TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-467 Otsuse kuupäev 31.10.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Majorett esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 07.12.2011 maksuotsuse nr. 12.2-3/6908-18 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 05.06.2012 ja 16.10.2012, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo ja volikirja alusel Aivar Vaab (16.10.2012) Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindaja Karin Kask ja Mai-Liis Allas (05.06.2012) Resolutsioon Jätta OÜ Majorett kaebus haldusasjas 3-12-467 rahuldamata. Maksumenetluse toimik (kontrollitoimik nr. 12.2-3/6908) tagastada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele pärast kohtulahendi jõustumist käesolevas haldusasjas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.11.
- Asjaolude kirjeldus OÜ Majorett esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 07.12.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6908-18 tühistamise nõudes. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus tegi OÜ-le Majorett 07.12.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6908-18 (edaspidi maksuotsus), millega kohustas OÜ Majorett tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni makseid ning käibemaksu kokku summas 845 449 krooni (54 034,05 eurot). OÜ Majorett esitas maksuotsusele vaide, leides, et maksuotsus ei ole põhjendatud. Vaideotsusega nr 6-1/636-2 jättis Maksu- ja Tolliamet OÜ Majorett vaide rahuldamata. OÜ Majorett esitas Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur viinud läbi üksikjuhtumi kontrolli maksude tasumise õigsuse kohta maksustamisperioodidel aprill kuni september
- OÜ Majorett on tegelenud palkmajade tootmisega Norra äripartnerile. Kontrollitaval perioodil mais ja juulis 2010 saatis osaühing palkmajade detaile Norrasse kokku 5 koormat, deklareerides kauba eksporti kokku 147.000 eurot (2 300 050,20 krooni). Ka enne ja pärast kontrollitavat perioodi saatis OÜ Majorett Norrasse palkmajade detaile maksumusega kokku 54 500 eurot (852 739 70 krooni). Seega kokku on OÜ Majorett
- aastal eksportinud palkmajade detaile kokku 3 152 789,90 krooni eest (nähtuvalt tollideklaratsioonidest). Lisaks on osaühing deklareerinud oktoobris eksporti summas 782.330 krooni, milles sisaldub osa kas ettemaksuna laekunud või lepingus fikseeritud maksumusest, selles summas võib sisalduda ka osa detsembris lähetatud kaubast. Maksuhaldur ei kontrolli maksustamisperioodi oktoober 2010, mistõttu ei anna hinnangut nimetatud perioodil deklareeritud ekspordi summa kohta. Maksuhaldur on jõudnud kogutud tõendeid analüüsides seisukohale, et osaühingul pidid kontrollitaval perioodil olema töötajad, kes valmistasid eksporditud palkmajade detailid. Maksuhaldur on arvestanud hindamise teel kontrollitava perioodi töötajate palga väljamaksed, mis olid osaühingu raamatupidamis- ja maksuarvestustes kajastamata ja maksustamata. Samuti on maksuhaldur kindlaks teinud, et osaühing on kontrollitavate maksustamisperioodide käibedeklaratsioonis kajastanud sisendkäibemaksu hulgas OÜ Real Arenduse nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu 258.160 krooni. Kogutud tõendite alusel on maksuhaldur tuvastanud, et osaühing ei ole ostnud OÜ-lt Real Arenduse rekvisiitidega arvetel kajastatud kaupu. