) § 58 lg 3 nõudeid ja pani toime
Kohtuvälisele menetlejale saadetud vastulauses väitis menetlusalune isik, et jõudis foorini hetkel, mil selles põlenud roheline tuli hakkas vilkuma ning ristmikule pidi keelava tulega sõitma hoopis Mazda juht ja palus lõpetada väärteomenetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu (tlk 33). Lõuna Prefektuuri 26.10.2012 otsusega väärteoasjas 2602,12,003532 määrati Riho Rauale karistuseks
Otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistajate ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ning fooriprogrammi töögraafikuga ning vastulauses esitatu ei ole aluseks väärteomenetluse lõpetamisele. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad (tlk 18). 14.11.2012 esitas Riho Raua kaitsja adv M. Saareväli Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri 26.10.2012 otsuse peale väärteoasjas nr 2602,12,003532, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täielikult ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluse lõpetamise korral mõista riigieelarve vahenditest kaebuse esitaja kasuks välja tema kulud tasulisele õigusabile (tlk 1-6). Kaebuses avaldab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on hinnanud tõendeid valesti ja on seisukohal, et menetlusalune isik ei ole eiranud liiklusnõudeid ega põhjustanud liiklusõnnetust. Olemasoleva tõendikogumi juures ei ole võimalik anda tõsikindlat hinnangut sellele, millise tulega möödus menetlusalune isik valgusfoorist. Kuigi roheline tuli võis olla valgusfooris kustunud, oli menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk jõudnud selleks ajaks jalakäijate ülekäigurajale ning tal oli kohustus jätkata liikumist soovitud suunas. Viimasel juhul pidi menetlusalusele isikule teed andma Ü.R. ning menetlusaluse isiku süü liiklusõnnetuse põhjustamises puudub sellisel juhul täielikult. Kuna kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, tuleb tema kasuks tõlgendada ka eelnimetatud asjaolu e. kohtuväline menetleja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et menetlusaluse isiku sõiduk möödud valgusfoorist ajal, mil selles põles juba keelav tuli ning eelnevalt oli menetlusalusel isikul võimalik oma sõiduk liiklust ja reisijaid ohustamata foori ees peatada. Karistusõiguslikult puudub võimalus eeldada menetlusaluse isiku süüd ja väita oletustele 2 tuginedes, et
Väärteoprotokollis esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule eelkõige ette seda, et ta ei peatunud foori keelava märguande korral ristuva sõidutee ääres. Selliselt esitatud süüdistus on puudulik ega anna piisavat ülevaadet süüdistuse tegeliku sisu ja mahu kohta. Mitte igakordne keelav märguanne ei kohusta juhti peatuma ristuva sõidutee ääres.
lg 1 p-s 3 kirjeldatud olukorras on juht kohustatud sõitu jätkama ja ristmiku ületama.
Seega on
lg 3 rikkumises seisneva etteheite korral oluline tõendada, et
lg 1 p-s 3 kirjeldatud olukorda ei esine.
lg-s 3 kirjeldatud käitumisnormi eiramise muudab karistatavaks ja etteheidetavaks
lg 1 p-s 3 kirjeldatud olukorra mitteesinemine.
