MS § 426, 432 Jätta vabastamata Rainer Koorits temale Tartu Maakohtu 18.04.2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 19.05.2012. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Rainer Koorits mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 18.04.2011.a otsusega
lg 1,2 - § 199 lg 2 p 4,7,8, § 424,
järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.
lg 2 kohaselt suurendati karistust 19.03.2010 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud 1-aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 5 kuud vangistust.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis on toime pandud enne 19.03.2010 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsust, karistati Rainer Kooritsat 1-aastase vangistusega.
lg 1 kohaselt loeti karistus 1 aasta vangistust kaetuks
lg 2 alusel mõistetava liitkaristusega ja Rain Kooritsale mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust algusega 11.02.2011. a. Karistusaja algus on 11.02.2011.a ja lõpp 11.07.2013.a. Võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 26.04.2012.a. Rainer Koorits on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral: 1) 29.11.1996 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust; 2) 01.03.1999 Tartu Maakohtu poolt KrK §-de 139 lg 2 p 1, 2 ja 3; 15 lg 2 – 197 lg 2 p 2 järgi 7 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 3) 14.05.1999 Valga Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel 2 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 4) 11.09.2000 Tartu Maakohtu poolt KrK §-de 139 lg 2 p 1, 2 ja 3; 15 lg 2 – 197 lg 2 p 2; 195 lg 2 järgi liitkaristus 2 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust; 5) 10.04.2002 Tartu Maakohtu poolt KrK §-de 139 lg 2 p 1, 2 ja 3; 197 lg 2 p 1, 2 ja 3 ja 204 lg 3 järgi liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust; 6) 08.12.2004 Tartu Maakohtu poolt
§-de 215 lg 2 p 1 ja 3; 199 lg 2 p 4 ja 7; 329; 214 lg 2 p 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi liitkaristus 5 aastat vangistust; 7) 03.07.2008 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
§-de 199 lg 2 p 4 ja 424 järgi liitkaristusena 1 aasta 11 kuud ja 1 päev vangistust; 8)19.03.2010 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
järgi 1 aasta vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6kuuks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Rainer Kooritsat vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral 30.08.2011.a noomitusega. Kinnipeetav soovib vabanedes elama tallu XXXX, kus elab kinnipeetava ema, kuid talu omanik ei võimalda eluaset rohkem kui paariks nädalaks. Vabanedes soovib tööle asuda XXXX. Alates 2012.a osaleb majandusabitöödel, läbinud „Õige hetk“ ning osaleb AA-tugigrupi kohtumistel. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 3300 euro. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 19%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Rainer Kooritsa ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt ei ole Rainer Kooritsal vabanemise korral olemas kindlat elukohta. Kinnipeetav soovib tööle asuda XXXX, kuid garantiikiri tööandjalt puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoriks on varasem karistatus, kriminaalhoolduse nõuete varasem rikkumine, alkoholi tarvitamine. Rainer Kooritsa suhtes on TÄITIS andmetel rahalisi nõudeid üle 11900 euro. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul vabanemisest või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, tasuda rahalisi nõudeid tööle asumisele järgnevast kuust igakuiselt maksimaalset maksejõudlust arvestades. Rainer Koorits seletas kohtuistungil, et ta on oma kuritegudest vanglas aru saanud ja soovib asuda õiguskuuleka eluviisi juurde. Elukoht saab olema ema juures, kes on taluniku abistaja. See ei ole õige, et elukohta pole. Ta on ka varem seal elanud. Tal on laps. Kelle eest tahab hoolt kanda. Tunnistab alkoholiprobleeme. Prokurör andis kirjaliku seisukoha ning leiab, et Rainer Kooritsa vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
Analüüsides sisulisi aluseid asus prokurör seisukohale, et ei saa toetada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamist tema varasema kriminaalse elukäiguga seotud põhjustel. R. Koorits on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 10-l korral. Erinevate väärtegude toimepanemise eest omab ta 7 kehtivat karistust. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega kui tema suhtes on kohaldatud ka katseaega, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegusid on ta toimepannud ka katseajal, s.h varasema ennetähtaegse vabastamistega kaasneval katseajal. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et ta ei ole võimeline tegema oma tegudest piisavaid järeldusi ning enda käitumist ja hoiakuid muutma. Ka käesoleval juhul ei nähtu tema kohta koostatud materjalidest, et midagi oleks võrreldes varasema ajaga muutunud. Sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ei ole kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt põhjendatud. Samuti Rainer Kooritsal vabanedes kindel elukoht ja tööleasumise võimalus. R. Koorita poolt väljapakutud elukohta ei saa pidada kindlaks. See asjaolu võib teda mõjutada uute kuritegude toimepanemisele.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Rainer Kooritsa tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud 1/2 karistusajast.
lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on töökoht ja elatusallikas. Eelnimetatud materiaalsest alustest ei ole küllaldaselt alust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Rainer Kooritsal ei ole elukohta, mistõttu kriminaalhooldus on raskendatud. Ema juures olevas elukohas ei ole elukoha omaniku nõusolekut sinna elama asumiseks. See võib ennetähtaegse vabanemise korral tuua kaasa pingeid ja on uue kuriteo eelsoodumuseks. Elukoha probleemid võivad tagasi tuua vanglasse järelejäänud karistust kandma. Rainer Koorist on korduvalt karistatud isik. Seetõttu on eluviiside muutmine raskem. Karistuse kandmise ajal on tal distsiplinaarkaristus. Ka karistuse kandmise ajal ei ole ta käitunud seaduskuulekalt. Eeltoodud põhjustel ei ole vangistusest tingimise ennetähtaegne vabastamine võimalik. Karistuse kandmise ajal on võimalik sotsiaalprogrammides omandada oskusi paremaks resotsialiseerumiseks. Vabanemise korral ilma käitumiskontrollita on elukoha valikud vabad ning sellega seoses võimalikud pinged välditavad. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.