← Eesti

4-10-1323/12

4-10-1323 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2011. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1323 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekret

) § 662 lg 2 järgi Taotluse sisu Tartu Linnavalitsuse 29.03.

  1. a otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 20102203 ja väärteomenetluse lõpetamiseks Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja/menetlusalune isik: OÜ Astar Transport (registrikood 10063148; asukoht Sepa 26, Tartu), kaitsja advokaat Marko Paabumets (OÜ Advokaadibüroo In Jure, Riia 15b, Tartu; e-post: marko@injure.ee) kohtuväline menetleja: Tartu Linnavalitsus (registrikood 75006546; asukoht Raekoda), esindaja Margus Oks RESOLUTSIOON
  2. VTMS § 132 p 1 alusel jätta OÜ Astar Transport kaebus rahuldamata ja Tartu Linnavalitsuse 29.03.2010.a otsusega väärteoasjas nr 20102203 OÜ-le Astar Transport kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 1000 krooni (63.91 eurot) muutmata (). Rahatrahv tasuda Tartu Linnakantselei arvelduskontole nr 221014740889 (AS Swedbank).
  3. Jätta OÜ Astar Transport kaitsekulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates 20.10.
  4. a kella 13.00-st. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised asjaolu Tartu Linnavalitsuse väärteouurija V. Kurvits koostas 08.03.
  5. a kell 14.18 väärteoprotokolli väärteoasjas nr
  6. Protokolli kohaselt jättis Margus Metsma menetlusaluse isiku OÜ Astar Transport juhatuse liikmena, tegutsedes OÜ Astar Transport huvides, täitmata Tartu Linnavolikogu 19.09.
  7. a määruse nr 120 "Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks" punkti 2.3, mille kohaselt on koormise täitja või tema arvel teine isik kohustatud koristama kõnniteel lahtise lume ja jää ning tõrjuma libeduse. Nimetatud määruse punkti 3 kohaselt tuleb kohustuse täitmine tagada kella 7.00-ks. Vajadusel tuleb puhastusala korrastada ka päeva jooksul, lumesaju korral 6 tundi pärast saju lõppu. Kontrollimise ajal 22.02.
  8. a kell 11.33-11.37 oli Sepa 26 kinnistuga piirneval puhastusalal lumi koristamata. Tartu Linnavalitsuse 29.03.
  9. a otsusega karistati OÜ Astar Transport kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (

) § 662 lg 2 alusel väärteoprotokollis kajastatud rikkumise toimepanemise eest 1000 krooni suuruse rahatrahviga. Vastulause esitamise õigust OÜ Astar Transport ei kasutanud. 26.04.

  1. a esitas OÜ Astar Transport kaitsja Tartu Linnavalitsuse otsuse peale kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja 29.03.
  2. a otsuse väärteoasjas nr 20102203 tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu menetlusaluse isiku teos. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei ole kirjeldatud rikkumist toime pannud. Kaebuse kohaselt on liiklusseaduse (LS) § 4 lg 4 kohaselt kõnnitee jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee. Tartu Linnavolikogu 19.06.
  3. a määruse nr 39 „Tartu linna teeregistri pidamise põhimäärus“ punkt 1.1 kohaselt on Tartu linna teeregister linna register, mille asutamise ja kasutusele võtmise eesmärgiks on usaldusväärse teabe kogumine ja säilitamine Tartu linna territooriumil asuvate teede kohta, sõltumata nende omandivormist. Määruse punkt 3.2 kohaselt kantakse registrisse Tartu linna territooriumil asuvate tänavate, sõiduteede, kõnniteede ning jalgrattateede andmed sõltumata omandivormist. Tartu linna teeregistris puudub viide kinnistuga aadressil Sepa 26, Tartu piirneva kõnnitee olemasolule. Nimetatud rajatis on ehitatud ilma ehitusloata ning selle kasutamiseks kasutusluba Tartu Linnavalitsuse 01.03.
  4. a teate kohaselt veel ei olnud. Ka ei olnud 23.04.
  5. a Tartu linna kodulehel asuvas dokumendiregistris dokumenti, mis tõendaks kinnistuga Sepa 26, Tartu piirneva kõnnitee kasutusloa väljastamist. Sellises situatsioonis ei ole teada, kas väidetav kõnnitee vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning kas või kuidas võib erinevate talihooldusvahendite kasutamine mõjutada teekatet. Ei ole selge, missugune hooldusmeede võib tekitada teekattesse kahjustusi. OÜ Astar Transport hinnangul ei ole vaidlusaluse objekti puhul tegemist kõnniteega ning seetõttu ei ole menetlusalusel isikul tekkinud ka kohustust koristada sellelt lumi ja jää ning tõrjuda libedus. Kuna OÜ Astar Transport ei ole rikkunud heakorraeeskirja ega koormist heakorra eeskirja täitmiseks, puuduvad teos väärteo (

