Obsah (4)

§ 635§ 646§ 637§ 639

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-1085 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2013. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo h

§ 635lg 1 ja § 82 lg 5).

3 Kostja rõhutas, et kostja eest on hagejale tasu maksnud IMB Puidutoodete AS (üks neljast raamatupidamisteenuse tellijast). IMB Puidutoodete AS on tasunud hagejale

1. a raamatupidamise teostamise eest 4 arvet a`1 200 eurot ning
2. a raamatupidamise teostamise eest 2 arvet a` 1 200 eurot, kokku 7 200 eurot. Seega on hageja kostjale väidetavalt osutatud teenuste eest raha kätte saanud (poolte kokkuleppe kohaselt tasus IMB Puidutoodete AS kõigi 4 ettevõtte raamatupidamisteenuse osutamise eest). Kostja
3. majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 20.12.
4. a.
5. majandusaasta kohta valminud ja esitamiskõlbuliku aruande koostamist ja esitamist kostjale hageja ei ole tõendanud. Hageja viivisenõue on alusetu, sest alusetu on põhinõue. Teiseks ei ole kostja rahalise kohustuse täitmist rikkunud. Lisaks on viivisenõue põhjendamatult suur.
6. Hageja esitas vastuse kostja vastusele. Hageja märkis, et kolmas isik (IMB Puidutoodete AS) ei ole maksnud hagejale tasu kostja eest. Pooled leppisid kokku, et hageja väljastab arve kõige mahukamale tellijale igakuuliselt 1 200 eurot (IMB Puidutoodete AS-le). Perioodi lõppemisel pidi hageja koostama lõpparved iga isiku kohta ning vastavalt konkreetse isiku saldole tuli maksta hagejale tasu juurde või küsida see ettemaksuna tagasi. Ainuüksi asjaolu, et raamatupidamisteenuse osutamine mitmele tellijale lepiti kokku ühes lepingudokumendis, ei tähenda absoluutselt seda, et pooled ei pidanud arvestust iga tellija kohta eraldi. Kostja väide on absurdne juba ainuüksi sel põhjusel, et hageja on esitanud rahalise kohustuse täitmise nõuded nii IMB Puidutoodete AS kui ka OÜ Teenus vastu. IMB Puidutoodete AS lõppsaldo järgi tuli viimasel tasuda hagejale 37,80 eurot. Kostja on võtnud jooksvalt vastu hageja poolt tehtud ja kostjale üle antud tööd, kuid ei ole esitanud nõuet tulenevalt lepingurikkumisest või puudustest töös (

§ 646lg 1 ja lg 6).

Kostja ei saa hagejalt nõuda kohustuse täitmist, kostja ei ole lepingust taganenud, kostja ei ole hinda alandanud, kuna nõude esitamise mõistlik aeg on möödunud (isegi juhul, kui kostja suudaks tõendada oma väiteid lepingurikkumise kohta). Kostjal ei saa olla ka kahju hüvitamise nõuet. Kostja väide, et hageja ei ole teinud tööd kokkulepitud mahus, on paljasõnaline. Hageja poolt töö tegemist, sh kannete arvu tõendavad päevaraamatud. Kostja ei esitanud kõiki andmeid lepingu lisas oleva pakkumise koostamiseks. Kostjale tehtud töö maht on kasvanud peaaegu seitse korda. Pooled muutsid tasu töömahupõhiseks lepingu lisa sõlmimisega. Tegelik (2 192 kannet 21 kuu kohta) kannete arv ja prognoositud kannete arv (hinnapakkumises) on erinevad. Hageja esitas kohtule töö tegemise ja töö üleandmise kohta 2010 ja 2011 majandusaasta varukoopiad, 2010 ja 2011 majandusaasta päevaraamatud (kannete arv), äriregistri ettevõtja portaalile esitatud majandusaasta aruande ja hageja tehtud töö võrdluse, e-kirjavahetuse poolte vahel. Hageja on õigustatult küsinud tasu 21 kuu eest (

