MS § 238 lg 2 järgi vähendati karistust 1/3 võrra, seega 2 kuud vangistust.
novembril 2004.a. toime pandud kuriteoepisoodi eest
lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus 2 kuud vangistust kaetuks raskema, Tallinna Linnakohtu 27. detsembri 2004.a. otsuse alusel mõistetud 3 kuu pikkuse vangistusega;
järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega;
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aastase vangistusega;
lg 2 p 1 järgi 3 kuulise vangistusega;
lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 349 järgi
lg 1 alusel
lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega;
lg 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 järgi suurendati Kristjan Sutile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 8 aasta pikkune vangistus.
lg 6, § 65 lg 2 järgi suurendati Kristjan Sutile 04.juuli 2008.a.otsuse alusel mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 18.mai 2005.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa so 5 kuu ja 13 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aasta, 9 kuu ja 13 päeva pikkune vangistus.
lg 1 alusel loeti Kristjan Suti poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja kandmise alguseks loeti 13. novembrit 2007.a. Kohtuotsus jõustus 14.jaanuari 2009.a. Riigikohtu määrusega. Kristjan Suti karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 25.augustil 2013.a. Kristjan Sutti on varem kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu 22.jaanuari 2002.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel tingimisi 3 kuu pikkuse vangistusega 1 aastase katseajaga; - Tallinna Linnakohtu 25.novembri 2002.a. otsusega KrK § 143 lg 2 p 1, 2 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega, KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 6 kuu pikkuse vangistusega,
lg 1 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega.
alusel tingimisi 1 aasta pikkuse vangistusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; - Tallinna Linnakohtu 27.detsembri 2004.a. otsusega
lg 2 o 4 alusel 3 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 3 - kuu pikkune vangistus.
Tallinna Linnakohtu 18.mai 2005.a. otsusega
lg 2 p 4 alusel 6 kuu pikkuse vangistusega,
lg 2 alusel 4 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel määrati lõplikuks karistuseks 1 aasta, 2 kuu ja 24 päeva pikkune vangistus. Kristjan Sutti on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla pooldab, lähtuvalt Kristjan Suti kohta antud iseloomustusest tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isik on nõus võtma vabanemisel endale lisakohustuse - vabanemine elektroonilise järelevalve all. Vangla materjalidest nähtub, et Kristjan Sutile ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi määratud. Individuaalset täitmiskava on süüdimõistetu täitnud. Läbitud on mitmeid kursuseid, sh inglise keele kursus, ajavahemikul 06.september 2010–05.juuli 2011.a. paiknes Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis, kus tegeles taasühiskonnastatavate tegevustega ning enda sõltuvusprobleemidega, õppeaastal 2009/2010 lõpetas XXXX, vangistuses viibides on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme sõltuvusega toimetulekuks, ühiskonda tagasipöördumiseks ja seoses majandusliku toimetulekuga. Samuti on osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi töös, käesolevalt on kristlaste tugigrupi liige. Tegeleb tihedalt narkomaanidele suunatud infotundide ja presentatsioonidega ning on tegev kristlaste tugigrupi liige. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt on toime pannud varavastaseid süütegusid. Käesolevalt on süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise, varguse, omastamise, kelmuse, dokumendi võltsimise, võõra tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise ühiseks teguriks on isiku sõltuvust narkootikumidest, mille tulemusena vajas pidevalt rahalisi vahendeid narkootikumide hankimiseks. Sõltuvusest vabanemise korral on majandusliku toimetulekuga seotud uue kuriteo riskid madalad. Vabanemisel on Kristjan Sutil väidetavalt olemas töökoht XXXX. Vabanemisel on võimalus asuda elama oma tüdruksõbra A.S. juurde aadressil Retke tee 2613, Tallinn. Olemas on nii korteriomaniku kui ka tüdruksõbra nõusolek elektroonilise järelevalve paigaldamiseks korterisse. Kristjan Sutil on vabanemise korral olemas ka toetav isikute ringkond. Suhted varasemate sõpradega, keda on kriminaalkorras karistatud, on nüüdseks katkenud. Positiivne on asjaolu, et isik soovib sõltuvusest vabaneda, minna tööle, on lahti öelnud vangla subkultuurilistest väärtustest ja eelistab kristlaste väärtushinnanguid. Isik saab aru toimepandud seaduserikkumiste ohtlikkusest, väljendab motivatsiooni kuritegelikust elust loobumiseks ning soovib oma probleemidega jätkuvalt tegeleda. Ametnike suhtes on positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 18%. Kriminaalhooldusametniku arvamusest tuleneb, et vabanemise korral on Kristjan Sutil olemas tuttavate toetav ringkond, kes on nõus teda ka materiaalselt aitama. Vabanemiseks elektroonilise järelvalve