lg 1 p-s 3 kirjeldatud olukorra esinemisel ei ole
Omistades menetlusalusele isikule
lg-s 2 sätestatud keelu rikkumise, peab ka väärteokirjeldus olema piisavalt selge ja üheselt mõistetav e. väärteokirjeldusest peab nähtuma teo keelatus. See tähendab, et väärteokirjeldusest peab nähtuma mitte ainult foori keelava tulega ristmikule sõidu fakt, vaid muuhulgas ka ristmikule väljasõitu õigustavate asjaolude puudumine. Käesolevas väärteoasjas tähendab puuduliku süüdistuse esitamine seda, et alles kohtukaebemenetluse käigus hakatakse välja selgitama, kas menetlusaluse isiku suhtes esines või ei esinenud
See omakorda tähendab väljumist väärteosüüdistuse piirest, kuivõrd menetlusalusele isikule ei ole varem ette heidetud
Nagu eelpool leitud, et ei ole tegu, mida on kirjeldatud läbi lakoonilise formuleeringu „sõitis keelava fooritule põledes ristmikule“ vaadeldav väärteona. Väärteoks muudab eelkirjeldatud teo
Kuivõrd menetlusalusele isikule omistatud väärteole hinnangu andmine eeldab vältimatult hinnangu andmist asjaolule, kas menetlusaluse isiku puhul esines või ei esinenud
lg 1 p-s 3 nimetatud tingimus, kuid sellise asjaolu selgitamine väljub väärteokirjelduse raamest ületades väärteoasja arutamise piire, tuleb väärteomenetlus vältimatult lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 21.05.2013 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kirjaliku kaebuse juurde ja selgitas, et sõitis sel hommikul Vaba tn üle Võru tn ristmiku umbes 40 km/h teise bussi sabas. Busside vahe võis olla kahe bussipikkuse vahe. Esimene buss läks üle ja siis arvas, et jõuab ka üle. Umbes 10-15 meetrit enne ristmikku nägi, et foorituli hakkas vilkuma, aga kuna buss on raske, siis otsustas mitte järsku pidurdada, et reisijaid mitte ohtu seada ja hakkas ületama ristmikku. Rohelise tule vilkumist märkas vahetult maja hoovi sissesõidu juures, kus on ka liiklusmärk. Foori alt läbi sõites keelavat signaali ei põlenud. Kui maja nurga tagant välja jõudis, siis nägi, et Mazda tuleb ja vajutas kohe pidureid. Pidurdusmaa oli 2-3 meetrit. Vasakult tulnud Ford Transiti juht ka pidurdas. Mäletab, et kokkupõrke toimumise ajal teise auto roolis olnud naisterahvas ei olnud näoga sõidusuunas, vaid sõbranna poole. Kui toimus avarii, siis vaatas alles tema poole. Küsimuse peale, miks ta punase tulega ristmikule sõitis, vastas naine, et ta vist tõesti ei märganud, ajas sõbrannaga juttu. Sel hetkel kui foori roheline tuli vilkuma hakkas, ei oleks arvestades bussi parameetreid, võimalik füüsiliselt olnud peatuda enne Võru tn väljajõudmist, kuna pika pidurdamisega oleks buss ninapidi ikka välja jõudnud. Tunnistajana kohtus üle kuulatud Ü.R. ütluste kohaselt tuli ta kesklinna poolt mööda Võru tn, buss lähenes vasakult e. Vaba tn poolt. Vahetult enne ristmikule jõudmist vaatas, et fooris oli roheline tuli ja sõitis edasi. Kiirus oli maksimaalselt 40 km/h. Kui bussi märkas, vajutas automaatselt pidurile. Pärast avariid öeldi talle, et ta on süüdi, sest sõitis ette. Enne seda bussi võis sõita veel üks sõiduk samas suunas, aga ei oska öelda, kas oli buss või suur veoauto. Bussi märkas ristmikul, kui buss oli külje peal. Seda hetke kui ta tänavalt välja sõitis, ta ei näinud. Juhtimise ajal ta kõrvalistujaga ei vestelnud, vaid pärast õnnetust. Peale õnnetust tuli bussijuht ja veel üks naisterahvas, kes ütles, et jäite vestlema ja ei pannud