1. a – 12 kuud ja
2. a – 9 kuud). Kostja pikendas tellimust kahe kuu võrra. Hageja jätkas ka pärast
3. a septembrikuu lõppu teenuse osutamist. Hageja tasunõue on sissenõutav, kostja väide, nagu oleks Kaidi Salujõe hageja tehtud töö ära teinud, absurdne ja arusaamatu, hageja viivisenõue on põhjendatud, kostja pole esile toonud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks viivise vähendamisele.
4. Kostja märkis oma 10.07.
5. a seisukohas täiendavalt, et hageja on lepingu üles öelnud 13.12.
6. a. Kostja 2010 majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 20.12.
7. a. seega 4 ei saa hageja olla viinud lõpuni lepingus kokkulepituid töid ning esitanud äriregistrile 2010 majandusaasta aruannet. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9. Vaidlust ei ole selle üle, et: 8.
10. Optimum Kinnisvara OÜ, kostja, IMB Puidutoodete AS, Teenus OÜ ja Lõunavärava Kinnisvara OÜ sõlmisid 27.06.
11. a raamatupidamisteenuste osutamise lepingu, mille kohaselt Optimum Kinnisvara OÜ oli teenuse osutaja ja kostja ning veel 3 äriühingut olid tellijad (I kd tl 10-13); 8.
12. Lepingu esemeks oli raamatupidamisteenus vastavalt lisa 1 olevale hinnapakkumisele (I kd tl 14) terve
13. aasta raamatupidamine, sh
14. aasta bilnsi ja kasumisaruande sobitamine algsaldode sisestamiseks; algdokumentide sisestamine rmp. programmi; palgalehtede koostamine, parandamine; KMD ja TSD koostamine ja esitamine elektrooniliselt maksuametile; põhivarade arvestus; aastaaruannete koostamine ja äriregistrile esitamine; dokumentide arhiveerimine; kostja raamatupidaja koolitamine ja raamatupidamise üleandmine. 8.
15. 05.09.
16. a sõlmisid Optimum Kinnisvara OÜ, hageja, kostja, IMB Puidutoodete AS, Teenus OÜ ja Lõunavärava Kinnisvara OÜ kokkuleppe raamatupidamisteenuse jätkamiseks, lepingu esemeks oli 27.06.
17. a sõlmitud raamatupidmisteenuse osutamise lepingust tulenevate kohustuste ja õiguste loovutamine hagejale ja tellija raamatupidamise korraldamise jätkamine perioodi eest 01.01.2011- 31.07.
18. a. 8.
19. 13.12.
20. a kirjaga ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles (I kd tl 28) ning esitas tasumiseks arve nr 1022 maksetähtajaga 14.12.
21. a summas 2 821,20 eurot (I kd tl 29-30). Arve kirjelduse kohaselt 1 096 eurot on 2010 ja 2011 raamatuspidamise teenuse kandetasu (2 1923 kannet x 0,5 eurot), 945 eurot 2010 ja 2011 kuu püsitasud (21 kuud x 45 eurot), 2010 majandusaasta aruanne 110 eurot, lisa sõidud, päringud, lisatunnid 200 eurot, käibemaks 470,20 eurot. 9.

§ 635

lg.1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

1. Asja materjalidest nähtub, et raamatupidamisteenuse osutamise lepingu esemeks oli terve
2. aasta raamatupidamise koostamine (hinnavalem: kuutasu 45 eurot + kandetasu 0,5 eurot kanne, majandusaasta aruande koostamise eest 110 eurot ning sõidukulud kokkuleppel, saldopäringud tarnijatelt ja hankijatelt 1,5 eurot/tk, kliendi esindamine asutustes 25 eurot/tund). 05.09.
3. a kokkuleppe p 6 kohaselt koostatakse perioodi lõpuks lõpparve ning p 3 kohaselt kokkulepitud perioodi (01.01-31.07.
4. a) kokkuvõtete esitamistähtaeg on 06.12.
5. a. Raamatupidamisaruannete, bilansi ja muude raamatupidamisaruannete üleandmine kostjale 5 nähtub poolte kirjavahetusest (I kd tl 16-24),
6. a ja
7. a majandusaasta varukoopiast, 2010 majandusaasta päevaraamatust, 2011 majandusaasta päevaraamatust, majandusaasta aruandest ja võrdlusest (I kd tl 96-198, II kd tl 4-28). Päevaraamatutest nähtub ka kannete arv (
8. ja
9. aastal kokku 2192 kannet). Kuna hageja on töö teinud ja kostjale üle andnud, on tema tasu nõue

§ 637lg 4 alusel muutunud sissenõutavaks.

11.

§ 639

lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohus leiab, et 06.06.

