← Eesti

3-12-1180/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1180 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Luhtase Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 01.02.2012 otsuse nr 126/343 tühistamiseks ja 17.05.2011 taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Luhtase Talu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  2. november 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  4. 05.2011 esitas Luhtase Talu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse nr 11011110915, milles taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 92,47 ha-le summas 3250,32 eurot.
  5. 30.08.2011 viis PRIA Luhtase Talu majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, mille tulemused vormistati kontrollaruandel nr 110032-84-
  7. 01.02.2012 jäeti PRIA otsusega nr 12-6/343 „
  8. aastal taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluste rahuldamata jätmine“ Luhtase Talu toetuse taotlus tervikuna rahuldamata põhjusel, et taotleja ettevõttes olevad kuni 4-aastased rohumaad moodustasid
  9. aastal kogu ettevõtte põllumajandusmaast üle 50%. 1
  10. 10.02.2012 esitas Luhtase Talu vaide ning PRIA 08.05.2012 vaideotsusega jäeti Luhtase Talu vaie rahuldamata.
  11. 07.06.2012 esitas Luhtase Talu Tartu Halduskohtusse kaebuse PRIA 01.02.2012 otsuse nr 12-6/343 tühistamiseks ja 17.05.2011 toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused
  12. Kaebaja hinnangul on vaidlus selles, kas kuni 4-aastased rohumaad said moodustada keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemise ajal 56,72% kogu kaebuse esitaja ettevõtte põllumajandusmaast. Kaebaja märgib, et kontrollaruandest 110032-84-018 ilmneb, et kaebuse esitaja poolt esitatud taotluses ja vastustaja poolt koha peal tehtud kontrolli käigus on näha põllumassiivide pindalade erinevused. Vastustaja otsuses on märgitud kindlaksmääratud pinna suuruseks 90,8 ha. Kaebuse esitaja sai aga kontrollaruandes väljatoodud põllumassiivide liitmisel kindlaksmääratud toetusõigusliku pinna suuruseks 83,
  13. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui vastustaja enda andmetes on juba erinevus 7,28 ha (otsuses kindlaks määratud pind - toetuse arvutamisel aluseks võetav pind, so. 90,8-83,52), siis on alust arvata, et vastustaja poolt tehtud otsus ei ole õige ja seda just vastustaja enda poolt faktilistele asjaoludele tuginedes. Erinevus ei ole mitte otsuses märgitud 1,62 ha vaid kontrollaruandele tuginedes 7,28 ha.
  14. Vastustaja on oma otsuses nr 12-6/343 välja toonud 4 põllumassiivi numbrid 59744167814, 59644182557, 59744189191 ja 59844017009, aga jätnud arvestamata ülejäänud 10 põllumassiiviga, millel asub kokku 15 põldu ning mis samuti oli kaebuse esitaja taotluses märgitud ning millede kohta taotleti toetust. Vastustaja ei ole oma otsuses selgitanud ülejäänud 10 põllumassiivi välja jätmist ega samuti tõendanud, millistele alustele tuginedes võeti aluseks just need eelpool nimetatud 4 põllumassiivi, mille tulemusena jäeti taotlus tervikuna rahuldamata. Seejuures on kaebuse esitajale jäänud arusaamatuks kogu taotluse rahuldamata jätmine, kuna Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 sätestab üheselt, et kui erinevus on üle 50%, jäetakse toetusesaaja toetusest ilma selles ulatuses, mis vastab maksenõudes deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevusele. 8 . Kaebuse esitaja ei nõustu keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse toetuse taotlemiseks esitatud pindala vähendamisega. Kaebuse esitaja poolt eelpool nimetatud toetuse taotluses märgitud pindala puhul on tegemist viimase poolt reaalselt kasutatava põllumajandusmaaga ja selleks on 92,47 ha.