tähele, et bussil oli roheline. Vastutuleva auto 3 juht aga imestas, et rohelise tulega ja selline õnnetus. Pärast avariid olid autol kahjustused – peegel ja esiklaas olid katki, juhipoolne esimene ja tagumine uks olid sees ja esituli oli katki. Tunnistaja T.S. ütluste kohaselt viibis ta sündmuses osalenud Mazdas kaasreisijana. Vahetult enne ristmikku otsis ta kotist kella ja kui pea tõstis, siis nägi juba bussi. Tõesti ei oska öelda, mis värvi tuli oli fooris. Peale liiklusõnnetust oli Ü. endast väljas ja õiendas autoga, vist helistas abikaasale. Tema seisis seal ja keegi talle tähelepanu ei pööranud. Tunnistaja R.R. u ütluste kohaselt oli neid tellitud kahe bussiga sõitma. Liikudes Vaba tn Kastani tänavale põles fooris roheline tuli, tema sõitis üle ja Riho sõitis 1-2 bussipikkust tagapool. Ei oska öelda, kui ta ristmikule jõudis, kas siis oli roheline tuli pikalt põlenud. Tema ees sõidukeid ei sõitnud. Kiirus võis olla 40-50 km/h. Kui ristmikule välja sõitis, siis fooride ees või läheduses ootamas vasakul kindlasti kedagi ei olnud, paremal ka ei olnud, aga see oli aasta tagasi ja ei mäleta. Tunnistaja aga kinnitas, et hetkel kui tema ristmikku ületas, siis roheline tuli poles ja veel ei vilkunud. Tunnistaja P.K. i ütluste kohaselt sõitis ta peale kella seitset hommikul suunaga linna poole mööda Võru tn. Sõidukiirus oli 30-40 km/h, kui sedagi. Seal on kaks foori ja igal pool oli roheline tuli. Ees ja taga autosid ei olnud. Läbis Maxima ristmiku ja siis sõitis kahe foori vahele, ristmikust umbes 30-40 m, ristmiku foorituled olid näha. Vaatas, et buss sõidab ette rohelise tulega. Buss sõitis rahulikult edasi, kiirust vähendamata ja siis oligi kokkupõrge. Vastu sõitvat autot ei märganud. Kummagi õnnetuses osalenud juhiga mingit vestlust ei olnud. Ootas eemal kuni politsei tuli ja andis politseile selgitused. Vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes, avaldati kohtus tunnistaja poolt 19.05.2012 politseis antud ütlused, mille kohaselt väitis tunnistaja järgmist: „ Sõitsin 19.05.2012 kl 7.30 sunnaga kesklinna poole, vahetult enne Sõbra ristmikku põles roheline foori tuli, 200 m eespool põles punane foori tuli“ (tlk 24).” Kohtus kinnitas tunnistaja, et mõlemates põlesid rohelised tuled ja ju ta siis väljendas ennast varem valesti. Maxima ristmikul oli roheline tuli ja kui suundus kesklinna poole, siis tol hetkel ees oleval ristmikul oli punane ja lõi roheliseks. Vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes, avaldati kohtus tunnistaja poolt 19.05.2012 politseis antud ütlused, mille kohaselt „Avarii momendil asusin seisva autoga ca 15 m kaugusel foorist” (tlk 24). Kohtus kinnitas tunnistaja, et oli foorist 20-30 m kaugusel. See number seletuse andmise ajal oli vale. Tunnistaja N.G. ütluste kohaselt istus ta bussis esimesel pingil juhi kõrval. Vahetult enne ristmikku vaatas foori, mitte päris ristmikul ja siis oli roheline tuli, mis ei vilkunud. Esimene buss sõitis üle. Nende buss oli peaaegu ristmikul, siis oli roheline tuli. Vaatas uudishimust, et neile on roheline ja nad jõuavad ka üle sõita. Kui buss hakkas pidurdama, siis nägi ainult autot, mis liikus bussi ette. Kahe bussi vahe oli tunnistaja puldist kohtuniku lauani või natuke rohkem. Peale õnnetust ütles autot juhtinud naine, et ta ei näinud valgusfoori. Kaebuse esitanud kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et ei ole ühegi tõendiga leidnud tõendamist, et R. sõitis ristmikule välja rohelise fooritulega. Tõendid on vastuolulised. Erinevate isikute poolt erinevalt tajutu ei ole istungil kõrvaldatud. On ette heidetud, et Raud ei peatunud foori keelva tule süttimisel. Tähelepanuta on jäänud, et menetlusalusel isikul oli