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta saatis maksuhaldur OÜ-le Majorett 05.07.2011 kontrollakti nr. 12.2-3/6908-11 tutvumiseks ja kontrollaktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral eriarvamuse andmiseks. Kaebajat on esindanud kohtueelselt vandeadvokaat Andrus Lillo, kes esitas 21.07.2011 eriarvamuse kontrollaktile ning kellel oli õigus esindada OÜ Majorett õigusi ja huve maksuhalduri juures. OÜ Majorett on kajastanud oma raamatupidamisarvestuses maksustamisperioodil aprill kuni juuni 2010 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides väljamakseid kahele isikule – juhatuse liikmele Tiiu Vaabile ja tegevjuhile Aivar Vaabile, alates juulist kuni septembrini 2010 on OÜ Majorett kajastanud väljamakseid lisaks eelnimetatutele ka Argo Pittimile. Enamus osaühingu töötajaid oli koondatud 2009.a. mais. Kaebuse esitaja seisukohad ja taotlused Kaebuse kohaselt on maksuhaldur läbi viinud sisuliselt revisjoni ning ei ole teostanud üksikjuhtumi kontrolli. Kaebaja on märkinud, et pooleaastast kontrolliperioodi (aprill kuni september 2010), mil vaadeldi maksukohustuslase tehinguid ja maksude tasumise õigsust, ei ole võimalik käsitleda üksikjuhtumina ega üksikjuhtumi kontrollina. Maksuhaldur on määratlenud valesti töötajate arvu. Ettevõtte ainus ja peamine töö antud perioodil oli puitmajade valmistamine ja müük. Kaebaja on märkinud, et töötajate koondamise seisuga 30.05.2009 oli maksukohustuslasel laos nelja palkmaja detailid (HANS OLAV 3.2, EKLÖV, ENGER 3MIR ja ELVEVOLD). Seega on maksuhaldur seadnud kahtluse alla , kas ettevõte oli suuteline nelja töötajaga (Andy Karjus, Argo Pittim, Aivar Vaab ja Tiiu Vaab) perioodil 2009 juunist kuni juunini 2010 valmistama ½ palkmaja ENGER 3MIR detailidest ja 2/3 palkmaja ELVEVOLD detailidest. 2 Majadetailide ettetootmise kinnitamiseks on lisatud kaebusele kulude nimekirjad ka palkmajade Hans Olav 3.2 ja Eklöv osas, millele MTA on vaideotsuses samuti osundanud. Maja Hans Olav 3.2 kulude nimekirjast nähtub, et majadetailide tootmine on lõpetatud märtsis
- a. Oktoobris
- a on toimunud valmis majadetailide vedu laost. Nimetatud kuupäevade vahelisel ajal kulusid kantud ei ole (tootmist ei toimunud). Maja Eklöv kulude nimekirjast ilmneb sarnaselt, et aprillis
- a oli viimane kulude tegemise päev ja valmisdetailide transport laost toimus veebruaris
- a. Kulude nimekirjad kinnitavad majadetailide lattu ettetootmist. Tööriistade ja -riiete laenutamise osas jääb maksukohustuslane varem avaldatud seisukohtade juurde, see tähendab, et ettevõtte soov oli tööde mahu taastumisel saada samad (varasemad) töötajad uuesti tööle ja selleks, et tööriided/vahendid ei seisaks kasutult, oli valmis andma neid tasuta endistele töötajatele isiklikeks vajadusteks. Kaebaja on selgitanud, et tegemist on üksikus maapiirkonnas asuva ettevõtjaga, kes peab eriliselt arvestama võimalusega saada endale kvalifitseeritud ja võimekaid töötajaid, sealhulgas mitte kaotama kontakti potentsiaalsete tulevaste töötajatega. Ettevõttel oli kindel plaan suur osa koondatud töötajatest esimesel võimalusel uuesti tööle võtta, kui ettevõtte majandusseis paraneb. Uute oskustööliste leidmine ettevõtte tegevuspiirkonnas on piiratud ressursi tõttu äärmiselt keeruline. Tööriistade ja -riiete laenutamine oli ettevõtte teadlik taktika hoida töötajaid endaga seotuna, et nad tuleksid vajaduse tekkimisel uuesti tema juurde tööle. Kohtuistungil väidab OÜ Majorett volitatud esindaja, et Argo Pittim oli noor töötaja, keda ta välja õpetas ning kes ei