3-12-174/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-174 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju summas 50 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt saamata jäänud töötasuga Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
2. aprillist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
3. mail 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla
6. 2011 käskkirjaga nr 1-4/1711 määrati kinnipeetav XXX vangla majandustööle alates
8. 2011 töötasuga 0, 64 eurot tunnis.
9. Tartu Vangla
11. 2011 käskkirjaga nr 1-4/2501 karistati XXX distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest, põhjusel, et
13. 2011 kella 7:10 paiku E-hoone
14. sektsioonis ei allunud ta vanglateenistuse ametniku korraldusele minna tööle. Eelnimetatud põhjusel vabastati XXX Tartu Vangla direktori
16. 2011 käskkirjaga nr 1-4/2640 majandustöölt tagasiulatuvalt alates
17. 09.
18. Tartu Vangla
20. 2012 vaideotsusega nr E5 609-3 tunnistati vangla
22. 2011 käskkiri nr 1-4/2640 kehtetuks vorminõuete (põhjendamiskohustus) rikkumise tõttu.
25. 2011 esitas XXX Tartu Vanglale taotluse, milles soovis kahju hüvitamist summas 50 eurot põhjusel, et tal on jäänud saamata töötasu ajavahemiku
27. 2011 –
29. 2011 eest.
31. 2012 jättis Tartu Vangla XXX kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
32. XXX esitas kohtule kaebuse Tartu Vangla vastu varalise kahju summas 50 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt saamata jäänud töötasuga perioodil
34. 2011-
37. Kaebaja väidab, et tal oli õigustatud ootus saada tööle kuni
39. 2011, mil Tartu Vangla vabastas ta tööülesannete täitmisest oma käskkirjaga nr 1-4/
40. Kaebaja märgib, et tema poolt vanglale esitatud avaldus tööst keeldumise kohta, oli kirjutatud esimese emotsiooni ajendil ja et see ei ole tema tegelik tahe. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
41. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt väljendas kaebaja vanglale ühemõtteliselt mitu korda (
43. 2011 ja
45. 2011), et tema enam kööki tööle ei lähe. Kuna vanglal ei ole kohustust kindlustada kinnipeetavat tööga igal juhul, vaid võimaluse korral ja vanglas on hulgaliselt kinnipeetavaid, kes tahavad tööd teha, siis oli täiesti mõistetav, et töö tegemiseks, mida tegi kaebaja, rakendati teine kinnipeetav. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole saanud vangla tegevuse tõttu tekkida varalist kahju saamata jäänud töötasu näol, vaatamata asjaolule, et kahju nõude esitamise ajal oli tema töölt vabastamise käskkiri kehtiv. Antud juhul keeldus kaebaja ise
47. 2011 tööle minemast, esitades vanglale vastava avalduse. Vastustaja väidab, et ka distsiplinaarmenetluse käigus leidis kinnitamist asjaolu, et tööst keeldumine toimus kaebaja vabal tahtel ning ei olnud tingitud kaebajast sõltumata asjaoludest (nt haigus). Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja jättis ise teadlikult kasutamata reaalse võimaluse väidetava kahju ärahoidmiseks, eesmärgiga nõuda hiljem hüvitist, siis ei ole vastustaja kaebajale põhjustanud varalist kahju ja kaebajal ei teki automaatset õigust nõuda saamata jäänud töötasu. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
48. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, kuna Tartu Vangla kaebajale varalist kahju tekitanud ei ole.
49. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja määrati Tartu Vangla
51. 2011 käskkirjaga nr 1-4/171 vangla majandustööle, abitöölise ametikohale (tl 20). Vaidlust ei ole ka selles, et
53. 2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale avalduse, milles keeldub pakutavast tööst ehk kööki ta enam tööle ei lähe (tl 21).
55. 2011 paigutati XXX ümber E9 osakonda kambrisse nr
58. 2011 esitas XXX uue avalduse tööle minemisest keeldumise kohta, märkides peale „ÄRAKIRI ÕIGE“ (tl 22). Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui käesolev seadus ei sätesta teisti. Vangla kindlustab kinnipeetava tööga võimaluse korral, kui on olemas töö, mida teha ja vajadus selle tegemiseks. Vanglal ei ole kohustust pakkuda kinnipeetavale teist tööd, kui kinnipeetav temale pakutud konkreetse töö tegemisest keeldub. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt teavitas kaebaja oma kirjalikes avaldustes vastustajat ühemõtteliselt, et keeldub vangla poolt pakutavast tööst, kuigi kinnipeetaval puudub õigus keelduda pakutud töö tegemisest või nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal. Kuna kaebaja
60. 2011 kella 07:10 paiku E-hoone
61. sektsioonis ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele minna tööle, siis karistati kaebajat noomitusega Tartu Vangla
63. 2011 käskkirjaga nr 1-4/2501 VangS § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest (tl 24-25). Nimetatud käskkirja kaebaja ei vaidlustanud. 2
64. Tartu Vangla
66. 2011 käskkirjaga nr 1-4/2640 vabastati kinnipeetav XXX alates vangla majandustöölt õigusrikkumise toimepanekul (tl 10).
68. 2011 esitas XXX Tartu Vanglale vaide, milles soovis enda tööle ennistamist ja leidis, et teda on karistatud ühe ja sama asja eest kaks korda – nii distsiplinaarkorras kui ka töölt eemaldamisega (tl 6).
70. 2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale ka taotluse, milles soovis kahju hüvitamist summas 50 eurot põhjusel, et tal on jäänud saamata töötasu ajavahemiku
72. 2011-
74. 2011 eest (tl 9). Kaebaja esitas kohtule sama nõudega kaebuse, mille põhjenduste kohaselt ei saanud ta ajavahemikul
76. 2011-
78. 2011 tööl käia, kuna Tartu Vangla
80. 2011 käskkirjaga nr 1-4/2640 vabastati ta õigusvastaselt töölt. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa. Kaebaja teavitas ise
82. 2011 vanglat, et ta keeldub vangla poolt pakutavast tööst. Asjaolu, et Tartu Vangla tunnistas oma
84. 2012 vaideotsusega nr E5 609-3 Tartu Vangla
86. 2011 käskkirja nr 14/2640 kehtetuks vorminõuete (põhjendamiskohustuse) rikkumise tõttu (tl 12), ei tähenda aga seda, et kaebajale põhjustati sellega varalist kahju ja et kaebajal tekkis nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamise tõttu automaatselt õigus saamata jäänud töötasu nõudmiseks.
87. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada ennekõike õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama seaduse § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas, kusjuures hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kohtu arvates ei ole antud juhul Tartu Vangla XXX millegagi varalist kahju põhjustanud, kuna kaebaja keeldus ise tööst, seega jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Väide, et avaldus tööst keeldumise kohta oli tehtud esimese emotsiooni ajendil, ei ole millegagi tõendatud, kuna asja materjalidest nähtuvalt anti kaebajale
89. 2012 korraldus asuda täitma temale pandud töökohustust, kuid millest kaebaja keeldus (tl 23). Seega näitas kaebaja jällegi oma tegelikku tahet mitte teha tööd ja teenida endale rahalisi vahendeid. Kohus peab usaldusväärseks vastustaja väidet, et kaebaja ei ole kuni käesoleva ajani vastustaja poole sooviga tööd jätkata pöördunud, samas ei olnud vanglal alates
91. 2011 võimalik kaebajat tööle rakendada, kuna kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid (sh lukustatud kambrisse paigutamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine). Maare Aloe kohtunik 3