Googe map programmist on näha, et Vaba tn lõpeb jalakäijate ülekäigu rajaga. Kui ülekäigu rada on reguleeritud, on seisma jääda
Jätkuv segadus on, milline foorituli põles. On üle kuulatud rida tunnisjaid, kes on sündmust tajunud. P.K. i ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta, sest ütlustest, mis on antud kohtuvälises menetluses, ei ole võimalik järeldada, mis vastab tõele, mis mitte. K. erinevusi ei suutnud põhjendada. Seetõttu ei ole tema ütluste osas erilist usaldust. Mis puudutab G. ütlustesse, siis võiks öelda, et G. poolt vahendatud Rebase nõustumine, et ajas kõrvalistujaga juttu ja fooritulesid tähele ei pannud on tõendiks KrMS § 66 lg 2´ p 3 kohaselt. Tuginedes KrMS sättele tõendavad need asjaolud kaudselt 4 fakti, et R. võis sõita ristmikule tule ajal, mis ei olnud talle lubav. R. ütlustest tulenes, et kui ta märkas rohelist tuld asus ta ca 20 kaugusel betoonaiast. Foor asubki betoonaiast 20 m kaugusel ja tegelikult ta foorituld üldse ei näinud. Riho Raud ise on kohtuvälises menetluses kui ka kohtus rääkinud, et sõitis foori alt läbi, kui fooris oli hakanud vilkuma roheline tuli. Ümberlükkavaid andmeid toimikus ei ole. Kui kõrvutada ütlusi ka G. ütlustega, siis vastuolusid ei esine. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu. Riho Rauale on ette heidetud, et tema juhtides mootorsõidukit ei peatunud foori keelava märguande korral ristuva sõidutee ääres, vaid sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku foori lubava märguande ajal liikunud sõidukiga. Rikutud õigusnormiks on
Vaadates faktidele ei ole vaidlust selles, et toimus kokkupõrge märgitud ajal ja kohas, s.o 19.05.2012 kell 7.30 Tartus Vaba ja Võru tn ristmikul. Antud juhul käib vaidlus selle üle, kes juhtidest oli õigustatud sõitma fooridega reguleeritud ristmikule ning kes mitte. OÜ IB Foori taktijaotuse kohaselt on välistatud olukord, kus ristmikul põleb üheaegselt Vaba tn suunas ja mööda Võru tn liiklejatele üheaegselt fooris roheline tuli. Vaadates veel fakte, siis asjast mittehuvitatud tunnistaja P.K. on kinnitanud, et kui tema lähenes mööda Võru tn Mazdale vastassuunast Vaba tn ristmikule, siis põles tõsikindlalt tema sõidusuunas fooris roheline tuli. Samas väärib täheldamist, et ristmikul süttib OÜ IB Foori taktijaotusest nähtuvalt üheaegset fooris roheline lubav tuli nii linna suunast välja, s.o antud juhul Mazda juhile kui ka linna sisse liikujatele. Sealsamas põles veel enne seda liiklejate üks sekund kollane tuli koos punase tulega. Kui vaadata taktijaotust, siis Vaba tn suunas liiklejate põleb seevastu enne Võru tn liiklejatele 2 sekundit roheline tuli ja siis tuleb 3 sekundit kollane ja 2 sekundit punane tuli, mis teeb kokku 7 sekundit. Võttes arvesse Riho Raua sõidukiirust 40 km/h ning tema väidet, et märkas fooris vilkuvat tuld ca 15 m kauguselt, siis 7 sekundi jooksul pidanuks ta liikuma 77,77 m, s.o pidanuks jõudma ületada ristmiku ja olema 50 m kaugusel Kastani tänavast enne kui Võru tn liiklejatele süttib roheline tuli. Ei saa Ü.R. le ette heita asjaolu, et ta pidi aimama asjaolu, et maja varjust nurga tagant sõidab talle keegi liiklejatest temale rohelise tule ajal ette. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud Ü.R. ütluste analüüsiga. Kui vaadata Mazda juures fikseeritud jälgi, siis need paiknevad külgsuunas. Teadupärast ei pidurda ükski sõiduk külg ees. Kaebuses on viidatud, et Ü.R. pidurdas enne kokkupõrget ning ka skeemil on märgitud, et on pidurdus- ja lohisemisjäljed, kuid kohtuväline menetleja leiab, et pidurdusjäljed on sinna sattunud ekslikult ja neid saab pidada külgsuunas Mazda lohisemisjälgedeks. Samas leiab kohtuväline menetleja, et Riho Raua ütlused ei ühti kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja nõustub, et juhi reageerimise aeg on ca 1 sekund. Sellest tulenevalt kulus Riho Raual üksnes reageerimiseks 11 m ja arvestades bussi pikkuseks 12,8 m ja seda, et bussi tagaosa on peale kokkupõrget veel osaliselt 2,5 m ulatuses Vaba tänaval ning bussi esirattal olevat blokeerumisjälg 2 m meetri ulatuses ning ka vasaku tagaratta all blokeerumise jälg 0,8 m. Seega ei saanud Riho Raud näha Mazdat 1 m kauguselt või vahetult enne kokkupõrget. Antud juhul kulunuks Riho Raual oletuslikult, et buss oleks olnud 15 m kaugusel enne rohelise tule süttimist ning võttes Võru tn kogulaiuseks nagu on 10,5 m, siis kulunuks bussil ristmiku ületamiseks ja selle vabastamiseks 40h/km juures umbes 4 sekundit. Kohtuväline menetleja rõhutab, et Vaba tn suunas liiklejatel on alates vilkuva rohelise tule süttimise algust enne Võru tn liiklejatele lubatud tule süttimist 7 sekundit aega ristmik ületada ja see vabastada.
lg 1 tulenevalt sätestab seadus, et roheline vilkuv tuli küll lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollese tule süttimisest. Sellest tulenevalt annab rohelise vilkumine märku kollase tule peatsest süttimisest ja juht on alati kohustatud valima vastavalt oma võimetele sobiliku sõidukiiruse, et jõuaks pidurdada enne stoppjoont või enne sõidutee äärt pidurdada. Roheline vilkuv kutsubki erilisele tähelepanelikkusele. Kohus avaldas kohtuvälise menetleja väärteotoimikust järgmised tõendid: väärteootsuse, millega R. Rauda karistati (tlk 18), väärteoprotokolli (tlk 27-29), sündmuskoha vaatlusprotokollid (tlk 19, 2021), OÜ IB Foor fooriprogrammi töögraafiku (tlk 30, 31, 32), vastulause (tlk 33) ja fototabelid (tlk 35-39). 5 II Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kaitsja seisukoha, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et Riho Raua kaebus on põhjendatud ning Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse 26.10.2012 otsus väärteoasjas nr 2602,12,003532 tuleb tühistada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse avariipolitseiniku K. Kiudorfi poolt 01.10.2012 koostatud väärteoprotokollile, toimus 19.05.2012 kella 07.25 ajal liiklusõnnetus Tartumaal Tartu linnas Võru-Vaba-Kastani tn. fooridega reguleeritud ristmikul, kus Riho Raud juhtides sõidukit XXXX, ei peatunud foori keelava märguande korral ristuva sõidutee ääres, vaid sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku seal foori lubava märguande ajal liikunud sõidukiga XXXX. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXX omanikule A.R. sõiduki esiosa ja vasakpoolse külje muljumise näol. Kirjeldatud tegevusega rikkus Riho Raud kohtuvälise menetleja hinnangul
lg 3 nõudeid ja pani toime
lg 1 sätestatud väärteo.