§ 662lg 2) tunnused.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja esitatud kaebuse juurde, korrates üle kirjalikus kaebuses toodud argumendid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Linnavalitsus ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kõnnitee õiguslik staatus oleks olnud fikseeritud. Kasutusloa puudumine kuni käesoleva ajani tähendab seda, et puudub kõnnitee määratlus, et kohustatud 2 isikult võiks nõuda vastavalt linnavolikogu määrusele kohustuse täitmist. Väide, et kasutusluba sellel konkreetsel rajatisel ei peakski olema, ei seisne mitte ühelgi õigusnormil. Tegemist on rajatisega, mis eeldab kasutusluba ja linnavalitsus ei ole välja toonud ühtki argumenti, mis välistaks või annaks õiguse kasutusluba sellisele objektile mitte taotleda. II Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse läbiviimisel on järgitud kõiki väärteomenetluse läbiviimisele kehtestatud norme ning väärteo koosseis on täidetud. 30.12.

  1. a pärast Turu tänava kergliiklustee valmimist saadeti linnavalitsuse poolt OÜ-le Astar Transport kiri, milles juhiti Sepa 26 kinnistu omaniku tähelepanu Turu tänaval valminud kõnnitee hoolduskohustusele vastavalt Tartu Linnavolikogu 19.09.
  2. a määrusele nr
  3. 12.01.
  4. a pärast eelmisel päeval üldise järelevalve käigus toimunud kontrolli teavitas linnavalitsuse väärteo uurija Ülle Neeme OÜ Astar Transport juhatuse liiget Margus Metsmad korduva teatisega „Koormise kehtestamisest heakorra eeskirja täitmiseks“, teavitades selle rikkumisel võimalikust karistamisest. Vastuseks OÜ Astar Transport lepingulise esindaja advokaat Marko Paabumetsa pöördumisele teavitas Tartu Linnavalitsuse menetlusteenistus 21.01.
  5. a ka teda Tartu Linnavolikogu 19.09.
  6. a määruse nr 120 nõuetest, viidates LS § 4 lg 4 sätestatud kõnnitee otstarbele ning tuues välja Tartu Linnavalitsuse hea tahte märgina lumekoristuse teostuse Turu tänava kergliiklusteel, et anda külgnevate kinnistute omanikele aega korraldada edaspidi ise teehooldust. Ka sai OÜ Astar Transport 01.03.
  7. a Tartu Linnavalitsuselt Turu tänava kõnnitee lumekoristamise probleemide kohta vajalikku teavet. Lähtudes

§ 6lg 1 sätestatud ülesandest korraldada linnatänavate korrashoidu ning teeseaduse (Tee

S) § 25 lg 3 toodut, mille kohaselt linnavalitsus on kohustatud teehoiu korraldamisel looma teedel tingimused ohutuks liiklemiseks, leiab kohtuväline menetleja, et Tartu Linnavalitsus on teinud kõik endast sõltuva jalakäijate tervise ja ohutuse tagamiseks. III Kohtu seisukoht Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus on seisukohal, et OÜ Astar Transport poolt on 22.02.2010.a. toime pandud

§ 662

lg 2 sätestatud väärtegu, mis on tõendamist leidnud tunnistajate Ülle Neeme ja Tuuli Sääritsa ütlustega ja muude allpool käsitlevate dokumentaalsete tõenditega.

