← Eesti

1-13-343/33

Obsah (4)§ 74§ 75§ 50§ 33

Kriminaalasi 1-13-343 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.novembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-343 (11240105181) Kohtunik Loretta P

§ 74

lg 1 ja 3 karistust mitte pöörata täitmisele kui Vladimir Andreev 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, määrates ta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

lg 1 pp 1-5 määrata Vladimir Andreevile kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 1 viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 määrata Vladimir Andreevile kontrollnõuded 6) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; Katseaja algus 28.11.2013. Tõkendit Vladimir Andreevi suhtes ei kohaldata.

§ 50

lg 1 mõista Vladimir Andreevile lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on Vladimir Andreev kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt KrMS § 180, § 179, § 175 välja mõista Vladimir Andreev´ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 480 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, 0,45 eurot toimiku paljundamise kulu, 14 eurot joobeseisundi tuvastamise kulu Vladimir Andreev´il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Vladimir Andreev 1-13-343, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: CD plaat jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord :Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 27.12.
  2. Süüdistuse sisu Vladimir Andreev on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 06.09.xxx. Vladimir Andreevi veres tuvastati etanoolisisaldus 2,20 +-0,06 mg/g kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 juht ei tohi olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel Vladimir Andreev pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo KarS § 424 järgi. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: 2 KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 306 alusel lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel järgmised küsimused: 1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse; 2) kas teo on toime pannud süüdistatav; 3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; 4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises; Käesoleva kriminaalasja lahendamise eripärast tulenevalt leiab kohus, et kõigepealt tuleb kohtul määratleda lubatud ja usaldusväärsete tõendite kogum, et tuvastada toimepandud teo faktilised asjaolud. Kohus hindab kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid, kontrollib neid ja otsustab ühe või teise tõendi lubatavuse ning usaldusväärsuse küsimuse ja selgitab, millised tõendid tuleb tõendite kogumist kui ebausaldusväärsed ja kohtukõlbmatud jätta välja. Kohus lähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et ebausaldusväärsest allikast saadud tõend tuleb tõendite kogumist välja jätta, sellele ei saa tugineda kohtuotsuse tegemisel ( vt RKKKo lahendid 3-1-1-89-06, 3-1-1-113-06, 3-1-1-1-07, 3-1-1-3-07, 3-1-1-87-11, 3-1-1-13-12 ), samuti ei saa kohus tugineda ebausaldusväärsest allikast saadud tõendile valikuliselt, vaid peab hindama usaldusväärsust tervikuna ( 3-1-13-12 p 13-14, 3-1-1-31-12, 3-1-1-26-13). Kohus rõhutab, et tõendile valikulise tuginemise keeld tähendab, et kohus ei saa otsustada, et osaliselt on tõend usaldusväärne, millele võib tugineda, ülejäänud osas aga ebausaldusväärne. Kohus leiab, et ka siis, kui tõendi sisu osaliselt vastab objektiivsetele usaldusväärsetele tõenditele, ei ole lubatud sellele tõendile tugineda ja tõendi allikas tuleb hinnata mitteusaldusväärseks ning tõend tervikuna tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus uuris tõendeid Vladimir Andreevi süüdistuses KarS 424 järgi: Tunnistaja IPP patrullpolitseinik Fxxx Mxxxi, selgitas, et 06.09.2011 oli ta patrullis politseiteenistuses xxx. Sel päeval oli tema patrullteenistuse paarimees Pxxx Rxxxn ja nende kästuses oli mitmevärviline alarmsõiduk. xxx paiku õhtul tuli juhtimiskeskusest teade, xxx tankla juures on kirsipunane, vana, veneaegne xxx mille juht on ebakaine sõidustiiliga. xxx asub kui xxxt liikuda xxx, siis xxx lähedal. Tunnistaja asus antud hetkel politseiautos xxx. Peale teate saamist patrull suundus xxx peale jälgima olukorda, kuid maanteel seda punast autot ei märganud. Edasi vaatasid andmebaasist, kus antud autoomanik võiks elada ja said teada auto registreerimisnumbri järgi omaniku nime ja elukoha, et ta elab xxx. Kxxxandmebaasis oli juhi pilt ja nad nägid autoomaniku pilti. Seejärel otsustati liikuda xxx külla sisse. xxx tuvastati autojuhi isik Kairi andmebaasi järgi. Tunnistaja tunneb ära täna kohtusaalis sama isiku. Patrullauto oli maja juures ja teiselt poolt vastassuunast nägid, et kirsipunane auto sõitis parkimisplatsile, liikus maja teisest otsast, valgustas tuledega patrullauto külge ja parkis. Peale juhi kedagi autos ei olnud. Jõhvi küla piirkond ja antud maja on valgustatud, tänavavalgustus tol õhtul põles. Sõidukit märgates, liikus politseisõiduk kohe tema poole. Juht parkis esimese sisekäigu kohale ja hakkas järsult autost välja tulema, väljus ja hakkas liikuma vähemalt 3-korruselise ja mitme trepikojalise kortermaja trepikoja poole. Juhi autost kuni sissekäiguni kogu vahemaa ulatus oli 5- 6 m. Politseiametnike silmside juhiga võis olla kadunud vaid 2 sekundit, kui juht parkis autot. 