teinud vahet saematerjalil ega palgil. Samas märgib volitatud esindaja, et tööajatabelites esinesid nimed, kes tegelikult firmas ei töötanud, kuna Argo Pittim sisestas arvutis andmed ning sisestas tööajatabelisse ka nimed, kes olid saatnud oma tööle soovi avaldused, kuid ei asunud tegelikult tööle, töötajaid oli 12 enne koondamist. Kaebaja esindaja viitab tööajatabelile ning märgib, et dokument, mida maksuhaldur peab tööajatabeliks, on ilma nõuetekohase sisuta ja OÜ Majorett esindaja allkirjata, seega on tegemist tööajatabeli projektiga, mis ei kajastanud tegelikku olukorda. Samuti on maksuhaldur määranud ebaõigesti täiendava maksukohustuse seoses tehingutega OÜ-ga Real Arendus. OÜ Majorett ei ole rikkunud hoolsuskohustust, kuna veendus enne tehingute tegemist teise poole olemasolus ja käibemaksukohustuslaseks olemises. Maksuhalduri osundus maksupettusele jääb kaebajale arusaamatuks. Kaebaja kinnitab, et kogu ostetud materjal oli lafett või kooritud palk ning müüja soovi kohaselt toimus selle eest tasumine sularahas. Kaebuse esitaja on taotlenud tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 07.12.2011 maksuotsus nr. 12.2-3/6908-18 ning mõista välja OÜ Majorett kasuks menetluskulud (riigilõiv). Vastustaja taotlused ja seisukohad Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastutaja on seisukohal, et OÜ Majorett suhtes ei ole läbi viidud revisjoni ning viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-20-
- Käesoleval juhul on kaebaja suhtes läbi viidud üksikjuhtumi kontroll. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ-s Majorett on väljastatud tööriistu ja töökaitsevahendeid 14 töötajale ning 14 töötaja olemasolu kajastub ka töötajate nimekirjas 2010 .a. juuni kuni septembrikuu seisuga. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt nimetatud nelja isikuga ei oleks OÜ Majorett olnud suuteline sellises mahus ehitustöid tegema, seega kontrollitaval perioodil ei olnud võimalik valmis teha palkmaju, mida OÜ Majorett müüs ning maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ-s Majorett töötajate arv oli suurem, mille olemasolu kinnitavad OÜ Majorett dokumendid ja töötajate seletused. OÜ-s Majorett on läbi viidud näilik koondamine ning tegelikult jätkati töö tegemist ja ümbrikupalga maksmist. Maksuhaldur on maksuotsusega OÜ-le Majorett määranud maksukohustuse seonduvalt 14-le isikule tehtud väljamaksetega. Maksuhaldur märgib, et juuni 2010 töötabelisse ei olnud OÜ Majorett märkinud tegelikult töötatud töötunde Argo Pittimi suhtes. Kõik maksustamisel kasutatud ja analüüsitud tõendid on kirjeldatud maksuotsuses, kus nähtuvad maksuhalduri poolt väljatoodud asjaolude seosed ja koosmõju. 3 Kohtuistungil möönab vastustaja esindaja, et tööajaarvestuse tabelile on maksuameti revidendi poolt tehtud käekirjalisi juurdemärkeid märkides ära perekonnanimed selguse huvides, kuna tabelis olid OÜ Majorett poolt märgitud ainult eesnimed. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Majorett ei ole soetanud OÜ-lt Real Arenduse rekvisiitidega arvetel märgitud kaupa ning seega puudus osaühingul õigus OÜ Real Arenduse nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu kajastada sisendkäibemaksuna ja selle võrra käibemaksukohustust vähendada. Maksuhaldur on kontrolli käigus tuvastanud, et Real Arenduse OÜ-l puudusid kinnistud, seega ei saa õigeks pidada Real Arenduse OÜ esindaja O. Tšikanovi väidet, et Real Arenduse OÜ tõi palgid enda raielankide pealt. Kohtu põhjendused , seisukohad ja otsustus Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. OÜ Majorett suhtes on läbi viidud üksikjuhtumi kontroll Maksukorralduse seaduse § 10 lg 1 ja lg 2 ning MKS § 59 lg 2 p. 1 alusel. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- ja kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Antud juhul on maksuhaldur vormistanud OÜ-s Majorett läbiviidava kontrolli üksikjuhtumi kontrollina ning kui maksuhaldur on vormistanud juhtumi üksikjuhtumi kontrollina, on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, mille käigus on maksuhaldur viinud läbi kontrolli, mis hõlmab kindlaks määratud maksustamisperioodi, antud juhul maksustamisperioodi aprill kuni september 2010 käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumipensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kohta tehtavat kontrolli. Riigikohus on asunud seisukohale, et üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni sisuline eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel on võimatu ning peab oluliseks seda, kuidas maksuhaldur ise on kontrolli vormistanud ja kuidas menetlus läbi viidi. Asja materjalide kohaselt on maksuhaldur alustanud 05.10.2010 üksikjuhtumi kontrolli osaühingu tegevuskohas Võrus Luha tn. 58 ja Kriisa Puhketalus. Kaebaja tegevusalaks on puitmajade valmistamine ja nende müük. Maksuhaldur on analüüsinud kontrolli käigus eelnevate aastate 2008 ja 2009 töötajate arvu ja keskmisi töötasusid kuni töötajate koondamiseni mais
- Maksuhaldur on tuvastanud, et osaühingus on tegelenud palkmajade ehitusega 2008.a. 13 töötajat, kelle keskmine töötasu oli 9135 krooni ning
- aastal oli seotud äriühingus palkmajade ehitusega 15 töötajat, kelle keskmine töötasu oli 7202 krooni. Maksuhaldur on märkinud, et enamus töötajatest, keda koondati, on ennast arvele võtnud Eesti Töötukassas ja saanud töötu abiraha ja osaühingust samaaegselt ümbrikupalka, mistõttu ei olnud töötajad huvitatud andma maksuhaldurile tõepäraseid ütlusi. Kaebaja on märkinud , koondamise seisuga (mai 2009) oli maksukohustuslase ettevõtte laos olemas palkmajade (HANS OLAV 3.2 detailid olid mais 2009 täielikult valmis, realiseeriti oktoobris 2009; EKLÖV detailid valmis 2009, realiseeriti 2010.a. jaanuaris-veebruaris; ENGER 3MIR ½ detailidest oli valmis, realiseeriti mais-juunis 2010 ja ELVEVOLD 1/3 detailidest valmis, realiseeriti mais 2010) detailid, mis jäid lattu seisma ja realiseeriti 2009.a lõpus ja 2010 aastal ning kaebaja arvates on maksuhaldur seadnud kahtluse alla küsimuse, kas ettevõte oma nelja töötajaga (Andy Karjus, Argo Pittim, Aivar Vaab ja Tiiu Vaab) oli suuteline 2009 juunist kuni 2010 juunini valmistama ½ palkmaja ENGER 3MIR detailidest ja 2/3 palkmaja ELVEVOLD detailidest. Vastustaja on märkinud, et kaebaja poolt märgitud nelja isikuga ei ole võimalik kaebaja poolt toodetud mahus ehitustöid teostada ning ülekuulatud isikute seletuste ja dokumentide põhjal on 4 maksuhaldur järeldanud, et töötajaid oli rohkem. Vastustaja on ka märkinud, et kaebaja on välja toonud väite palkmajade detailide ettetootmise ja laos seismise kohta alles hilisemalt. Maksuhaldur on märkinud, et 2010.a. jaanuar kuni mai on deklareeritud Aivar Vaabi (tegevjuht firmas) ja Tiiu Vaabi (juhatuse liige, kes ka töötajate ütluste põhjal firmas koristas) töötasu ning alates juunist 2010 Argo Pittimi (müügijuht) töötasu. 2010 a. novembris on deklareeritud töötasu lisaks Sulev Kasakul, Siim Ladval ja Enno Peril ning detsembris 2010 on deklareeritud töötasu väljamakset Siim Ladval. Maksuhaldur on osaühingu arvutiandmete põhjal tuvastanud , et äriühingul oli täpne arvestus töötajatele väljastatud tööriiete ja tööriistade suhtes. Kuna töötajate koondamine toimus 2009.a. maikuu lõpul, nähtub asja materjalidest, et pärast nimetatud kuupäeva on väljastatud töötajatele töövahendeid ja riideid nii samal aastal kui ka