  15. Kaebaja ei nõustu PRIA poolt välja toodud tabelis märgituga põllu nr 21 osas, mis oli märgitud
  16. aastal kuni 4-aastased rohumaade gruppi. Kaebaja märgib, et põld nr 21 oli külvatud mais 2011 sertifitseeritud seemnega ja seda esimesel aastal, kuna kontrollaruandest nähtub, et varem oli põllul kaer ja nisu. Esimest külviaastat loetakse aga 0 aastaks (määruse nr 46 § 4). Seega ei saanud veel nimetatud põllul olla toetuskõlbliku/kõlbmata rohumaad. Kui jätta välja põld nr 21 ettevõtte kuni 4-aastase rohumaa nimistust, siis ei moodusta Luhtase Talu 4-aastased rohumaad üle 50% kogu ettevõtte põllumajandusmaast. 2
  17. Kaebaja ei nõustu ka põllu nr 18 välja jätmisega keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlusest põhjendusel, et PRIA kohapealses kontrollis kindlakstehtud pindala oli alla 0,30 ha. Luhtase Talu poolt 17.05.2011 esitatud taotluses on põllu pindalaks märgitud tegelikult kasutatava põllumajandusmaa pindala, milleks on 0,32 ha. PRIA Otsetoetuse osakonna menetlusbüroo poolt on Luhtase Talule väljastatud dokument, milles on märgitud eelpool nimetatud põllu suuruseks 0,30 ha (
  18. aastal kindlakstehtud kohustuse andmed) ja 30.08.2011 kohapeal läbiviidud kontrolli käigus on saadud põllu pindalaks 0,25 ha. Antud põllu pindala muutus on jäänud Luhtase Talule arusaamatuks, kui PRIA andmebaasis on põllu pindalaks märgitud 0,30 ha, siis kuidas on võimalik põllu pindala vähenemine mõõtmise käigus ja seda sellises suuruses. Vastustaja ei ole tõendanud, et mõõtmine toimus vastavalt põllumajandusministri 15.02.2010 määrusele nr 8, seega ei ole võimalik kontrollida selle usaldusväärsust. Samuti on PRIA poolt väljastatud Luhtase Talule põldude andmed koos põllumassiivi kaardiga, millest nähtub, et põld nr 18 (põllumassiivi nr 59744167814) pindala on 0,32 ha.
  19. Kaebaja ei nõustu ka põldude nr 24, 25 ja 26 pindala vähendamisega, kuna PRIA poolt on välja jäetud põldudel osa, mida kasutati ühel kevadel metsast puidu väljavedamiseks, samuti oli sinna rajatud selleks ajaks puidu ladustamise plats, kuigi see oli nii enne ja on ka praegu olnud kasutusel põllumaana.
  20. Vaie on lahendatud tähtaega rikkudes. Vaideotsus on koostatud üldistavalt ja vaideotsusest ei ole võimalik välja lugeda põhjust vaide tegeliku rahuldamata jätmise kohta. Vaideotsuses on küll viidatud õiguslikule alusele, kuid märkimata on jäetud faktiline asjaolu, millele tuginedes vastustaja väidab, et 4-aastased rohumaad moodustasid
  21. aastal kaebuse esitaja kogu ettevõtte põllumajandusmaast üle 50%. Vastustaja vastuväited
  22. PRIA ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. 14 . Vastustaja märgib, et kaebuses viidatud puudused ei oma vaidlustatud toetusotsuse osas sisulist tähendust, kuna antud juhul on taotlus jäetud tervikuna rahuldamata põhjusel, et kaebaja ettevõttes olevad kuni 4-aastased rohumaad moodustasid kogu ettevõtte põllumajandusmaast üle 50%. Et kaebajal oli kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus põllumassiividel nr 59644182557, nr 59744189191 ning nr 59844017009 väikesemas ulatuses, kui kaebaja poolt antud põllumassiividel
  23. aastal taotletud pindalad, ning kohustust nende pindade osas suurendada võimalik ei olnud, märgitigi kaevatavas otsuses, et nende põllumassiivide osas vastavalt 0,12 ha, 0,02 ha ja 0,02 ha ulatuses toetust ei arvestata, kuna sellel maal puudub kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus.
  24. Toetuse arvutamisel aluseks võetava põllu pinna kindlaksmääramiseks võrreldakse taotletud põllu pinda ja põllu toetusõiguslikku pinda koos lubatud mõõtmistolerantsiga (tolerants = koefitsient * põllu välisümbermõõt * 0,0001). Kui põllu toetusõiguslik pind on väiksem kui taotletud pinna ja lubatud tolerantsi vahe või kui põllu toetusõiguslik pind on suurem kui taotletud pinna ja lubatud tolerantsi summa, võetakse toetuse arvutamisel aluseks kindlakstehtud põllu toetusõiguslik pind. Muul juhul võetakse toetuse arvutamisel aluseks põllu taotletud pind. Eelnevast tulenevalt ongi tolerantsi rakendamise tulemusena võimalik, 3 et toetusõiguslik pind erineb toetuse arvutamisel aluseks võetavast pinnast, nagu see on põldude nr 3, nr 21 ja nr 23 puhul.
