lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 120 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viktor Šimankole Harju Maakohtu 24.oktoobri 2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Viktor Šimanko eelvangistus 26.veebruaril 2008.a ning karistuse kandmise algust loeti alates 25.märtsist 2008.a. Kohtuotsus jõustus 10.novembril 2008.a. Viru Maakohtu 15.oktoobri 2010.a määrusega vabastati Viktor Šimanko temale Pärnu Maakohtu 23.oktoobri 2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 06.juuni 2011.a määrusega pöörati Viktor Šimankole Pärnu Maakohtu 23.oktoobri 2008,a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust uuesti täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 01.juuni 2011.a. Kohtumäärus jõustus 20.juunil 2011.a. Viktor Šimanko karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27.septembril 2013.a. Viktor Šimankot on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 24.oktoobri 2007.a otsusega
lg 2 p 4, 7, § 274 lg 1 ja § 263 p 1, 4 alusel 4-aastase vangistusega, mida vähe4ndati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2 aasta 8 kuu pikkuseks vangistuseks ning millest tal
alusel tuli koheselt ära kanda 9 kuud vangistust ning 1 aasta 11 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Väärteokorras on Viktor Šimankot karistatud korduvalt. Harku ja Murru Vangla iseloomustuse kohaselt on Viktor Šimankol uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 17% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel olemas kindel elukoht ja lähedaste igakülgne toetus. Samas kuulub tema lähivõrgustikku ka kriminaalse taustaga ja kriminaalse subkultuuri esindajaid, kellega ta on vangistuse ajal suhteid jätkanud ja kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Kindel töökoht tal vabanemisel puudub. Viktor Šimanko kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja asuda elama oma perekonna juurde. Enda sõnul on ta vangistuses oma väärkäitumisest aru saanud ja on motiveeritud oma eluviisi muutma. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud Käesolevaks ajaks on Viktor Šimanko ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast. liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viktor Šimanko puhul on positiivne vabanemisel kindla elukoha ja toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogramme. Samuti on ta töötanud majandusabitöödel, kuid töötamine peatati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise näol seoses süstemaatilise vangladistsipliini rikkumise ja varguse kahtlusega. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral, mõlemal korral vangistusega. Temale eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus jäeti esmalt katseajaga täitmisele pööramata, kuid uute kuritegude toimepanemise tõttu katseajal liideti karistus käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusega. Käesoleva karistuse kandmiselt on süüdimõistetut korra juba tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastatud, kuid katseaja nõuete rikkumise tõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. Seega tuleb järeldada, et varasem karistus ja käesoleva karistuse ajal antud võimalus kanda osaliselt oma karistust vabaduses ei ole süüdimõistetule piisavalt mõju avaldanud ning sellest hoolimata ei ole ta suutnud õiguskuulekalt käituda ja temale kehtestatud reeglitele alluda. Samuti ei ole süüdimõistetu suutnud alluda kinnipidamiskohas kehtestatud reeglitele ka pärast karistuse uuesti täitmisele pööramist ja tal on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu ei ole oma suhtumist vajalikul määral muutnud ning karistuse eesmärgid ei ole tema puhul veel täidetud. Kuigi kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et on nüüdseks oma väärkäitumisest aru saanud ning on motiveeritud oma eluviisi muutma ja kriminaalhoolduse nõudeid täitma, siis on kohtul eeltoodu põhjal siiski alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult seda teha suudaks ning ega vastavad lubadused ole antud vaid soovist ennetähtaegselt vabaneda, eriti arvestades vangla iseloomustusest nähtuvat asjaolu, et süüdimõistetut iseloomustab kohati manipuleeriv suhtlemisstiil. Samuti nähtub materjalidest, et ta kaldub ühiskonnareegleid tunnistama vaid valikuliselt ja enesekeskselt ning ei pruugi täielikult tajuda oma rolli probleemide tekkimisel, mis takistab ilmselt ka oma käitumise ja seda mõjutavate tegurite adekvaatset analüüsimist ning vajalikul määral muutmist. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et vabastamisjärgselt puudub tal kindel töökoht. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime ka majandusliku kasu teenimisega seonduvaid kuritegusid, siis tuleb võimalikku majanduslikku ebastabiilsust pidada tema kuritegeliku käitumise riskiteguriks. Kuigi ennetähtaegse vabastamise puhul on teda lubanud toetada tema vanemad, siis nimetatud asjaolu ei ole siiski piisav, et vastavat riskitegurit maandada kuna vanemate majanduslik toetus oli tal olemas ka enne vangistust. Samuti võib vastavat riskitegurit suurendada see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes sõltuvusainete tarvitamist, mis nõuab ilmselt ka suurenenud rahalisi väljaminekuid ning võib soodustada impulsiivsusele ja agressiivsusele kalduvat käitumisstiili. Lisaks võib süüdimõistetu käitumist mõjutada suhtlemine kriminaalse taustaga tutvusringkonnaga, kellega ta on jätkanud suhtlemist ka vangistuse asjaoludel Eeltoodud ajal. leiab kohus, et Viktor Šimanko katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine, kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, on seadusest tulenev võimalus süüdimõistetule mitte riigile pandud kohustus ja on kohaldatav vaid isiku puhul, kes ei ole oma varasema käitumisega näidanud ebausaldusväärsust, ei ole korduvat kuritegelikku käitunud ning on allunud kinnipidamiskoha reeglitele. Viktor Šimanko neid tungimusi käesolevaks ajaks täitnud ei ole ja tema jätkuv karistuse kandmine on vajalik, et anda talle võimalus selle aja jooksul muuta enda mõtteviisi ja näidata reaalselt oma muutumist positiivses suunas. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Viktor Šimanko (IK 39002250285) temale Pärnu Maakohtu 23.oktoobri 2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.