all on olemas Kristjan Suti tüdruksõbra – A.S. ema, L.S. kui korteriomaniku allkirjastatud nõusolek elektroonilise järelevalve paigaldamiseks tema omandis olevasse korterisse. Kinnipeetaval on 10. klassi haridus, vanglas viibimise ajal on alustanud keevitaja eriala omandamist. Vabanemisel on olemas kindel töökoht Xenium RT OÜ-s asjaajajana, mida kinnitas tööandja Jaanus Kuslap. Tööandja tunneb kinnipeetavat kooliajast ning ta on kindel, et kinnipeetav saab tööülesannetega hakkama. Kristjan Sutt on varasemalt viibinud kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all. Negatiivseks asjaoluks on see, et olles kriminaalhooldusel sooritas isik uue kuriteo, mille eest kannab hetkel vanglakaristust. Samuti on negatiivseks asjaolu, et kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on muutunud vägivaldsemaks. Isikul on varasemalt olnud probleeme narkootikumide ning alkoholi kuritarvitamisega – kinnipeetav ka ise tunnistab oma sõltuvusprobleemide olemasolu ja soovib nendest vabaneda. Positiivse asjaoluna võibki välja tuua erinevate sotsiaalprogrammide ja muude seaduskuulekat käitumist soodustavate tegevuste läbimise vangistuse ajal.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Kristjan Sutt ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kristjan Sutt on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Samuti on teda mitmel korral väärteokorras karistatud. Käesolev vangistus on tal teine reaalne vangistus. Isik on ka varasemalt olnud allutatud käitumiskontrolli nõuetele, mida ta on rikkunud ning katseajal pannud toime uue kuriteo. Isiku kuriteod on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise ühiseks teguriks oli isiku sõltuvus narkootikumidest, mis tingis pidevalt majandusliku tasakaalutuse. Isik on narkootilisi aineid tarvitanud alates 2002.a, mis näitab pika sõltuvusperioodi olemasolu. Vabaduses olles pöördus isik võõrutusravi saamiseks XXXX, kuid seoses vangistusega jäi ravi saamata. Antud asjaolu näitab, et isikul oli juba vabaduses olles tahe oma sõltuvusprobleemidega tegeleda ja nendest vabaneda. Siinjuures on oluline välja tuua, et vangistuses olles on isik viibinud Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis, kus tegeles oma sõltuvusprobleemidega. Positiivseks võib lugeda asjaolu, et isikul ei ole vaatamata pikale vangistuses viibitud ajale ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu on aru saanud oma tegude ohtlikkusest ning väljendab motivatsiooni kuritegelikust elust loobumiseks. Isik on vangistuse jooksul omandanud XXXX, alustanud keevitaja eriala omandamist, läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning on tegev kristlaste tugigrupi ja narkomaanide tugigrupi töös. Tema poolt avaldatud seisukohad olid arvestatavad, põhjendatud ja sisendasid usaldusväärsust isiku suhtes. Eeltoodud asjaolud annavad alust arvata, et vabanedes suudab Kristjan Sutt end ise ülal pidada ning ühiskonda resotsialiseerumine on sujuvam. Lisaks sellele on tal olemas toetavad lähikondlased nii moraalses kui materiaalses mõttes. Tal on võimalus asuda koheselt peale vabanemist tööle. Kohtuistungil avaldatu põhjal võib väita, et Kristjan Sutt on oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud ning avaldas tõelist tahet oma edaspidise elukorralduse muutmiseks. Vabanedes on Kristjan Sutil olemas reaalne elukoht XXXX. Antud korteri omanikuks on L.S. , kes on andnud enda nõusoleku selleks, et Kristjan Sutt saaks vabanemise korral seal elada. Seega on seadusest tulenev nõue, kindla elukoha olemasolu, Kristjan Suti puhul täidetud. Isik on seoses tingimisi ennetähtaegse vabanemisega nõus endale lisakohustuse võtma – vabanemine elektroonilise järelevalve all. Vastavalt
lg 1 alusel on kohtul õigus määrata süüdimõistetule lisakaristusena elektrooniline valve. Kohus peab oluliseks, et Kristjan Sutt ei vabaneks karistuse täilukul ärakandmisel ilma sellele järgnevate kohustusteta ja leiab, et tema puhul on vajalik täiendav kontroll, mida tagab kriminaalhooldusnõuete täitmine ennetähtaegse vabanemise korral ja mis oleks tema puhul oluliseks garantiiks ja abiks edaspidise seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Kristjan Suti katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud, kuna kohus on piisavalt veendunud, et isik tuleb vabaduses oma eluga toime, suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid, elab kohtu ettenähtud elukohas ja käib tööl, suudab oma sõltuvusprobleemi ravimisega jätkata ning ei pöördu tagasi kuritegelike eluviiside juurde. Juhindudes KrMS §-dest 426 ja 432, kohus määras: Vabastada süüdimõistetu Kristjan Sutt (IK 38604200265) temale Harju Maakohtu 04. juuli 2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Kristjan Suti keha külge.
lg 4 alusel määrata Kristjan Sutile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 25.augustini 2013.a.
p 2 alusel hakata Kristjan Suti katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Määrata Kristjan Sutt katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Kohustada Kristjan Sutti katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.