- aasta algul. Kohtuistungil kinnitab Aivar Vaab, et jätkati endistele töötajatele töövahendite kasutada andmist pärast koondamist, et kindlustada nende tööle naasemine , kuna A. Vaab seletuste kohaselt oli ta oma töömehed välja koolitanud ning soovis nende tagasitulekut enda juurde tööle kui majanduslik olukord seda võimaldab. Kohus ei pea usutavaks, et OÜ Majorett on andnud töövahendid ja tööriideid endistele töötajatele tasuta kasutamiseks mujal töötamiseks, mis ei oleks äriühingule endale majanduslikult kasulik ning tooks kaasa pigem materiaalset kahju. Kohus nõustub maksuhalduri poolt tuvastatuga, et pärast koondamist töötasid koondatud isikud äriühingus edasi, kasutades äriühingu töövahendeid ja tööriistu ning said töötasu. Usutavaks ei saa pidada Aivar Vaabi poolt öeldut maksuhaldurile, et ta tootis koos abikaasaga kahekesi palkmaju Norrasse saatmiseks, kuna oli töötajad koondanud. Maksuhaldur tegi kindlaks, et kontrollitaval perioodil oli saadetud Norra firmale OPPLAND BYGG ja ANLEGG AS viis palkmaja. Aivar Vaab on kinnitanud, et koondatud töötajad tulid tagasi tema juurde tööle 2010.a. oktoobris. Maksuhalduri juures ülekuulatud töötajate seletustest ei nähtu, et keegi oleks palunud ja kasutanud peale koondamist endiselt tööandjalt töövahendeid ja tööriideid. Kuna maksuhaldur on teinud kindlaks töötajad, kellele osaühing oli väljastanud tööriideid ja tööriistu pärast koondamist, pidid need töötajad tegema ka samas äriühingus tööd ja saama töötasu. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et 2009.a. ei olnud osaühingul ette (lattu) toodetud palkmaju , mida ta väidetavalt 2010.aastal Norrasse müüs, vaid need olid toodetud
- aastal teiste töötajate kaasabil. Kaebaja on esitanud kohtule tabeli , kus on kajastatud isikute nimed, kes on kantud juuni ja september 2010 tööajatabelisse, kuid tööle ei ole märgitud. Maksuhaldur on täheldanud, et juuni 2010 töötabelisse ei olnud OÜ Majorett märkinud tegelikult töötatud töötunde Argo Pittimi suhtes, kuid A. Pittimi töötamist on OÜ Majorett ise kinnitanud, kellele on tehtud väljamakse , mida OÜ Majorett on deklareerinud. Kaebaja on märkinud, et dokument, mida maksuhaldur peab tööajatabeliks on ilma nõuetekohase sisuta ja OÜ Majorett esindaja allkirjata. Kaebaja esindaja peab töötabelit projektiks, kus oli märgitud ka töötajad, kes on esitanud oma sooviavaldused tööle tulekuks, kuid keda ei võetud tööle. Aivar Vaab väitis, et Argo Pittim oli isik, kes sisestas andmeid arvutisse ning umbes 1020% töötajatest olid tööajatabelis sees, kes tegelikult ei töötanud. Maksuhaldur möönab, et maksuameti revident on omakäeliselt kirjutanud tööajatabelisse juurde selguse huvides isikute perekonnanimed, kellel olid ainult eesnimed tööajatabelisse kantud, et tuvastada asjaolusid. Kohus märgib, et tööajatabeli puhul on tegemist dokumendiga, kus on märgitud tööl viibinud isikud ning ei pea usutavaks, et tööajatabel kajastab isikuid, kes on esitanud äriühingule oma avalduse tööle kandideerimiseks ning pole tööle asunud. Asjaolu, kes firmas on allkirjastanud tööajatabelid, ei oma antud asjas tähtsust, kuna pole kahtluse alla seatud dokumendi võltsimine. Kaebaja tunnistab, et tööajatabel on koostatud nende firmas ning A. Pittim on töömeeste nimed tööajatabelisse sisse kandnud. 