3 Sõidukijuht astus sissekäigu betoontrepile, mis on trepikoja ees kuid sissekäiku ei jõudnud minna. Autost väljudes anti politsei poolt juhile seaduslik korraldus, koheselt jääda seisma. Juht ei reageerinud, liikus ikka edasi ja politseinikud hakkasid füüsilist jõudu kasutama, mõlemad haarasid mõlemalt poolt juhi kätest. Juht tahtis ära minna, püüdis lahti saada, kasutas jõudu. Kohe oli tunda alkoholi lõhna ja isik toimetati tema auto juurde turvakontrolli tegemiseks. Kuna see auto oli ligemal oli see koht, kuhu vajadusel panna juhi isiklikke asju. Tunnistaja ei mäleta, kuidas juht riides oli, kuid juhil oli heledat värvi nokamüts. Turvakontrolli ei õnnestunud teha, kuna autojuht hakkas märatsema, nõudis, et ta ei ole midagi teinud ja miks ta kinni peeti. Juhile tehti ettepanek puhuda indikaatorvahendisse, juht ütles, et puhuma ei hakka ja põhjendas, et ta ei ole kuhugi sõitnud, miks peab puhuma. Auto ei olnud õigesti pargitud, sest ei olnud rakendatud käsipidurit, käiku ei olnud sees, auto seisis vabakäigus. See asjaolu ilmnes juhi turvakontrolli käigus kui ta hakkas kätega vehkima. Juhi suhtes rakendati füüsilist jõudu ja ta oli surutud auto bagazniku peale näoga vastu seda ja sel hetkel auto hakkas liikuma. Parimees hüppas autosse, kasutas käsipidurit ja kiiresti peatas auto. Juht keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Talle öeldi, et tal on õigus keelduda, kuid siis peab puhuma tõenduslikku alkomeetrisse. Juht ütles, et ei hakka sinna ka puhuma. Peale seda, kui tõendusliku alkomeetrisse keeldus puhumast toimetati isik politseiautosse ja selgitati, et läheb vereanalüüsile ja patrull toimetas isiku vereanalüüsiks xxx esmaabiosakonda. Juht ei palunud teatada abikaasale ega palunud kaasa võtta riideesemeid. Juhi ekspertiisi toimetamisel EMO-sse, toimus patrullautos vestlus juhi ja patrullpolitseinike vahel. Juht rääkis, et mida te teete, ta jääb lubadest ilma, et ta käis mesitalus xxx ja tarvitas seal alkoholi. Vestlusest oli aru saada juhi seisukoht, et juht pani toime rikkumise, kahetses, et jääb lubadest ilma. Sel ajal kui patrullauto ja VAZ olid õues, ei olnud seal teisi isikuid. Juht EMO-s jätkas vastuseisu protseduurile, vereproovi võtmisel hoiti teda kinni. Samal õhtul paari tunni jooksul saabus ekspertiisi vastus selle kohta kas isik oli alkoholijoobes. Kohapeal EMO-s tulemust teada ei saanud. TUNNISTAJA IPP liikluspolitseinik Pxxx Rxxx ütlustest nähtub, et süüdistatavat tunneb ainult seoses selle asjaga xxx õhtul politseiteenistuses oli patrullis paarimees Fxxx Mxxx. Patrulli käsutuses oli politseivärvides xxx. Juhtimiskeskuselt tuli teade õhtul kella 9 paiku, et xxx, mille juht on alkoholijoobes ja võib tekitada liiklusohtliku olukorra ja liigub Tallinna poole. Teates oli auto number. Andmebaasist sai numbri läbi lüüa. Käesoleval hetkel tunnistaja numbrit ei mäleta. Patrull oli teate saabumisel xxx mnt-l. Patrullis olles peale teate saamist vesteldi teiste ekipaažidega, kes kuhu läheb ja otsustati liikuda Jõhvi suunas ja kuna paariline vaatas andmebaasist, kus autoomanik elab, otsustati xxx pidi sõita elukoha aadressile xxx on valgustatud piirkond ja sel õhtul tänavavalgustus põles. Kaardi pealt vaatas tunnistaja, kus täpselt see maja asub ja nägi paremalt, linna poolt tuli mingi auto patrullauto poole. Enne parkimise manöövrit nägi tunnistaja seda autot sõitmas umbes 20 meetrit, ta tuli nurga tagant. Sõiduauto lähedal ei olnud ühtegi inimest. Tunnistaja nägi, et auto parkis selle maja ette, kus juht pidi elama. Patrullauto jäi seisma keset teed ja tunnistaja paarilisega väljusid sõidukist ja jooksid juhti kinni pidama. Selgus, et sama auto, tume Žiguli oligi teates nimetatud auto. Juht parkis sissekäigu ette ja kui tunnistaja auto juurde jõudis, liikus juht juba sissekäigu poole. Oli näha, et ta kiirustas. Juht oli meesterahvas. Palusime juhilt dokumente ja läbida alkotest. Juht keeldus koostööst patrullpolitseinikega ja patrull oli sunnitud temale käerauad peale panema, sest isik tahtis üldse koju ära minna. Juht väitis, et ta ei ole sõitnud ja ta ei ole juht. Kui hakati juhile käeraudu peale panema, hakkas auto liikuma. Ees seisis veel üks auto ja oli oht, et võib teisele autole otsa liikuda. Juht kiirustas ja enne autost väljumist ei pannud käiku 4 sisse ega käsipidurit peale. Sõiduki uksed olid lahti. Tunnistaja nägi, et auto liigub, jooksis kohe juhi istmele, tõmbas käsipidurit. Patrull toimetas juhi Kohtla-Järve EMO-sse. EMO-sse sõites oli juhiga vestlus ja juht kogu aeg karjus, mida teete, ma jään lubadest ilma, olge inimesed. EMO-s osutas juht vastupanu ja ei tahtnud verd anda, mistõttu kasutati valupunkte, vajutades nende peale, siis juht rahunes. xxx sõitmiseks võis patrullautol kuluda 3- 4 minutit. Kui patrull juhi arestimajja viis, siis ta rahunes maha ja ütles, et tema sõitis, et jõi suvilas ja kardab lubadest ilma jääda. Kuid siis kui ta kaitses ennast, ei olnud sellega nõus, siis ütles, et poeg sõitis ja poeg läks koju. Kohus uuris tunnistajate F.Mxxx ja P.Rxxx ütlusi ja leidis, et ütlused on tõepärased. Mõlemad tunnistajad andsid ütlusi juhtimiskeskusest patrullile edastatud teate sisust, mis vastab tõendile tlk. 8 sisule ja teate saamise ajale s.o kella xxx ajal. Politseiametnikud P.Rxxx ja F.Mxxx ütlused seonduvad ka selles, et edastatud teates nimetati xxx ja selle värvi ning sõiduki juhtimisstiil viitas ebakainele juhile, kuna sõiduk kaldus vastassuunavööndisse Premiumi tankla läheduses. Kohus leidis, et politseiametniku näol on tegemist võimuesindajaga. Temale antud volituste alusel on politseiametnik kohustatud teostama avalikku võimu. Ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt peab olema seaduslik. Politsei ja Piirivalveseaduse § 3 lg 1-st tuleneb, et

(1)Politsei ülesanneteks on: 1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. Kohus leidis, et politseiametnikud Pxxx Rxxx ja Fxxx Mxxxi kes tegutsesid ilmsete alkoholijoobe tunnustega ( sõiduki juhtimisel kaldus vastassuunavööndisse ja juhi suust oli tunda alkoholilõhna) isiku kontrollimiseks kinnipidamine ja tema kõrvaldamine liiklusest oli seaduslik tegevus, teostatud oma pädevuse piirides ja õigusaktides ettenähtud korras, kõrvaldades sel viisil liiklusohtliku käitumisega isiku liiklusest, ennetades nii rikkujale endale kui ka kaaskodanike elule ja tervisele ohu tekkimist. Tulenevalt eelnimetatud seaduse §7 1 lg 1 peab kohus õiguspäraseks ka politseiametnike poolt 6.09.2011 Vladimir Andreevi suhtes erimeetmete s.o temale käeraudade paigutamist, vältimaks tema käitumisest tulenevat ohtu teda ümbritsevatele isikutele. § 71. Politsei järelevalve
(1)Politsei järelevalve (edaspidi järelevalve) on politsei tegevus ohu ennetamisel, tõrjumisel ja korrarikkumise kõrvaldamisel.