§ 36

lg 3 näeb ette, et koormise võib kehtestada isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

§ 6lg 1 tulenevat heakorra ning linnatänavate korrashoiu korraldamise ülesannet, samuti Tee

S § 25 lg 3 tulenevat kohalikel teedel teehoiu korraldamise kohustust ei ole seadusega muus kui kõnniteel heakorratööde korraldamise kohustuse osas (TeeS § 25 lg 7) kellelegi teisele pandud. Teehoiu korraldamise kohustus ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel tuleks töö endal teostada. Korraldamise ülesanne hõlmab õigust otsustada täitmise viisi ja täitja üle. Kohaliku tee hoidu võib kohalik omavalitsus korraldada ka

§ 36

alusel kinnistuga vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorda tagava koormise kehtestamisega. Kinnistuga vahetult piirnev kõnnitee, mille puhul on tegemist teemaal asuva ja tee koosseisus oleva rajatisega, võib olla puhastusalaga hõlmatud muu ala koormist kehtestava määruse 3 tähenduses ja üldkasutatav territoorium

§ 36lg 3 tähenduses.

On õige, et

ei kuulu TeeS § 25 lõikes 1 nimetatud õigusaktide, mille kohaselt tee omanik teehoidu korraldab, hulka. See aga ei tähenda keeldu lähtuda

sätetest, kui TeeS § 25 lõikes 1 märgitud õigusaktid teehoiu korraldamise viisi osas ettekirjutusi ei sisalda. Vastutuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest näeb ette

§ 662. Tartu Linnavolikogu 19.09.2002.

a määruse nr 120 „Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks“ p 1 kohaselt on füüsiline ja juriidiline isik (edaspidi: koormise täitja) kohustatud tagama heakorra puhastusalal. Puhastusala on füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumiga külgneva sõidutee ja vastava territooriumi vahel olev kõnnitee ja haljasala ja/või muu ala. Puhastusala piirneb kinnistu või muu territooriumi piiri, kinnistu või muu territooriumi piiriga risti tõmmatavate mõtteliste joonte ja sõidutee piiriga. Määruse p 2.3 kohaselt on koormise täitja või tema arvel teine kohustatud isik kohustatud koristama kõnniteel lume ja lahtise jää kuni teekatteni (v.a lumevalli alla jääv ala), tõrjuma libeduse. Tartu Linnavalitsus on väärteoprotokollis ja otsuses lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist kinnitavateks tõenditeks kahe tunnistaja ülekuulamise protokolli, kaks fototabelit, väljavõtted Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. Kohtuväline menetleja viis läbi väärteo toimepanemise tõendamiseks vajalikud menetlustoimingud. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Kohtuväline menetleja koostas vaatlusprotokolli ja fototabeli aadressiga Sepa 26, Tartu kinnistuga piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liikumiseks) koristamata lumest. Kutsus kutsega menetlusaluse isiku ütlusi andma, tutvustas menetlusalusele isikule VTMS § 19 menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, kuulas üle menetlusaluse isiku. Kõiki asja- ja tehiolusid arvesse võttes koostas väärteoprotokolli. Seejärel koostas kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel väärteo toimepanemise asjaolusid ja kaebuse esitaja süüd. Sanktsiooni kohaldamata jätmiseks ja väärteoasja lõpetamiseks puudus alus, sest kaebuse esitaja käitumises realiseerus süüteokoosseis ning see oli õigusvastane. Kaebuse esitaja on lume koristamata jätmisega kinnistuga piirnevalt kõnniteelt pannud toime väärteo. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteoasja menetlemise korda, menetlustoimingud on teostatud seadusega vastavuses ning menetlusdokumendid on vormistatud korrektselt. Nimetatut tõendavad väärteoasjas olevad materjalid. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja väited, nagu Sepa tänava kergliiklustee ehk Ropka tee Sepa tänavani, mis külgneb Sepa 26 kinnistuga ei ole kantud Tartu linna teederegistrisse, ei ole põhjendatud, kuna see väide on paljasõnaline ja tõendamata. Tartu Linnavalitsuse 12.05.