5 Kaebaja pool on esitanud ka kohtule kohtuistungil maksuhalduri teate 26.09.2012 kontrolli lõpetamise kohta, kuid nimetatud dokument puudutab perioodi 2011 detsember kuni 2012 märts ja ei ole asjasse puutuv. Maksuhaldur on läbi viinud osaühingus töötajate töötasu hindamise, mille aluseks on 2009.a. viie kuu keskmised palgad, see on periood viis kuud enne koondamist, kuna nimetatud perioodi keskmine töötasu on olnud maksumaksjale soodsam võrreldes
- aastaga. Maksuhaldur tegi kontrolli käigus kindlaks, et osaühingus on kontrollitavate maksustamisperioodide aprill kuni september 2010 maksudeklaratsioonides ja oma raamatupidamises jätnud kajastamata palga väljamaksed , väljamaksetelt tasumisele kuuluvat tulumaksu, töötuskindlustusmakseid ja sotsiaalmaksu ning jäetud kajastamata kohustusliku kogumispensioni maksed. Maksuhaldur on tuvastanud , et töötajatele on makstud ümbrikupalka, et hoiduda kõrvale riigile makstavatest maksudest. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on töötajate arvu kindlaks teinud ning arvestanud hindamise teel välja töötasud ning sellelt vastavad maksud. Maksuhaldur on täiendava maksukohustuse määranud seonduvalt tehingutega OÜ Real Arendus, kuna on seisukohal, et nimetatud äriühinguga kaebajal tehinguid tegelikult ei toimunud. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Majorett on kontrolli käigus esitanud arved, millest nähtub , et on ostnud metsa- ja saematerjali kontrollitaval perioodil OÜ-lt Real Arendus ja Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK). Aivar Vaab on nimetanud maksuhaldurile, et puidu toojaks on Oleg Tšikanov, kes soovis koheselt saada sularaha ning osaühing on kajastanud sularaha väljamakseid OÜ Real Arenduse esindajale Oleg Tšikanovile, arvetel on kajastatud ka käibemaks. Argo Pittim, kes on osaühingus ostu- ja müügijuht, sõnutsi firma saematerjali ostnud ei ole ning saematerjali majade ehituseks vaja ei lähe, maja juures on põhimaterjaliks palk ning põhiliselt kasutatakse majade ehitusel männipalki. Kohtuistungil väidab Aivar Vaab, et Argo Pittim on noor töötaja, kes ei tundnud ehitusmaterjali, mistõttu ajas segi ehitusmaterjali ning väitis, et saematerjali ei ostetud, aga Aivar Vaabi kinnituse kohaselt tegelikult lafett ongi saematerjal. Aivar Vaab kinnitab, et Argo Pittim on tegelikult mõelnud ehitusmaterjali ostmise all saematerjali, kuid väljendus valesti. Kohus ei pea usutavaks asjaolu, et ehitusfirma võtab tööle isiku ostu-müügi juhiks, kes ei tunne ehitusmaterjali, samas on A. Pittim ise märkinud, et käis ka ise Norras maju kokku panemas, mis kinnitab ehitusoskust ning A.Pittim on osanud selgituses maksuhaldurile anda üsna selget kirjeldust tööde teostamise ja ehitusmaterjalide kohta. Argo Pittim on kinnitanud, et saematerjali vaja osta ei ole, kuna seda jääb niigi üle palkide töötlemisest ning männipalki ostetakse RMK-st. OÜ Real Arendus oli käibemaksukohustuslane 07.05.2010 kuni 27.03.2011, mil äriühing arvati välja käibemaksukohustuslaste hulgast põhjusel, et polnud tõendatud ettevõtlusega tegelemine.