(2)Käesolevas peatükis sätestatud järelevalve meetme ja erimeetme kohaldamise õigus on politseiametnikul.
(3)Kui eriseadus sätestab käesolevas seaduses sätestatud meetme ja erimeetme kohaldamiseks pädeva haldusorganina Politsei- ja Piirivalveameti, siis on vastava meetme ja erimeetme kohaldamise pädevus lisaks politseiametnikule ka Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul, kes ei ole politseiametnik, kui eriseadus ei sätesta teisiti. Seega eeltoodud tunnistajate ütlused ja nende ütlustele vastav politseiametnike käitumise seaduslik alus on kohtu poolt kontrollitud ning sellest kohus järeldab, et Vladimir Andreevi kinnipidamine liiklusjärelvalve käigus, järelevalve meetmete, käeraudade kasutamine(tlk4) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine(tlk.3), V.Andreevi toimetamine vereproovi võtmiseks SA Ida-Viru keskhaigla EMO-osakonda tema veres etanoolisisalduse kindlaksmääramiseks on politseiametnike seaduslik tegevus ja määraletud eelnimetatud PPVS sätetega. Tunnistajate ütlused seonduvad ka selles, et V.Andreev eitas, et juhtis enne kinnipidamist sõidukit ja osutas füüsilist vastupanu tema kinnipidamisel ning keeldus alkotesti läbimisest indikaatorvahendi ja täpsusalkomeetriga. Juht osutas vereproovi võtmisel vastupanu ja tema suhtes kasutati jõudu ja järelevalvemeetmeid, käeraudu. 5 Tunnistaja Ixxx Dxxx ütlustest nähtub, et Vladimir Andreev on tema tuttav. Ta selgitas, et elavad väikeses külas ja tunnevad üksteist ja öeldi, et 06.-l Andreev viidi politseisse. Tunnistaja ei mäleta, kellelt ta sai teada, et politsei pidas Andreevi kinni. Tunnistaja tuli sel õhtul aiamaalt tagasi kella 9 paiku, sõidutas naise maja juurde ja ise sõitis autoga garaaži. Kellaajas -21 paiku on tunnistaja kindel, sest sel päeval oli saade selgeltnägijate tuleproov, mida naine tahtis vaadata. xxxx tänavavalgustus põles. Tunnistaja mäletab, et tal oli seljas must jope. Tunnistaja garaaž asub xxx ja garaažide juurest minek Andreevi sissekäiguni võtab aega umbes 2 minutit (protokollis lk.11). Väljudes garaažist oli kohe näha 30 m kauguselt Andreevi auto. Politseiautot tunnistaja ei näinud sel ajal kui liikus garaaži juures või kui tuli autoga. Tunnistaja V.Andreevi autot liikumas ei näinud, see seisis. Txxx istus esiistmel, rooli taga. Tunnistaja ei kuulnud auto mootori töötamist. Tunnistaja ei näinud, kas Andreeva avas auto ukse ja ei näinud kui ta istus autosse. Tunnistaja ei näinud ja ei tea kas Txxx juhtis autot enne peatuma jäämist, kuid naine väljus autost. Kui tunnistaja tuli auto juurde, hakkas tema kohe väljuma. Tunnistajal kulus 6-8 minutit garaažist tulemiseks oma korterini. Kui tunnistaja tuli auto juurde, siis naine väljus autost ja siis tunnistaja teretas teda ja läks edasi. Teretamise ajal oldi kõrvuti. Tunnistaja ei mäleta, mis riietuses oli Andreevi naine. Kui tunnistaja jõudis maja nurgani, siis pööras tagasi ja nägi, et Tatjana hakkas auto juhipoolset ust lukustama. Tal oli käes kilekott ja naiste käekott. Auto oli pargitud otse esimese sissekäigu suunas. Andreev elab esimeses sissekäigus. Sel ajal või sel õhtul tunnistaja Vladimir Andreevit ei näinud. Tunnistaja Txxx Axxx kõrgharidusega, töötu, elukoht xxx b- 2 ütlustest nähtub, et Kaasiku xxx. Vladimir Andreev on tunnistaja abikaasa ja 06.09.2011 juhtis tunnistaja abikaasale kuuluvat xxx sõites õhtupoolikul selle autoga suvilasse. xx. Tunnistaja pidi kasvuhoones kastma ja korjama kurke, tomateid, pidi käima allika juures vett võtmas. Seal kohtas oma naabrit Jxxxxa Kxxx ja käis tema juures lilli võtmas. Kui tunnistaja sõitis kodust ära, jäi abikaasa koju. Lõuna ajal hakkas abikaasa viina võtma, avas viinapudeli ja hakkas jooma. Tunnistaja mehele ei rääkinud, et ta võttis tema auto ja sõitis suvilasse. Tavaliselt sõidab tunnistaja oma autoga xxx, kuid noorem poeg võttis tunnistaja auto ja pool tundi varem sõitis ära. Tunnistaja ei mäleta suvilast kojujõudmise täpset aega, kuid hakkas pimenema. Võib olla kella 8- 9 õhtul( tlk.14). Tlk. 15 vastas tunnistaja kaitsjale sama küsimuse vastuseks, et koduni jõudmise aega tunnistaja täpselt ei oska öelda võib olla kuskil vahemikus kella 9-9.30 või
  1. Oli juba pime. Tunnistaja selgitas, et auto xxx mnt-le välja sõitmisel, üritas tunnistaja sõita kiiremini, kuid auto kiirus suurenes raskelt ja kogu aeg kiskus paremale. Tunnistaja pidi kogu aeg roolist kinni hoidma. Kui pisut lasta käed roolist lahti, auto kohe läks paremale, seetõttu sõitis tunnistaja aeglaselt, 50 km/t. Taga ja ees oli kogu aeg väga palju autosid ja oli palju valgust ja tunnistajal oli raske sõita. Tunnistaja sõitis niiviisi kogu aeg ja peatus xxxi tankla juures. Küsimusele kummalt poolt sõitsite xxxisse selgitas tunnistaja, et keeras xxxres alguses vasakule poole, hiljem paremale poole. Tal oli väga järsk pööre ja autosalongis 3-4 allikaveega pudelit kukkusid pikali. Peale seda kui tunnistaja sõitis xxx sisse, peatus selleks, et need pudelid uuesti püsti panna, sest kartis, et nendest hakkab vesi välja voolama. Tunnistaja parkis auto oma korteri elutoa ja köögi akende alla, sissekäigu juures. Sõitmise ajal tõmbas autot paremale poole kuid parkimisel see eriliselt ei seganud. Tunnistaja mäletab hästi, sisestas võtme lukuauku ja lukustas auto. Tunnistaja väljus autost, pani auto lukku ja kohtas tuttavat, Ixxx Dxx ja tervitasid üksteist. Auto parkimisega kulus võib olla 2- 3 minutit. Tunnistaja ei mäleta kas tänavavalgustus põles 06.09.2011 kui ta koju jõudis, kuid väitis, et see põleb pidevalt. 