  25. Kaebuses esitatud tabelis näidatud PRIA poolt mõõdetud põldude toetusõiguslike pindalade andmete osas on vääralt ja kontrollaruandele mittevastavalt esitatud andmed põllu nr 16 kohta – kontrollaruandest nähtuvalt ei ole põllu nr 16 toetusõigusliku pinna ega toetuse arvutamisel aluseks võetava pinnana määratletud tabelis toodud 5,46 ha, vaid põld nr 16 on mõõdetud kahe osana – põllu nr 16 esimese osa toetusõigusliku pinna ja toetuse arvutamisel aluseks võetava pinna suuruseks on 5,96 ha ning põllu nr 16 teise osa toetusõigusliku pinna ja toetuse arvutamisel aluseks võetava pinna suuruseks on 7,02 ha.
  26. PRIA on õigustatult võtnud põllu nr 21 pindala tervikuna arvesse kuni 4-aastase rohumaana. Kui Luhtase Talu kasvatas
  27. aastal põllu nr 21 pinnal ristikuid, oli järelikult tegemist siiski rohumaana kasutatava põlluga. PRIA inspektor on kohapealse kontrolli käigus tuvastanud, et põllu nr 21 pinnast oli pool põldu
  28. aastal nisu all ning ülejäänud poolele põllule oli
  29. aastal rajatud kaer allakülviga (ning alates
  30. aastast kasvatati sellel põllu osal heintaimi). Põllu nr 21 osa, kus kasvatati
  31. aastal nisu, oli
  32. aastal
  33. aasta rohumaa (põllule oli tehtud heintaimede puhaskülv 14.05.
  34. a ehk enne pindalatoetuste taotluse esitamist, mis toimus 17.05.
  35. a), ning põllu nr 21 osa, kus kasvatati
  36. aastal kaera liblikõieliste allakülviga, oli
  37. aastal
  38. aasta rohumaa (
  39. aasta kui allakülvi aasta on
  40. aasta, uus heintaimede puhaskülv ei katkesta rohumaade vanuse arvestust). Isegi juhul, kui pindalatoetuste taotluse esitamise järgselt rajatakse puhaskülvis rohumaa, millisel juhul loetaks rohumaa külvi aasta rohumaade vanuse arvestamise juures 0-aastaks, käsitletaks sellist rohumaad siiski kuni 4-aastase rohumaana, kuivõrd põldu kasutatakse siiski rohumaana ning sellise rohumaa vanus on vähem kui 4 aastat.
  41. Põllul nr 18 taotles Luhtase Talu toetuseid 0,32 ha-le, PRIA inspektor tuvastas nimetatud põllu tegeliku pindalana 0,25 ha. Euroopa Komisjoni määruse nr 1122/2009 artikli 34 lõikest 2, määruse nr 46 § 4 lõikest 3 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 14 lõike 2 punktist 3 tuleneb, et põldude toetusõiguslike pindalade mõõtmised tuleb teostada mööda reaalselt põllumajanduslikult kasutatava ala piiri. Ka põllu nr 18 pindala mõõtmine toimus eelviidatud põhimõtetest lähtuvalt.
  42. PRIA poolt vaide läbivaatamise tähtaja ületamine ei ole viinud PRIAt ebaõigele otsustusele. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas on vaideotsuse tegemisega viivitamisega rikutud kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. PRIA on kaebaja vaide läbivaatamisel ja vaideotsuse koostamisel õigustatult lähtunud vaides toodud põhjendustest. Vaideotsuses on õigustatult käsitletud põlluga nr 21 seotud asjaolusid, kuivõrd vaides on kaebaja ise esitanud vaide esitamise põhjendustena selgitused samuti vaid põllu nr 21 kohta. Kohtu põhjendused ja otsus
  43. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, toetuse määr, toetuse vähendamise kord, toetuse andmise alused ja toetuse andmise täpsem kord ning toetuse väljamaksmise kord on vastu võetud põllumajandusministri 21.04.2010 määrusega nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ (edaspidi: määrus). Selle määruse § 4 lg 2 p 3 kohaselt võib keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik teiste hulgas ka 4 põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud kuni neljal järjestikusel aastal kasutatava rohumaa kohta, mille alusel maal kasvatatakse vähemalt ühel kohustuseaastal muud põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15.juuniks, kasutades kohalikele normidel vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või mida on alates 15.juunist hoitud mustkesas (kuni 4-aastane rohumaa).
