menetleja 30.08.2011 koostatud otsuse tühistamise väärteoasjas nr 2570,11,002960 ning K.K. suhtes väärteomenetluse lõpetamise. Kohus juhindub sealjuures VTMS § 29 lg 1 p-ist 1 ja § 132 p-ist
6. 3 K.K. suhtes on alustatud täitemenetlus, et sisse nõuda väärteoasja otsusega nr 2570,11,002960 määratud rahatrahv summas 800 eurot. Kuna käesoleva lahendiga tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ning lõpetab K.K. suhtes väärteomenetluse, on kohtutäituril vastavalt TMS § 48 p-ile 3 alus lõpetada täitemenetlus kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument on tühistatud. IV Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS §-le 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil. Ene Muts kohtunik 4