6 Korteri esikus kohtas tunnistaja abikaasat kelle käes oli sigaret ja ta tahtis minna õue suitsu tegema. Ta oli korralikult purjus ja oli tunda alkoholi lõhna. Tunnistaja andis talle autovõtmed ja palus teda, et ta tooks autost allika vett, tomatid ja kurgid. Tunnistaja avastas umbes 40 min pärast, et meest ei ole kodus, vaatas köögi aknast välja, kedagi auto juures ei olnud. Mees tuli tagasi järgmise päeva hommikul. Auto rikkest rääkis tunnistaja abikaasale hommikul. Abikaasal on mesitarud korterist mitte kaugel, umbes 1 km kaugusel Pauliku külas, endise Tammiku kaevanduse läheduses. Abikaasa ei oska alkoholi tarvitada, ei oska tarvitamist lõpetada. Tunnistaja politseiautot sel õhtul oma maja ees ei näinud. Kui abikaasa tuli koju, rääkis, et oli vanglas ja politsei viis ära, sest et ta ei hakanud alkoholi testi läbima, et talt võeti veenist verd, viidi xxx politseijaoskonda ja siis toimetasid ta vanglasse. Kinnipidamise põhjuseks oli telefoni kõne ja teda kahtlustatakse autojuhtimises ebakaines olekus. Kohus uuris tunnistajate Ixxx Dxxxja Txxxa Anxxx ütlusi ja leidis, et ütlused on vastuolus omavahel ning T.Axxx ütlused ei seondu ka politseiametnike tõepäraste ütlustega. T.Andreeeva ja I.Dxxxi ütlused ei ole tõepärased ja tuleb välja jätta tõendite kogumist. Kohus ei sea kahtluse alla politseiametnike – tunnistajate ütlusi, kes nägid vahetult V.Andreevi sõiduautot liikumas tema oma kodumaja trepikoja suunas vähemalt 20 m ja samast autost selle juhti väljumas. Andmebaasi alusel osutus tuvastatuks ning selles ka isiklikult veendudes, selle auto juhi isik oli autoomanik Vladimir Andreev ja kelle suust tuli alkoholilõhna. Politseinikud tuvastasid tegelikkuses neile eelnevalt patrullidele adresseeritud teate alusel vastava sõiduki, mille andmed kattusid V.Andreevi sõiduki registrimärgi ja värvusega. T.Andreeva ütlused aga ei vasta tegelikkusele selles, et ta käis sama Žiguliga Voka suvilas. Patrullpolitseinikud jälgisid sündmuste käiku selle järjepidevuses ja alates V.Andreevile kuuluva sõiduauto nähtavale ilmumisest V.Andreevi elukoha juures asuvasse parkimise kohta liikumisest 20 m kestel, mil ei kadunud patrullpolitseinike silmside sõidukiga mitte rohkemaks kui 2 sekundit, mis ei ole küllaldaselt piisav ajavahemik, mil sõidukijuhi kohale saaks istuda teine juht, kusjuures teisi isikuid läheduses sel ajal ei olnud näha. Kohus leidis, et T.Axxx ei saanud V.Andreevile kuuluvat sõiduautot juhtida V.Andreevile esitatud süüdistuses täheldatud ajal ja kohas, sest nimetatud sündmuste käiku kontrollis patrullpolitsei ekipaaž F.Mxxxi ja P.xxxxa kes andsid selle kohta ammendavaid ning asjakohaseid ja tõepäraseid ütlusi, mida tunnistajate T.Axxxa ja I.Dxxxütlused ei ole ümber lükanud. Kohus uuris tunnistaja T.Andreeva ütlusi ja leidis, et tunnistaja andis kohtuistungil erinevaid ja ebamääraseid ütlusi protokollis lk.15 vastates kaitsja küsimusele: mis kell koju tulite - ei oska tunnistaja täpselt öelda, oli juba pime, võib olla kuskil kella 9- 9.30 või kella 910 võib olla selles vahemikus. Kohtuistungi protokollis lk.14 alguses vastas tunnistaja kaitsja samale küsimusele: mis ajal koju jõudsite suvilast, et ta täpset aega ei mäleta, kuid hakkas pimenema. Võib olla kella 8- kuni 9 õhtul. Nimetatud kellaajad on erinevad olulises ulatuses antud süüdistuse asjaolusid arvestades ja samuti ilmneb tunnistaja T.Axxx ütluste vastuolu operatiivteate sisuga ja tunnistajate P.Rxxxi ja F.Muxxxi ütlustega, kes ise auto liikumist jälgisid ja tuvastasid autoroolis juhi kohalt väljuva meesterahva isiku, Vlxxxr Andreevi. Kohtus ei ilmnenud ühtki tõsiseltvõetavat kahtlust selles, miks oleks pidanud kaks politseiametnikku „lavastama“ oma ütlustega süüdi - antud juhul V.Andreevi - kui isik ei ole tunnistajatele politseiametnikele tuttav ja ükski vastaspoole tunnistaja ega süüdistatav ei seadnud kahtluse alla politseinike tegevust isiklikust vaenust tingitud ajendist tulenevalt. V.Andreevil puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised ja ta ei ole karistusregistrisse kantud. Tunnistaja T.Axxx, olles süüdistatava lähedane pereliige on oma ütlusi andnud üksnes süüdistatava vastutusest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kohus tuvastas, et tunnistaja on sobitanud oma ütlused politseipatrullidele edastatud teate((stenogramm nr.1) sisu silmas pidades, et xxx suunas