  44. Kaebuse esitaja Luhtase talu esitas PRIA-le 17.05.2011 pindalatoetuse taotluse nr 11011110915, milles taotles ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust põhitegevuse eest kokku 92,47 ha-le. PRIA peadirektori 01.02.2012 otsusega nr 12-6/343 jäeti keskkonnasõbraliku majandamise toetus taotlus tervikuna rahuldamata põhjendusega, et taotleja ettevõttes olevad kuni 4-aastased rohumaad moodustasid 2011 aastal kogu ettevõttes põllumajandusmaast üle 50%. Otsuse aluseks on PRIA poolt 30.08.2011 läbi viidud kohapealse kontrollimise tulemused. Selle kontrollimisega tuvastati, et Luhtase Talu ettevõttes olevad kuni 4-aastased rohumaad (69,46 ha) moodustasid 56,72% kogu talu ettevõtte põllumajandusmaast (122,46 ha). Kaebaja leiab, et kohapealse kontrollimise ja toetuskõlbuliku pindalade määramise tulemused on ebaõiged, seda just põldude nr 21, 18, 24, 25, 26 ja 16 osas.
  45. Määruse § 4 lg 5 sätestab, et toetust võib taotleda tingimusel, et kuni 4-aastane rohumaa moodustab ettevõtte põllumajandusmaast igal kohutuseaastal kuni 50%. Seega, kui kuni 4aastane rohumaa moodustab ettevõtte kogu põllumajandusmaast üle 50%, siis ei ole õigust nimetatud toetust taotleda ehk toetust saada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja on antud asjas ebaõigesti lähtunud komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 16 lõikest
  46. Selle sätte kohaselt, kui taotletud ja kindlaks tehtud pindala erinevused on üle 50%, jäetakse toetusesaaja toetusest ilma selles ulatuses, mis vastab nõudes deklareeritud pindala ja kindlakstehtud pindala erinevusele. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 16 lõiked 2-7 näevad ette toetuse vähendamised ja väljaarvamised juhuks kui kontrolli tulemusena selgub, et maa tegelik pindala erineb taotluses märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti. Antud juhul on aga kaebaja taotlus jäetud rahuldamata tulenevalt taotluse ühe toetuse saamise nõudele mittevastavusest – tulenevalt sellest, et kuni 4-aastane rohumaa moodustas ettevõtte põllumajandusmaast rohkem kui 50%, mitte aga seetõttu, et taotletud ja kindlakstehtud pindala erinevus oleks olnud enam kui 50%.
  47. Kaebuse kohaselt on kaebajale arusaamatu, miks on vaidlustatud otsuses eraldi välja toodud 4 põllumassiivi, arvestamata on aga jäetud ülejäänud 10 põllumassiiviga, milledel asub kokku 15 põldu ning millede osas oli samuti toetust taotletud. Vastustaja on selgitanud, et otsuses eraldi välja toodud põllumassiivide osas ei arvestatud toetust maa kohta, millel puudus kehtiva keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus. Määruse nr 46 ning põllumajandusministri 17.02.2011.a määruse nr 14 „2011 aastal „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused“ § 9 kohaselt võis 2011.aastal keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotleda üksnes kehtiva kohustuse ulatuses, välja arvatud juhul, kui kehtivat kohustust suurendati määruse nr 46 § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud riba võrra. Vastustaja selgituse kohaselt oli kaebajal nimetatud nelja põllumassiivi osas keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus väiksemas ulatuses, kui kaebaja poolt samadel põllumassiividel 2011.aastal taotletud pindalad. Seega ei arvestatud nende 5 põllumassiivide osas 0,12 ha, 0,02 ha ja 0,02 ha ulatuses toetust, kuna sellel maal puudus kehtiv keskkonnasõbraliku toetuse kohustus ning kohustust nende pindade osas suurendada ei olnud võimalik. Samas nähtub vaidlustatud otsusest, et toetuse mittearvestamine maa osas, millal puudus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus, ei ole antud vaidluse osas üldse oluline ega oma tähtsust, kuna kaebaja taotlus on jäetud tervikuna rahuldamata ainult põhjusel, et kaebaja ettevõttes olevad kuni 4-aastased rohumaad moodustasid ettevõtte kogu põllumajandusmaast üle 50%.