lg 3 järgi peab juht foori keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga aga selles, et juhul kui omistatakse menetlusalusele isikule
lg-s 2 sätestatud keelu rikkumine, peab väärteokirjeldus olema piisavalt selge ja üheselt mõistetav, seega väärteokirjeldusest peaks nähtuma teo keelatus. Konkreetsel juhul oleks pidanud väärteokirjeldusest nähtuma mitte ainult foori keelava tulega ristmikule sõidu fakt, vaid muuhulgas ka ristmikule väljasõitu õigustavate asjaolude puudumine. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et Riho Raua ja Ü.R. juhitud sõidukid osalesid liiklusõnnetuses ja sõidukite kokkupõrke tagajärjel tekkisid A. R. kuuluvale sõidukile vigastused ja varaline kahju. Liiklusõnnetuse toimumise aeg ja koht, samuti õnnetuses osalenud sõidukid ning sõidukeid juhtinud isikud on tõendatud suuliste ja dokumentaalsete tõenditega: menetlusaluse isiku Riho Raua ja tunnistajate R.R. u, P.K. i, Ü.R. , N.G. ja T.S. ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokollidega (tlk 19, 20-21) ning nende juures olevate fototabelitega (tlk 35-39). Menetlusalune isik R.Raud kinnitas, et et foori rohelise lubava tule vilkuma hakkamise ajal asus ta foorist ca 15 m kaugusel. Bussi kiiruseks on märgitud 40 km/h, mis tähendab, et buss läbib 1-s sekundis 11,1 meetrit. Asjas on tõendiks oleva OÜ IB Foor fooriprogrammi töögraafiku (tlk 30-32) kohaselt vilgub Vaba tn foori roheline tuli 2 sekundit. Eeltoodud andmeid aluseks võttes asus buss fooritule teise vilkumise ajaks valgusfoorist 3,9 m kaugusel. Järgneva sekundi jooksul liikus buss edasi järgmised 11,1 m. Seega möödus buss valgusfoorist ajal, mil selles vilkus veel roheline tuli. OÜ IB Foor fooriprogrammi töögraafikust nähtub ka, et Võru-Vaba-Kastani tänavate fooridega ristmikul 19.05.2012 kella 07.25 ajal töötavat täpset fooriprogrammi ei ole võimalik kirjeldada; roheliste tulede pikkused võisid erineda, kuid tulede vaheldumine (konfliktsete sõidusuundadevahelised ajad) on alati ühesugune. Tunnistajad on asjas andnud erinevaid ütlusi. Tunnistaja N.G. ütluste kohaselt pidi Ü.R. juhitud Mazda ületama ristmikku foori keelava tule ajal, mida oli Ü. R. talle ka vahetult peale õnnetust kinnitanud. Tunnistaja R.R. kinnitas kohtus, et hetkel kui tema ristmikku ületas, siis roheline tuli 6 põles ja veel ei vilkunud. Seega on igati usutavad Riho raua ütlused ristmiku ületamise asjaolude kohta. Tunnistaja P.K. , kelle ütlused oluliselt erinesid kohtuvälises- ja kaebemenetluses, on kinnitanud, et kui tema lähenes mööda Võru tn Mazdale vastassuunast Vaba tn ristmikule, siis põles tõsikindlalt tema sõidusuunas fooris roheline tuli, mis tähendab, et üheaegset põleb fooris roheline lubav tuli nii linna suunast välja, s.o antud juhul Mazda juhile kui ka linna sisse liikujatele. Samas jääb tunnistaja ütlustest selgusetuks, millal Võru tn suunal foorituli roheliseks läksja kui kaugel tema oli kui märkas rohelist foorituld. Tunnistajana üle kuulatud Ü.R. väitis kohtuistungil, et valgusfooris põles roheline tuli, mis aga tähendab, et Vaba tn foorisl ei saanud põleda vilkuv roheline tuli. Kohus nendib, et tegelikku olukorda ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik absoluutse täpsusega kindlaks teha. Menetlusaluse isiku ütlusi ei ole teised tõendid ümber lükanud ja seetõttu hindab kohus neid ütlusi usaldusväärseks tõendiks. Riho Raud jälgis väidetavalt teed, teisi liiklejaid ja fooritulesid kogu teelõigu ulatuses, mis ta läbis olles foorist ca 15 meetri kaugusel kuni manöövri alustamiseni. Ta oli sellel teelõigul teise reisibussi taga. Foori alt läbi sõitma hakates vilkus roheline tuli. Eeltoodust järeldub, et enne manöövri alustamist Riho Raud veendus manöövri ohutuses. Talle ei ole põhjust ette heita