liigub tumepunane xxx ja juht kaldub vastassuunavööndisse. T.Andreeva oma ütlustes selgitaski, et xxx välja sõites kohe kogu aeg kiskus autot paremale 7 (hiljem V.Andrejevi ütlused sellega seostatud, et auto parem esikumm oli tühi). Tunnistaja ei arvestanud aga asjaolu, et xxx poole sõites auto paremale kaldudes ei satu sõiduk vastassuunavööndisse vaid kraavi. Samuti seab kohus kahtluse alla, et õhtusel ajal xxx maanteel tavapärasest päevasest tihedast liiklusest tunduvalt rahulikum ja teel on sõidukeid vähem, mistõttu tunnistaja ütlusi liikluse intensiivsuse kohta antud täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kus liikles tunnistaja ei ole kohtul võimalik kontrollida. Kohus ei hinda tõepäraseks tunnistaja T.Axxx ütlusi täies ulatuses, kuna tõendi allikas osutus eelnimetatud vastuolude tõttu mitteusaldusväärseks. Kohus märgib, et peab põhjendatuks kontrollida, kas tunnistaja on andnud teadvalt mittetõepäraseid ütlusi ja kas tema käitumises võib esineda KarS § 320 lg 1 kuriteotunnused s.o teadvalt valeütluste andmine kriminaalmenetluses. Samuti jätab kohus välja tõendite kogumist tunnistaja Ixxx Dxxx ütlused. Nimetatud ütlused on vastuolus T.Axxa ütlustega. Tunnistaja mäletab konkreetset tavapärast õhtut oma tegevuse kohta ja seost T.Anxxx, kuid T.Axxx riietust ei mäleta. T.Axxx ja I Duxxxhi ütlused ei seondu, sest ta tunnistaja T.Andreeva autot liikumas ei näinud, ei näinud ka politseid ega V.Andreevit. I. Dxxxi ütlustest nähtub, et ta nägi T.Axxx kui naine hakkas auto juhipoolset ust lukustama alles siis kui oli liikunud maja nurgani ja pööras tagasi vaatama protokoll lk.
  2. Tunnistaja T.Andreeva ütlustest tlk. 14 nähtub, et T.Andreeva tuli autost välja pani selle lukku ja alles siis kohtas oma tuttavat I. Dushkevichit. Seega ei seondu tunnistajate ütlused T.Andreeva poolt sõiduauto lukustamise asjaolude kohta. Omakorda ei seondu kahe tunnistaja ütlused Vladimir Andreevi ütlustega ja tlk. 5 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga, kus V.Andreevi autovõtmed olid hoiule võetud ja V.Andreev avastas kainenemiselt vabanenuna, et tema auto uksed on lahti kuigi P.Rxxx pani ukse kinni V.Andreevi juuresolekul (protokoll lk. 20). Eeltoodut hinnates leiab kohus, et tunnistaja I. Dxxx ütlused ei seondu tõendite kogumiga ja need tuleb sellest välja jätta. I.Dxxx ei näinud V.Andreevi kinnipidamist politseiametnike poolt, samuti ei näinud liikumas T.Axxxa autot ega politseiautot. Seega tunnistaja 6.09.2011 V.Andreevi kinnipidamise ega viimase poolt sõiduauto juhtimist ei näinud ja kuriteo toimepanemise asjaolude kohta tõepäraseid ütlusi ei andnud ja kohus jätab I. Dxxxi ütlused välja tõendite kogumist kui kohtukõlbmatu tõendi. Süüdistatav Vladimir Andreevi ütlustest nähtub, et 06.09.2011 jõi ta kodus laua taga viina 250- 300 grammi alates lõuna ajast ja kuni kinnipidamiseni. Süüdistataval on sõiduk xxx värv tume, kirsipunane, xxx. Selle Žiguliga võivad kõik pere liikmed sõita, st abikaasa, pojad. Süüdistatav selgitas, et xxx ajal oma Žigulit ei juhtinud ja ei tea, kus auto sel ajal asus. Kui naine tuli koju, väljus süüdistatav kodunt, siis oli auto maja sissekäigust paremal umbes 3- 4 m kaugusel. Sissekäigu ees oli vaba maa, sest kiirabi võib tulla. Politseid ei olnud. Süüdistatav oma autosse ei istunud. Pärastpoole kui Andreev kavatses koju tagasi tulla ja oli juba välisukse ees trepil, nägi ta politseiautot kui see keeras ringi ja liikus autode reast mööda, tema poole. Politseiauto peatus süüdistatava auto juures. Polisteautost väljusid kohe üheaegselt 2 vormis politseinikku ja nendest üks küsis, kas see on teie auto, millele süüdistatav vastas jaatavalt. Politseinikud palusid Andreeevil läbida alkoholi test. Süüdistatav vastas, et ta on napsitanud, kuid ei näe põhjust, et teha alkoholi test, kuna ta kedagi ei häiri ja testi ei kavatse läbida. Politseinikud tulid mõlemalt poolt, võtsid kätest kinni. Süüdistatav sel ajal püüdis vabastada oma käed nende haardest. Politsei kasutas jõudu, pani rinnuli auto kapotile näoga vastu autot ja käed pandi raudu. Süüdistatav toimetati vereproovi andmiseks traumapunkti ja sõidu ajal traumapunkti oli lühike jutuajamine politseinikega. Politseinikud tahtsid teada kas ta oli roolis või mitte. Andreev selgitas neile, et ta autorooli ei istunud, sest on napsitanud. Andreev rääkis politseinikele, et käis mesitarude juures jalgrattaga ja jõi päeval ja hiljem jõi õlut. Traumapunktis võeti vereproov ja hiljem tulid dokumendid proovi tulemuse kohta. 8 Süüdistatav on nõus selle tulemusega, ta oli napsitanud ja ütles, et jõi umbes 250 g viina, et selline tulemus oligi võimalik. Süüdistatav kohtas oma abikaasat, kui too sisenes korterisse, esikus, kui kavatses suitsetama minna. Abikaasa palus autost välja võtta allika vett, kurgid ja tomatid. Politseinikud kes kohtus tunnistajatena olid ülekuulatud, on need samad politseinikud, kes Andreevi kinnitusel pidasid ta kinni 06.