  48. Kaebaja on välja toonud, et vastustaja on otsuses kindlaksmääratud pinna suuruseks märkinud 90,8 ha. Kaebaja sai aga kontrollaruandes väljatoodud põllumassiivide liitmisel toetusõigusliku pinna suuruseks 83,52 ha, toetuse arvutamisel on aluseks võetud aga pind 83,58 ha (vahe 0,06 ha). Selle tulemusena on kaebaja arvamusel, et vastustaja poolt tehtud otsus ei ole õige ja seda just vastustaja poolt faktilistele asjaoludele tuginedes. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud toetusõigusliku pinna määramise korda ning seda, millal võetakse toetuse arvutamisel aluseks põllu toetusõiguslik pind ning millal taotletud pind. Toetuse arvutamisel aluseks võetava põllu pinna kindlaksmääramiseks võrreldakse taotletud pinna ja põllu toetusõigusliku pinda koos lubatud mõõtmistolerantsiga. Toetuse arvutamisel aluseks võetava põllu pinna kindlaksmääramisel kasutatava mõõtmistolerantsi rakendamise tulemusena on võimalik , et toetusõiguslik pind erineb toetuse arvutamisel aluseks võetavast pinnast. Vastustaja väitel on see põldude nr 3, 21 ja 23 puhul vastavalt ka toimunud.
  49. Kaebuse esitaja ei nõustu keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse toetuse taotlemiseks esitatud pindala vähendamisega. Kaebaja märgib, et ta taotles toetust 92,47 ha osas, mille puhul on tegemist reaalselt kasutatava põllumajandusmaaga. Kohapealse kontrolli tulemusena tehti kindlaks, et kuni 4-aastaseid rohumaid oli ettevõttel 69,46 ha ning kogu ettevõtte põllumajandusmaa oli 122,46 ha. Kaebusest saab järeldada, et põllumassiivide pindalade vähendamine on toimunud varasemalt. Nii on kaebaja märkinud, et juba 2010 aastal vähendati PRIA poolt põllumassiivide pindasid 2,89 ha võrra, kuigi ka see maa on kaebaja arvates toetusõiguslik maa. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud haldusasjas on vaidluse all PRIA 01.02.2012 otsuse õiguspärasus, mitte 2010 aastal põllumajandusetoetuste ja põllumassiivide registris tehtud muudatuste õiguspärasus. Kui kaebaja ei olnud nõus 2010 vastustaja poolt tehtud toimingutega, tulnuks seda vaidlustada toimingute tegemise järel. Kaebaja oli 2010 põllumassiivide pindade muutmisest teadlik ja pidi sellega olema arvestanud, kuna
  50. aastal sai kaebaja taotleda toetust taotluse esitamise hetkel põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivide piiride ja pindalade piires.
  51. Kaebaja on vaidlustanud kaebuse täienduses kuni 4-aastase rohumaa arvestust peamiselt põldude nr 18 ja
  52. osas. Kaebaja märgib, et põld 21 oli külvatud mais 2011 sertifitseeritud seemnega, varasemalt oli põllul kaer ja nisu, esimest külviaastat loetakse aga 0 aastaks. Kaebaja leiab, et seega ei saanud seda põldu arvestada ettevõtte kuni 4-aastase rohumaa nimistusse ning sel juhul ei ületaks talu kuni 4-aastased rohumaad üle 50% kogu ettevõtte põllumajandusmaast. Määruse nr 46 § 4 lg 6 kohaselt loetakse heintaimede allakülvina tehtava külvi aasta ning pindalatoetuse taotluse esitamise järgselt rajatud rohumaa külvi aasta rohumaade vanuse 6 arvestamise juures 0-aastaks. Vastustaja ei vaidlusta seda, et põllul nr 21 kasvatati 2011 aastal ristikut, mis oli külvatud sertifitseeritud seemnega 14.05.2011.a. Samas nähtub PRIA inspektori pool kontrollaruandel nr 110032-84-018 märgitust, et põllu nr 21 pinnast oli pool põldu 2010 aastal nisu all ning ülejäänud poolele põllule oli 2008 aastal rajatud kaer allakülviga (tlk.35 pöördel). Ka on kaebaja ise PRIA-le esitatud vaides (tlk.15) märkinud, et varem oli põld jaotatud kaheks, ning et ühel osal oli 2008 rajatud liblikõielised ning teisel oli suvinisu. Põllu osas, kus 2010 aastal kasvatati nisu, oli 2011 aastal 1.aasta rohumaa ning põllu osas, kus kasvatati 2008 aastal kaera liblikõieliste allakülviga, oli 2011.aastal 3.aasta rohumaa. Seega toimis PRIA õiguspäraselt, arvestades põllu nr 21 tervikuna kuni 4-aastase rohumaa hulka.