Riho Raud jälgis teed ning enne ristmikule väljasõidu alustamist oli veendunud, et fooris keelavat tuld ei põlenud ja ta jõuab ristmiku ületada. Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei anna alust järeldada Riho Raua tahtlust rikkuda liiklusseadust, sh
Ei ole tuvastatud ka asjaolusid, et Riho Raud mingilgi põhjusel pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, mida lootis vältida tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu. Ettevaatamatuses tegu toime pannud isik peab olema rikkunud hoolsuskohustust. Hoolsa käitumise mudel igas üksikus olukorras tuleb selgitada asjas tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt. Küsimus objektiivsest ettenähtavusest tuleb alati seostada toimepanija tegutsemisele asumise hetkega. Õiguspärasuse küsimust tuleb lahendada õiguskorra kui terviku taustal. Tähelepanuta ei saa jätta teiste liikluses osalenud isikute käitumist konkreetses liiklussituatsioonis. Menetlustoimingu protokoll ei võimalda tõsikindlalt hinnata, kas menetlusalune isik on toime pannud talle süüks arvatud väärteo või mitte. Riho Raud kinnitab, et sõitis foori lubava tule ajal ning on märkinud väärteoprotokolli, et ta sõitis rikkumist toime panemata. Tunnistajad on andnud selle kohta vastuolulisi ütlusi. Asja läbivaatamise tulemusena on kohtul tekkinud kahtlus selles, kas Riho Raud on talle süüks arvatava teo toime pannud. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et käesolevas asjas kogutud tõendite – tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ei ole tõsikindlalt võimalik vastuolusid kõrvaldada. Asjas täiendavaid tõendeid koguda ning kahtlust kõrvaldada ei ole võimalik. 7 Sellest johtuvalt asub kohus seisukohale, et väärteoasjas puuduvad küllaldased tõendid, mille alusel saaks kohus tõsikindlalt tuvastada ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, et Riho Raud pani toime väärteoprotokollis sätestatud väärteo, s.o
Tulenevalt VTMS § 2, kui väärteomenetluse seadustikus pole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust või alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kaebuses viidatud ja kohtuotsuses kajastatud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kõike eelnevat silmas pidades leiab rahuldab kohus Riho Raua kaebuse, tühistab karistamisotsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Menetluskulud 29.05.2013 toimunud kohtuistungil esitas Riho Raua kaitsja adv Maano Saareväli kohtule dokumendid Riho Raua poolt väärteoasja nr 2602,12,003532 raames kantud õigusabikuludest. Kohtuvaidluste käigus taotles kaitsja menetluskulude hüvitamist riigi poolt. Advokaadibüroo Sirk & Saareväli 15.11.2012 arvest nr 121130 nähtub, et R. Raud on kohustatud tasuma õigusabi osutamise eest 432 eurot ja 20.05.2013 arvest nr 130522 512.40 eurot. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Nimetatud sätte alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Õigusabikulude väljamõistmisel arvestab kohus asja keerukust, mahtu ja vaidluse iseloomu. Samuti arvestab kohus õigusabikulude hüvitamisel üleastumise raskust, isikule mõistetud rahatrahvi suurust ning vastaspoole tegevust. Hinnates kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust, arvestab kohus selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Kohus leiab, et väärteoasi on keskmise keerukusega ja õigusabikulude väljamõistmisel võtab kohus arvesse fakti, et kohtule esitatud kaebuses ei piirduta vaid faktiliste asjaolude kirjeldamisega, vaid see sisaldab ka õiguslikke argumente ning kaitsja poolt esitatud arvetel kajastatavad töömahud haakuvad toimikus sisalduvas kohtuistungi protokollis kajastatud alguse ja lõpuajaga ning kohus osundab ka kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil väljendatud seisukohale, mille kohaselt on õigusabikulud summas 944,40 eurot põhjendatud. Rutt Teeveer Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.