  4. Süüdistatav selgitas, et kui temale pandi käerauad peale, siis PxxxRxxx olid süüdistatava autovõtmed, mis olid kukkunud tal käest, kui käed pandi raudu. P.Rxxx sisenes autosse, avas kindalaeka otsis nähtavasti sealt dokumente, lühikest aega oli roolis ja väljus, pani ukse kinni. Kui Andreev hommikul tuli vanglast tagasi, oli auto uks avatud. Andreev selgitas, et olles politseiautos, ta ei tunnistanud seda, et oli joobeseisundis juhtinud autot enne politseinike poolt kinnipidamist. Mesitarud asuvad 1, 5 – 2 km maja juurest endise Tammiku kaevanduse juures. Autoga sinna sõites kulub kuni 5 minutit ja kuna on halb tee, sõidab Andreev tavaliselt sinna jalgrattaga maja juurest maanteele, mis viib Sompa suunas, seda maanteed umbes 30 m sõita, siis on Pauliku küla pööre ja siis juba külateed mööda tarudeni. Naine ütles hommikul, et kui ta sõitis tagasi suvilast oli raske autot juhtida, et auto pidevalt tõmbas sõidu ajal paremale. Andreev läks autot vaatama ja kohe nägi, et paremapoolne ratas oli tühi, millest järeldas, et just selle tõttu kaldus auto paremale. T.Andreeva väitis, et xxxt kodu suunas sõites kui masin kiskus paremale oli juhil võimalus sattuda vastassuuna vööndisse tankla juures. Vastassuuna vöönd on ainult tankla juures. Süüdistatav selgitas, et kinnipidamise ajal olid tal seljas riide esemed: T- särk, spordipüksid, nokkmüts, jalas tumesinised tossud. Andreevi 3-e toaline korter asub esimesel korrusel kohe trepikoja kõrval ja korteri elutoa ja köögiaknad on sellel küljel, teiste tubade aknad teisele poole. Süüdistatav põhjendas oma keeldumist alkotestri läbimise kohta kuna oli ärritatud, riivatud oli tema kodaniku õigusi, liikumise õigust. Kuna ta avalikku korda ei rikkunud, oli süü selles, et oli napsitanud, kuid seisis ja ei teinud midagi, oli ärritatud. Kui inimene on napsitanud käitub ebaadekvaatselt, selles ka Andreev tunnistab süüd. Alkoholijoobes nii Andreev ennast iseloomustades käitubki. Ta oli pahane, solvunud nende peale. Ta toimetati haiglase, seal inimesed vaatavad teda, tal käeraud peal, nagu kurjategija. Süüdistatav palub teda õigeks mõista. Kohus uuris xxx EMO-s V.Andreevi antud proovis kohtuekspertiisi tulemusi (tlk. 2) Vladimir Andreevi veres etanoolisisalduse kohta, kus saadud tulemus on 2,20+/- 0,06 mg/ grammis. V.Andreev on ekspertiisi tulemustega tutvustatud 05.10.
  5. Kohus uuris Vladimir Adreevile liiklusjärelevalve teostamise käigus koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust. Nimetatud tõendiga on V.Andreev kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni tema kainenemiseni, kuna juhi suust tuli alkoholi lõhn. Nimetatud otsusele (tlk.3) V.Andreev keeldus allkirja kirjutamast, mida kinnitab patrullpolitseinik P.Rxxxi allkiri. Kohus uuris tõendit tlk. 4, s.o protokolli järelevalve meetme kohaldamise kohta 06.09.2011 kell 2.19 kuni 22.
  6. Protokollis on kajastatud eelnimetatud meetme, s.o menetlustoimingu eesmärk PPVS§ 73 alusel kõrgendatud ohu tõrjumiseks ja võimaliku ohu ennetamiseks, kuna isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis ning osutas füüsilist vastupanu politseiametnikele. Vahetu sunni vahendina kasutati käeraudu ning menetlusosaline keeldus seletusest. Kohus uuris esitatud tõendi koopiat (tlk. 5-6) joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli 06.09.2011 kell 22.35 koostatud aadressil xxx. Kainenemisele toimetamise alus on isikust teistele lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks PPVS § 729 lg 1 alusel, mis seisnes isiku poolt mootorsõiduki juhtimises ja füüsilise vastupanu 9 osutamises politseiametnikele. Protokollis on fikseeritud isiku läbivaatuse tulemusel esemete loetelu: valge särk, sinised spordipüksid, tumedad kirgad, valge müts. Hoiule võeti valge müts, käekellad, autovõtmed. Isiku suhtes rakendati sundi s.o käeraudu - kainenemisele toimetamisel kuni kella 22.