  53. Põld nr 18 on vastustaja poolt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse arvestusest välja jäetud, kuna kohapealne kontroll tuvastas põllu suuruseks alla 0,30 ha (0,25 ha). Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 14 lg 2 p 1 kohaselt ühtset pindalatoetust võib taotleda vähemalt 1 ha põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,30 ha. Euroopa Komisjoni määruse nr 1122/2009 artikli 34 lõike 2 kohaselt võib pindalade kindlaksmääramisel põllu kogupindala arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi kohalike tavade kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala. Asjaolu, et kaebaja on 17.05.2011 esitatud taotluses märkinud põllu pindalaks 0,32 ha, mis oli märgitud ka PRIA poolt väljastatud põllumassiivide kaardile, ei tähenda koheselt seda, et samas ulatuses on tegemist ka toetusõigusliku pinnaga. Euroopa Komisjoni määruse nr 1122/2009 art 12 lõike 3 kohaselt väljendab põllumassiivide kaardil põllumassiivi pindala nimetatud põllumassiivi maksimaalset toetuskõlbulikku pindala. Antud juhul ei kontrollitud põllumassiivide pindala suurust, vaid toetusõigusliku pindala suurust. Põllumassiivide kaardile kantud põllumassiivi pindala ei tähenda seda, et sama pindala on automaatselt ka toetusõiguslik pindala. PRIA inspektor on tuvastanud põllu tegelikuks, ehk reaalselt põllumajanduslikult kasutatava ala suuruseks 0,25 ha. Kohtul puudub alus kahtluseks, et nimetatud kontrolli läbiviimise toimingud ja tulemused oleksid ebaõiged või mitteusaldusväärsed. Kaebaja on ainult märkinud, et vastustaja ei ole tõendanud, et kontrollimine toimus vastavalt põllumajandusministri 15.02.2010 määrusele nr
  54. Kuid milles konkreetselt rikkumised toimusid, ja mida vastustaja pidi tõendama, pole kaebaja välja toonud. Ka põldude nr 24, 25, ja 26 pindalade vaidlustamise osas jäävad kaebaja põhjendused üldsõnaliseks. Samas ei ole kaebaja kohustuslikus vaidemenetluses nende põldude kontrolltulemusi vaidlustanud.
  55. Kaebaja on seisukohal, et vaideotsuse nr 12-4/292 vastuvõtmisel on vastustaja poolt rikutud menetlusnõudeid – vaie lahendati hilinemisega ja seda alles peale kaebaja kirjalikku järelpärimist, vaideotsusest ei ole võimalik välja lugeda vaide rahuldamata jätmise põhjendusi. Kohus märgib, et kaebaja on taotlenud ainult PRIA 01.02.2012 otsuse nr 12-6/343 tühistamist. PRIA 08.05.2012 vaideotsust kaebaja vaidlustanud ei ole. Asjaolu, et vastustaja on rikkunud vaide läbivaatamise tähtaegu, mida vastustaja ka ise tunnistab, ei saanud kuidagi mõjutada PRIA poolt varasemalt välja antud haldusakti. Seega ei ole vaideotsust puudutavad väited asjasse puutuvad ega riku kaebaja õigusi. 7
  56. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. PRIA on jätnud õiguspäraselt kaebaja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse rahuldamata ja ei ole seega kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud. Kaebaja on taotlenud ka, et kohus kohustaks vastustajat tema 17.05.2011 esitatud taotluse uuesti läbi vaatama. Kuna kohus eelnevalt asus seisukohale, et PRIA otsus, millega jäeti Luhtase Talu 17.05.2011 esitatud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus rahuldamata, tühistamisele ei kuulu, siis puudub ka alus kohustamisnõude rahuldamiseks.
  57. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud 255,97 eurot, sellehulgas riigilõiv 15,97 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtulahend tehti. Kuna kohus jätab tervikuna kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Eda Muts kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.