- aasta majandusaasta aruannet OÜ Real Arendus äriregistrile esitanud ei ole ning pärast 21.05.2010 pole OÜ Real Arenduse pangakontole raha osaühingult Majorett laekunud. Oleg Tšikanov, kes oli nimetatud äriühingus volitatud esindaja, tegeleb volituse alusel metskinnistute ja raieõiguste otsimise ja ostmisega ning on volitatud ka võõrandama ja valitsema äriühingule kuuluvaid kinnistuid. Maksuhaldur on kontrollinud, et kinnisturaamatu registri andmetel ei ole OÜ-le Real Arenduse kuulunud kontrollitaval perioodil ühtegi kinnistut. Maksuhaldur on võrrelnud metsamaterjali müümise hindu RMK poolt osaühingule ja OÜ Real Arenduse poolt osaühingule ning ei pea usutavaks, et osaühing on ostnud metsamaterjali OÜ-lt Real Arendus kolm korda kõrgema hinnaga kui RMK-lt. 6 Selleks, et arvestada maha sisendkäibemaksu, peab olema tegemist tegelikult toimunud tehinguga. Eeltoodu põhjal ja maksuotsuses väljatoodu põhjal on kohus seisukohal, et osaühingu poolt esitatud OÜ Real Arenduse arved ja saatelehed on fiktiivsed ja tehinguid ei ole toimunud, seega puudub kaebajal õigus OÜ Real Arenduse nimel vormistatud arvete alusel vähendada oma käibemaksukohustust arvetel kajastatud käibemaksu osas, mis maksuhalduri poolt väljatooduna on 258 160 krooni, see on 16 499,44 eurot. Tulenevalt Käibemaksuseaduse (KMS)§ 29 lg 3 p. 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvestatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise ja teenuse saamise korral KMS § 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. KMS § 37 kohaselt kui arve on korrektselt vormistatud, kuid selle sisu ei vasta tegelikule majandustehingule, ei saa pidada arvet nõuetekohaseks. Kaebaja soov on saada tagasi sisendkäibemaksu tehingute arvel, mida ei ole toimunud, kaebaja eesmärgiks on olnud vähendada käibemaksukohustust. Maksuhaldur on kontrolli käigus teinud kindlaks, et maksukohustuslane on perioodil aprill kuni september 2010 teinud töötajatele töötasu väljamakseid kokku 538 591 krooni , mille on jätnud oma raamatupidamis- ja maksuarvestusdokumentides kajastamata ja maksustamata. Sama perioodi kohta on maksuhaldur teinud kindlaks, et osaühing on teinud OÜ-le Real Arenduse väljamakseid arvete alusel, millel märgitud kaupu osaühing tegelikult ei ole soetanud. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised ning TuMS § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed ning TuMS § 4 lg 1 kohaselt on tulumaksumäär 21%. Kontrolli tulemusena on maksuhaldur määranud osaühingule füüsilistele isikutele tehtud palga väljamaksetelt täiendavaks tasumiseks tulumaksu 71 353 krooni ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu 311 867 krooni, kokku tulumaksu 383 220 krooni, see on 24 492,24 eurot. Kontrolli tulemusena on maksuhaldur määranud OÜ-le maksustamisperioodidel aprill kuni september 2010 füüsilistele isikutele tehtud palga väljamaksetelt täiendavalt sotsiaalmaksu 177 730 krooni ehk 11 359,01 eurot. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt SMS § 7 lg 1 alusel 33% maksustatavalt summalt. Kontrolli tulemusena on maksuhaldur määranud OÜ-le maksustamisperioodidel aprill kuni september 2010 füüsilistele isikutele tehtud palga väljamaksetelt täiendavalt töötuskindlustusmakseid summas 22 619 krooni see on 1445, 60 eurot. Tulenevalt TKindlS § 40 määratleb töötluskindlustusemakse objekti ning nimetatud sätte § 40 lg 1 kohaselt makstakse töötuskindlustusmakset töötajatele makstud palgalt ning tasudelt ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse töötaja töötuskindlustusmakse ja tööandja töötuskindlustusmakse määr. Kontrolli tulemusena on maksuhaldur määranud OÜ-le maksustamisperioodidel aprill kuni september 2010 füüsilistele isikutele tehtud palga väljamaksetelt täiendavalt kohustusliku kogumispensioni makseid 3720 krooni, see on 237,76 eurot. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 7 lg 1 kohaselt tasutakse kohustusliku kogumispensioni makset sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p. 1-6, 8 ja 9 ning § 6 lg 1 p. 2 nimetatud tasudelt. KoPS § 9 kohaselt on makse määr 2% sama seaduse § 7 lg 1 nimetatud tasudelt. 7 Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane, maksuhaldur on läbi viinud uurimismenetluse, mille käigus on kogutud küllaldaselt tõendeid ning maksuotsus on arusaadavalt motiveeritud ning tehtud selleks pädeva isiku poolt. Maksuotsus on haldusakt, millega määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuotsus tehakse siis, kui maksukohustuslane ei ole esitanud tuledeklaratsiooni või kui deklareeritud maksusumma on osutunud kontrollimise tulemusena ebaõigeks. Tulenevalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksusumma määramiseks maksuotsuse Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud poolte kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kohtunik Mare Priks 8