  7. Vladimir Andreev vabastati kainenemiselt 7.09.2011 kell 6.
  8. Isikule tagastati hoiule võetud esemed ja isik kinnitas, et pretensioone ei ole ning andis selle kohta allkirja. Kohus uuris asitõendi vaatlusprotokolli tlk. 7, kuulas kohtuistungil helifaili ja uuris salvestuse stenogramme nr.1 ja 2 (tlk.8,9) Helifail on tehtud kell 21:12 ja selles naisehääl kõneleb, (stenogramm nr.1) et xxx liigub tumepunane xxx ja juht kaldub vastassuuna vööndisse. Stenogrammis nr. 2 on salvestisel kestvusega 00:04 tehtud kella 21:27 ajal kuulda eestikeelne mehe kõne, kus teatatakse, et autojuht on kinni peetud, sõidame ekspertiisi. Kohus uuris süüdistatava Vladimir Andreevi ütlusi koos teiste tõenditega kogumis ja leidis, et V.Andreevi ütlused on vastuolulised teiste kogutud tõenditega tõendite kogumis, milleks on tunnistajate F.Mxxxi ja P.Rxx ütlused, Vladimir Andreevi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus xxx kuni kainenemiseni, järelevalve meetmete kohaldamise kohta protokoll ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll 6.09.2011 kell 22.
  9. ja EKEI- eksperdi uuringu kohta tõend V.Andreevi veres etanooli sisalduse kohta 2,20+/-0,06 mg/g. Kohus leidis, et V.Andreevi ütlused on täies ulatuses mittetõepärased tõendiallika mitteusaldusväärsuse tõttu, mis väljendub vastuoluga tunnistaja F.Mxxxi ütlustega selles, et politseiametnikud kuulsid teadet xxx xxx tankla juures ja juht kaldus vastassuunavööndisse. Kuna tunnistaja T.Axxx ütlustest nähtuvalt kiskus tema juhitav sõiduk paremale, kus vastassuuna sõidurada ei olnud ning kohus on T.Axxxa ütlused hinnanud mittetõepäraseks, sai V.Andreevile kuuluva sõidukit juhtida vaid omanik ise s.o Vladimir Andreev ja seda süüdistuses täheldatud kohas xxx ehk uue aadressi järgi Kaasiku 26 b juures. Kohus märgib, et süüdistatavale ei ole inkrimineeritud süülist käitumist sõiduki juhtimisel vastassuunda kaldumises xxx tankla juures. Siinkohal tugineb kohus tunnistajate P.Rxxx F.Mxxx ütlustele selle kohta, et politseiautos V.Andreev rääkis politseinikele, et ta jõi suvilas (liikus xxx suunast, mitte Pauliku külast) viina ja istus alkoholijoobes autorooli. V.Andreev eitas ennast kaitstes eelnimetatud ülestunnistust. Tunnistajad P.Rxxx ja F.Mxxx nägid xxx isiklikult V.Andreevi poolt juhitavat sõiduautot liikumas umbes 20 meetrit ja parkimas süüdistuses V.Andreevile inkrimineeritud käitumise realiseerimisel. Juht väljus kiiresti autost ja astus maja sissekäigu trepile, kuid peeti kinni politseitöötajate poolt. Juhilt tuli suust alkoholi lõhna. Kohus siinkohal kordamata viitab oma eeltoodud politseiametnike ütluste tõepärasuse hinnangule ja märgib, et V.Andreevi ütlused ei ole tõepärased alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise mittetoimepanemises ja kohus jätab nimetatud ütlused välja tõendite kogumist. V.Andreev välistades tema poolt sõiduki juhtimise kuid oma alkoholijoovet tunnistas 06.09.2011 kell 21.50 EMO-s V.Andreevi antud proovis kohtuekspertiisi tulemusi (tlk. 2) Vladimir Andreevi veres etanoolisisalduse kohta, kus saadud tulemus on 2,20+/- 0,06 mg/ grammis s.o 2,24 mg/ g, mis LS § 69 lg 4 sätestatu alusel isik loetakse joobeseisundis olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohus leiab, et eeltoodud tõepäraste ja objektiivsete tõenditega kogumis, mis on omavahel kooskõlas, on tõendatud asjaolu, et süüdistuses täheldatud ajal ja kohas Vladimir Andreev juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Isik realiseerib süüteokoosseisu kui ta paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o süüdlane peab pidama 10 võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. V.Andreev hoidus alkotesti läbimisest kartes juhilubadest ilmajäämist, millest võib teha tõepärase järelduse, et juht oli teadlik, et ta juhtis sõidukit juhile keelatud seisundis ehk alkoholijoobes ja nägi ette võimalikke meetmeid selle rikkumise eest kohaldatava karistuse näol s.o juhtimisõiguse äravõtmist. 06.09.2011 kell 21.50 EMO-s V.Andreevi antud proovis kohtuekspertiisi käigus (tlk. 2) Vladimir Andreevi veres etanoolisisaldus on 2,20+/- 0,06 mg/grammis. V.Andreev on ekspertiisi tulemusega tutvunud ja seda vaidlustanud ei ole. Politseiametnike, patrullpolitseinike F.Mxxxi ja P.Rxxx tõepäraste ütlustega on tõendatud alkoholijoobes Vladimir Andreevi tabamine sõiduki juhtimiselt, tema kinnipidamisel vastupanu osutamine ja alkotesti vabatahtlikult läbimisest loobumine sõiduki juhtimisõigusest ilmajäämise kartuses, mida süüdistatav väljendas politseiautos politseinikele. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et V.Andreev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. V.Andreevi poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis. KarS § 424 kuriteokoosseis on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Mootorsõiduki mõiste on avatud LS § 2 p 40, mille kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Joobeseisundiks käesoleva paragrahvi mõttes loetakse LS § 69 lg 4 sätestatud piirmäärade esinemist. Seega isik loetakse joobeseisundis olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohus eelpool tuvastas, et Vladimir Andreev juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja tema veres olev etanoolisisaldus (alkoholisisaldus) on 2,20 +-0,06 mg/g kohta. Seega on täidetud KarS § 424 kuriteokoosseis. Vladimir Andreev on temale inkrimineeritava teo toime pannud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg. 3). Vladimir Andreev oma tegevuses on pidanud teadma, et pärast alkoholi tarvitamist mootorsõiduki juhtimine toob endaga kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning autorooli istumisega on isik vähemalt leppinud sellega. Käivitades autoroolis sõiduki mootori ja asudes sõidukit juhtima, on isik KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega. Selline Vladimir Andreev tegevus on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, kui mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Tulenevalt KarS §-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et Vladimir Andreevile karistust mõistes tema vastutust kergendavate asjaolude olemasolu kohus ei tuvastanud. Isik eitas alkoholijoobes sõiduki juhtimist, kuigi ta pidi aru saama, et patrullpolitseinikud olid tema alkoholijoobes sõiduki juhtimise pealtnägijad. 