  1. a vastusest järelepärimisele nähtub, et
  2. aastal ehitatud Turu tn kergliiklustee lõigul Ropka tee kuni Sepa tn, mis külgneb osaliselt kinnistuga Sepa 26, Tartu, kanti Tartu linna teeregistrisse 19.01.
  3. a OÜ WeW koostatud teostusmõõdistuse alusel (töö nr GEO-113-09, registreeritud Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis 09.09.
  4. a). 4 Kaebuse esitaja väide, et Tartu linna kodulehel asuvas dokumendiregistris puudus ka 23.04.
  5. a dokument, mis tõendaks Sepa 26, Tartu piirnevale kõnniteele kasutusloa väljastamist, mistõttu ei olnud teada, kas väidetav kõnnitee vastab õigusaktidega ettenähtud nõue ning kas või kuidas võib erinevate talihooldusvahendite kasutamise mõjutada teekatet, on vastukäiv kohtuvälises menetluses esitatu, kaebuses kirjeldatu ning kohtuistungil tuvastatuga. Kohtuvälise menetleja ametniku poolt 12.01.
  6. a kirjas on juhitud kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et kuna OÜ-le Astar Transport kuuluva kinnistu Sepa 26 külgnevale maa-alale Turu tänava poole ehitati jalakäijate kergliiklustee, siis vastavalt Tartu Linnavolikogu 19.09.
  7. a määruse nr 120 p 2.3 on kinnistu omaniku OÜ Astar Transport kohustus koristada kõnniteel lahtine lumi ja jää ning tõrjuda libedus. Samuti on 21.01.
  8. a ja 26.02.
  9. a Tartu Linnavalitsuse poolt kaebuse esitaja kaitsjale saadetud vastuses selgitatud, et Turu tänava äärde Teguri 53 kuni Ringtee tänavani ehitati kergliiklustee 2009 aasta suvel ning tegemist on jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teega, mis LS § 4 lg 4 kohaselt on kõnnitee. Antud kõnnitee on ehitatud koos sõidutee ülekatte teostamisega ning rajatis on ehitatud kirjaliku nõusoleku taotluse alusel. Kõnnitee on ehitatud kinnipressitud asfaltfreespurust, talihoolduse käigus võib kasutada tehnikat ning lume koristuseks sahka. Poolte väitlus selle üle, kas antud kergliiklustee lõigule on väljastatud kasutusluba või mitte, ei ole kohtu arvates antud juhul määrava tähtsusega. Kuna kõnnitee on vabalt kasutatav kõigile kodanikele, tuleb see jääst ja lumest linna heakorra tagamiseks puhastada. Heakorra tagamine peab muuhulgas teenima ka ohutu liiklemise tagamise eesmärki. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalune isik vastutab tegevusetuse eest, sest ta oli õiguslikult kohustatud seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma. KarS § 12 lg 3 sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu arvates pani menetlusalune isik väärteo toime kaudse tahtlusega, sest ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.

§ 662lg 2 (redaktsioon kuni 31.12.2010.

a) näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 000 krooni. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja poolt

§ 662lg 2 alusel määratud rahatrahv 1000 krooni, st praktiliselt miinimummääras.

Vaatamata kaebuse esitaja mitmetele etteheidetele, nagu oleks kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetluse õigust, on kohus seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt rikkumist ei ole. Menetlusalustele isikutele on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus OÜ Astar Transport kaebuse Tartu Linnavalitsuse 29.03.2010. a otsustele väärteoasjas nr 20102203 rahuldamata ning otsuses

§ 662lg 2 järgi karistuseks mõistetud rahatrahvi 1000 krooni muutmata.

IV Kohtu seisukoht kaitsja tasu hüvitamise osas Tulenevalt kohtu otsusest jäävad kaebuse esitaja kaitsekulud tema enda kanda. Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.