1. a hinnapakkumist võib käsitleda töö eelarvena. Kannete arvu osas tuleb eelarvet käsitleda mittesiduvana, kuna raamatupidamise korrastamisel tagantjärele saab täpne kannete arv selguda alles töö käigus. Hinnapakkumises on kostja osas planeeritavaks kannete arvuks märgitud 317,5 kannet hinnaga 0,5 eurot kanne. Tegelikkuses on vastavalt päevaraamatule kannete arv 2010 ja 2011 aastal kokku 2192 kannet. Kostja ei ole tegelikku kannete arvu vaidlustanud. Kohus nõustub hageja selgitusega, et raamatupidamise spetsiifikast tulenevalt hinnapakkumises pakutud kannete arv võib erineda tegelikult teostatud kannete arvust kostja poolt esitatud ebapiisavate algdokumentide tõttu ja tegelik kannete arv selgubki töö lõpetamisel kui on tutvutud kõigi raamatupidamise dokumentide ja vajalike andmetega. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja ei ole enne hagi kohtusse esitamist hagejale pretensioone lepingu täitmise kohta esitanud.
2. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagejale on kostja eest tasu maksnud IMB Puidutoodete AS (suurim tellija). Viru Maakohtu menetluses oli OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo hagi IMB Puidutoodete AS vastu (tsiviilasja nr 2-12-2633). Viru Maakohtu 22.10.
3. a tagaseljaotsusega hagi rahuldati. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue pooltevahelisest töövõtulepingust (raamatupidamiseteenuse osutamise leping). Hageja osutas kostjale teenuseid 6 031,50 euro eest, kuid kostja tasus hagejale 6 000 eurot. Hageja ütles lepingu 13.12.
4. a üles ja esitas kostjale lepingu lisa p 4 ja 5 alusel lõpparve, mille järgi on kostja võlgnevus hageja ees 37,80 eurot, mis tuli tasuda 20.12.
5. a. Kostja on töö vastu võtnud, kuid arvet tasunud ei ole. Tagaseljaotsuse resolutsiooni järgi IMB Puidutoodete AS-lt mõisteti OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo kasuks võlgnevus summas 501,30 eurot (sealhulgas põhinõue summas 37,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 18.01.2012 summas 463,50 eurot), viivis 0,5 % päevas põhinõudelt (37,80 eurot) alates 18.01.
6. a kuni 22.10.
7. a ning viivis 0,5 % päevas põhinõudelt (37, 80 eurot) alates 23.10.
8. a kuni kohustuse kohase täitmiseni.
9. Lisaks sellele on Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu menetluses olnud tsiviilasi 2-121091, OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo hagi OÜ Teenus vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes. Nimetatud kohtuvaidluses olid asjaolud ning kostja vastuväited sarnased. Viru Maakohtu 13.04.
10. a kohtuotsusega hagi rahuldati. OÜ-lt teenus mõisteti välja 1 235,25 eurot ning alates 09.01.
11. a viivis põhinõudelt 0,5 % päevas. Tartu Ringkonnakohtu 17.12.
12. a kohtuotsusega täpsustati Viru Maakohtu otsuse resolutsiooni põhinõude suuruse osas (1 098 eurot), millelt arvestatakse lisanduvat viivist.
13. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja on jätnud tasu arvestuse põhimõtted selgitamata ja tõendamata, mistõttu arve nr 1 200 on arusaamatu ja tõendamata. Tasu maksmise alused ja arvestus tuleneb selgelt poolte vahel sõlmitud lepingust, hinnapakkumisest ja kokkuleppest.
14. Hageja taotleb hagis põhivõla väljamõsistmist summas 2 821,20 eurot ning on arvestanud viivist alates 20.12.
15. a kuni 09.01.
16. a 20 päeva eest kokku 282 eurot. Hagis taotleb hageja viivise väljamõistmist 0,5 % päevas põhinõudelt arvates hagi kohtule esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning edasi 0,5 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni 6 (TsMS § 367). Kohtuistungi toimumise ajal (19.03.
17. a) oli kostja põhinõude tasumisega viivituses kokku 434 päeva (20.12.
18. a kuni 19.03.
19. a), viivise summa 6 119,40 eurot (viivise määr päevas 14,10 eurot). Hageja vähendas viivist kuni põhinõude suuruseni (2 821,20 eurot) ning taotles lisanduva viivise väljamõistmist 0,5 % päevas põhivõlalt alates 20.03.
20. a. 15.
21. 27.06.
22. a sõlmitud lepingu punktis
23. 3 leppisid pooled kokku, et kui tellija viivitab raamatupidajale tasu maksmisega, siis on raamatupidajal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5 % päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sama lepingu p 3.4 kohaselt pidi tellija tasuma raamatupidaja poolt esitatud arve 7 päeva jooksul alates arve kuupäevast ülekandega Raamatupidaja (hageja) arveldusarvele. Raamatupidaja on esitanud tellijale arve 13.12.
24. a summa 2 821,20 euro tasumiseks. Arvel on tasumise tähtajana märgitud 14.12.
25. a. Hageja taotleb 09.01.
26. a esitatud hagiavalduses viivise väljamõistmist kuni hagi esitamiseni ning edasi kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuna kostja ei ole oma kohustust tähtaegselt täitnud. Kohus mõistab kostjalt välja viivise seisuga 29.03.
27. a põhinõude suurusega võrdses summas 2 821,20 eurot ja edasi alates 20.03.
28. a 0,5 % päevas põhinõudelt (2 821,20 eurot) kuni põhinõude rahuldamiseni. 15.
29. Viivis põhivõla ulatuses pole ebamõistlikult suur ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis põhjendaksid viivise vähendamist. MENETLUSKULUDE JAOTUS
30. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7