lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mille algust loeti 04.jaanuarist 2010.a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 22.oktoobril 2010.a. Tartu Maakohtu 24.augusti 2011.a määrusega jäeti Denis Gagen temale Viru Maakohtu 02.septembri 2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 23.septembril 2011.a. Denis Gageni karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 04.jaanuaril 2013.a. Denis Gagenit on varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 05.aprilli 2006.a otsusega
lg 2 p 2 alusel 5-aastase vangistusega, millest
alusel kuulus kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust ja 4 aastat 6 kuud vangistust jäeti 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Denis Gagenit on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Denis Gageni uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 15%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Denis Gageni ainsaks lähedaseks isikuks tema pensionärist ema, kelle juurde soovib ta vabanedes elama asuda. Ema on nõus süüdimõistetut nii moraalselt kui ka materiaalselt vabanemisel toetama ning samuti on süüdimõistetule vabanemisel garanteeritud miinimumpalgaga töökoht. Süüdimõistetu tutvusringkonda kuulus varasemalt kriminaalse mõtteviisiga isikuid, kelle poolt ta võis kuritegude toimepanemisel olla ka negatiivselt mõjutatav. Süüdimõistetu varasem katseaeg on kulgenud rahuldavalt. Denis Gagen kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Vabanedes asuks ta elama ema juurde, läheks tööle ja samal ajal asuks ka keskharidust omandama. Varasemalt on süüdimõistetu tarvitanud narkootikume, kuid enam ei kavatse ta seda teha ning abi on olnud ka vangistuses viibitud ajast. Alkoholiga ei ole süüdimõistetu enda sõnul tõsiseid probleeme olnud. Kuriteod pani süüdimõistetu enda sõnul toime siis, kui kaotas töökoha. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Denis Gageni tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Denis Gagen ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Denis Gagenit on kahel korral karistatud raske esimese astme narkokuriteo eest. Kuriteod on süüdimõistetu pannud toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil ja oma uimastisõltuvusvajaduste rahuldamiseks. Seega tuleb tema peamisteks uue kuriteo riskiteguriteks lugeda võimalikku ebastabiilset majanduslikku olukorda ja uimastite tarvitamist. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel olemas kindel elukoht ema juures ja ema igakülgne toetus. Samuti on tal olemas kindel töökoht XXXX Käesolev vangistus on süüdimõistetu jaoks esmane reaalne vangistus. Kuigi vangistuses on süüdimõistetu pannud toime kaks distsiplinaarrikkumist, arvestab kohus nende toimepanemisest käesolevaks ajaks möödunud aega, nende mitte olulist raskust ja süüdimõistetu kahetsust ning leiab, et üldiselt on süüdimõistetu vangistuse aegne käitumine olnud positiivne. Süüdimõistetu on osalenud sõltuvusprobleemidega tegeleva Convictuse tugigrupi töös, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsiooniüritusel, omandanud riigikeele algtaseme ja omandab praegu edasijõudnute taset. Vabanemiseks on süüdimõistetu seadnud endale kindlad eesmärgid taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, asuda tööle, tasuda oma rahalisi nõudeid ning jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Seega on alust arvata, et esmane reaalse vangistuse kandmine on Denis Gagenile positiivset mõju avaldanud ning tal on olemas motivatsioon edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks ja narkootikumidest loobumiseks. Süüdimõistetu mõistab oma kuritegeliku käitumise ja narkootikumide tarvitamise põhjustegureid ning sellega kaasnevaid riske. Ta on seadnud endale tulevikuks reaalsed eesmärgid, mis aitavad tal oma elukorraldust muuta ning toetada õiguskuulekale teele asumist. Samuti peab süüdimõistetu oluliseks kriminaalhoolduse rolli oma edasise elukorralduse suunajana, suhtub sellesse positiivselt ning on avatud igakülgseks koostööks kriminaalhooldusametnikuga. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Denis Gageni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. On alust arvata, et tema näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmase reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Denis Gagen on ära kandnud enam kui 2 aastat temale mõistetud 3-aastasest vangistust ning tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna peamiseks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetul sõltuvusainete tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti tuleks süüdimõistetul kuriteoriskide maandamiseks osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Kuigi süüdimõistetul on vabanemisel olemas kindel töökoht, peab kohus siiski vajalikuks talle ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustuse panemist, et kindlustada tema reaalne tööle asumine, tagada majanduslik stabiilsus ja mõtestatud tegevusega hõivatus. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja uute kuritegude riskifaktoreid peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et välistada oht uute kuritegude toimepanemiseks. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Denis Gagen (IK 38606233733) temale Viru Maakohtu 02.septembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
p 2 alusel hakata Denis Gageni katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Denis Gagen katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse (asuk. Narva, Kerese 3) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Denis Gagenit katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata Denis Gagenile katseajaks järgmised lisakohustused:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.