11 V.Andreev püüdis vastutuse vältimiseks fabritseerida oma kaitseks tõendeid, millele püüdis tugineda oma süü mittetunnistamisel. Süüdistatav osutas vastupanu politseiametnikele ja ei soovinud alluda vereproovi võtmisele, olles keeldunud tõendusliku alkomeetri kontrollist. Süüdistatav ei ole kuni mitmepäevase kohtumenetluse lõpuni aru saanud ega veennud kohut, et antud juhtumist on ta teinud õiged järeldused ja alkoholijoobes sõiduki juhtimine on tema poolt edaspidi välistatud. V.Andreevi oli enne sõiduki juhtimise algust viinud end selleks otstarbeks keelatud seisundisse ja informatsioon tema juhtimisstiilist patrullidele oli mõistetav ülima ohuna nii juhile endale kui kaasliiklejatele. Juht ei valitsenud oma keelatud seisundi tõttu sõidukit ja kaldus vastassuunavööndisse pimedal ajal. Kohus peab võimalikuks, et õhtusel ajal liikluse mõnevõrra vähese intensiivsuse tõttu oli võimalik eluohtlikest tagajärgedest hoidumine. V.Andreev valis oma kaitsetaktika oma süülise käitumise eitamise, mis näitab, et isik ei kahetse toimepandut, ei ole saanud aru oma üleastumise raskusest enda ja kaasliiklejate elu ja tervist ohustades ja kohtu arvates ei ole antud isiku puhul välistatud võimalusel samalaadse käitumise kordused. Kohus ei ole tuvastanud V.Andreevi süüd raskendavaid asjaolusid. Seega süüdistatav on toime pannud kuriteo tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks suhtub kohus tema üleastumise raskust hinnates täie rangusega. Kohus arvestas karistuse mõistmisel kohtupraktika seisukohta, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada V.Andreevit rahalise karistusega. Isikul puudub alaline sissetulekuallikas ja isik on arvel töötukassas(tlk16). Seega rahaline karitus ei ole piisav meede, mis suunaks isikut edaspidi hoiduma samalaadsest nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustavast kuritegelikust käitumisest. Rahalise karistuse täitmise võimalikkus ei ole kohtu arvates tagatud selleks V.Andreevil piisavate vahendite puudumise tõttu. Ka V.Andreei abikaasa on käesoleval ajal töötu, mistõttu täiendava rahalise koormise määramine ei ole V.Andreevile käesoleval ajal põhjendatud. Kohus leiab, et alkoholi kuritarvitamisega seotud süütegude esmakordse toimepanemise eest peab kohus võimalikuks karistada V.Andreevit oluliselt alla keskmist määra, s.o vangistusega 6 kuud. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud karistuse tingimuslikuks kohaldamiseks. Arvestades asjaolu, et V.Andreevi perel on oma majapidamine suvilas Vokas ja ta tegeleb mesilastega mesilas, saab teda mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka karistust tingimuslikult kohaldades. Kohus kohaldab V.Andreevile mõistetava vangistuse arvestades KarS § 74 lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui V.Andreev ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. Arvestades V.Andreeevi eelnevat käitumist ning katseaja pikkust on kohus veendumusel, et tingimuslik karistus kontrollnõuete täitmisel aitab süüdimõistetu puhul hoida ära uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. V.Andreevi süüline käitumine oli seotud suure ohuolukorraga nii süüdlasele endale kui kaaskodanike elule ja tervisele, materiaalsetele väärtustele. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdimõistetu täie tõsidusega kaaluks oma käitumise kõikvõimalike tagajärgede saabumist sellise teo puhul ja teeks vastavad järeldused oma käitumise korrigeerimiseks seaduskuulekuse suunas edaspidiseks. Eeltoodut silmas pidades on kohtu kaalutlushinnangul põhjendatud kohaldada V.Andreevi suhtes lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatut. § 50. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 12

(1)Mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist: 1) kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt; Kohus leiab, et V.Andreevi vastutustunde puudumist ja konkreetse üleastumise raskust ning tema süüd kergendavate asjaolude puudumist arvestades tuleb võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks s.o KarS § 50 lg 1 sanktsioonis ettenähtud alla keskmise määra ulatuses. Kohus on veendumusel, et lisakaristuse määramine täidab eripreventiivseid eesmärke. Riigikohus on lahendites 3-1-1-54-07 p 6 ja 3-1-1-55-07 p 6 asunud sisukohale, et isiku karistamisel alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Käesoleval juhul kohus selliseid erandlikku asjaolusid V.Andreevi suhtes ei täheldanud. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista süüdimõistetul tegelemast mesilastega, sest kasutab mesilas käimiseks jalgratast ning tegemist ei ole erandliku asjaoluga. Teistel pereliikmetel on nii T.Axxx kui V.Andreevi sõnul sõiduki juhtimisõigus ja kel on võimalus kasutada kõiki pereliikmetele kuuluvaid autosid. KarS § 50 lg 2 näeb ette vaid ühe olukorra, mil ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. Nimelt ei tohi seda ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. V.Andreevi puhul nimetatud asjaolu ei esine. Arvestades, et KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võib juhtimisõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks on kohtu poolt mõistetud lisakaristus alla keskmise määra ning kohaldatud isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. Seega on kohaldatav lisakaristus mitte ainult süüdistatava enda, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat garantiid arvestades, et süüdistatav alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides toime pannud rikkumise seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja materiaalsete väärtuste säilimise. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab: Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, kaitsjale toimiku koopia paljunduskulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel, ning ekspertiisitasu joobeseisundi tuvastamise kulu KrMS §175 lg 1 p 3 alusel. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaks sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. VV 10.01.2013.a määrusega nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga allamääraks alates 01.01.2013.a 320 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb tasuda Vladimir Andreevil sundraha summas 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kaitsjale Viktor Romanovile tehtud koopiaid CDplaadil summas 0,45 eurot (tlk.15), mis tuleb süüdimõistetult välja mõista. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on teostatud joobeseisundi 13 tuvastamise uuring, mille maksumus on 14 eurot (tl.2) Eelnimetatu eest Andreevilt välja mõista 14 eurot. tuleb Vladimir (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.